Kikilips teeb mehe šikiks

Alles paar nädalat tagasi oli Julian Tree Hilli kolinud, kuid kuna oli suvi, leidis ta vaba aega, et ka linnaga tutvuda ning need paremad kohad välja uurida. Kohe esimestel päevadel, kui mees Tree Hillis oli olnud, astus ta läbi Karen's Cafest, kus olid lihtsalt võrratud küpsetised ning kuum kohv, lisaks sellele tundus see koht veel hubane. Mees oli nende nädalate jooksul ka muudes kohtades käinud, kuid suurema osa ajast veetis ta ikka kodus kas mõnda oma lemmikteost lugedes või ristsõnaajakirja taga ristsõnu lahendades. Muidugi oli Julianil asja linna peale ka täna, kuna ta tahtis uut ristsõnaajakirja ning ka tee peale jäävast raamatupoest läbi astuda. Raamatupoest oli mees ka mõned vanemad teosed saanud, nii et lugemismaterjalist tal puudust vähemalt ei tulnud. Saanud ühest ajalehekioskist kätte ka ristsõnaajakirja, läks Julian taas Karen's Cafesse, et mõne hea koogi ja tassi kuuma kohvi kallal maiustada. Mees istuski ühte akna all paiknevatest laudadest ning silmitses mõnda aega menüüd, otsustades siis prantsuse šokolaadikoogi ning musta kohvi kasuks. Kuni ta aga ettekandjat ootas, võttis mees välja oma ristsõnaajakirja ning asus sealt kõige esimest ristsõna lahendama. 

SPOILER: Click to show

OT: Breanna "Bre" Tanner

Bre elas nüüd jälle enda õe juures ja nende suhted üha paranesid. Tüdruk mõtles, et otsib endale suvel kuuks või paariks töö, et endale veel lisaks midagi teenida. Suvi oli muidu natuke igav ja ta ei saanud ju enda tempudega jätkata, muidu lendab ta jälle õe juurest välja. Tüdruk oli juunist saati töötanud kohvikus ettekandjana. Ta asendas töötajaid, kes olid puhkusel. Neiule isegi meeldis selline vaheldus, jootraha tuli ka üsna normaalselt, teised töötajad ütlesid, et puhkuste ajal tulebki jootraha rohkem, inimesed olid siis väidetavalt heldemad.
Tüdruk tõstis kandikule kaks jäätisekokteiliklaasi, mis olid laual, kust olid inimesed just lahkunud, ning viis need kööki. Läinud tagasi kohvikuosasse, nägi neiu üht noormeest lauas istumas, kellel oli menüü kõrvale seatud ja ristsõna ees, ilmselt oli ta siis juba valiku langetanud. "Tere, kas te soovite tellida või tahate natuke veel mõtlemisaega?" küsis Bre viisakalt. Neiu kandis kohviku logoga T-särki ja valgeid teksaseid.

Esimese ristsõna lahendamine läks Julianil päris kiirelt, kuna see oli tema jaoks liigagi lihtne, ent mees ootas väljakutseid, sest liiga lihtsaid ristsõnu lahendada oli igav. Saanud vastuse kätte, keeras ta järgmise lehe ning sai midagi sudoku-laadset. Super. Kuulnud kedagi end kõnetamas, pani Julian pastaka lauale ning tõstis oma pilgu ettekandjale, kellele oma säravvalget naeratust kohe välgutas. "Ma võtaks selle prantsuse šokolaadikoogi ja ühe musta kohvi. Suhkruta palun," andis Julian oma tellimuse edasi.

Breanna hoidis silmi nägusal mehel ja pani ta tellimuse märkmikusse kirja. Kohvik ei olnud veel nii suur, et seal oleksid elektroonilised tellimuste süsteemid. "Selge, kas midagi veel?" küsis neiu, kui oli kiiresti koogi ja kohvi paberile kirjutanud. Bre pidi tõdema, et mees nägi tüdrukust ikka mitu head aastat vanem, aga kes vaatamist keelab? Silmailu siin kohvikus viimasel nädalal väga näha ei olnud, seega mõjus mees värskendava vaheldusena.

Julian vaatas ka mõnda aega ettekandjat ning jäi tüdruku vanusele mõtlema. Päris teismeline ta mehele ei tundunud, aga samas ei saanud ka öelda, et ta oleks kuskil paar aastat mehest noorem. Võib-olla keegi, kes alles keskkooli lõpetas või teist aastat ülikooli läheb. "See on kõik," vastas Julian Bre küsimusele ning noogutas kergelt. 

Breanna noogutas mehele vastuseks ning läks siis kööki, kuhu ta koogitellimuse jättis. Tegelikult oli kook juba valmis, aga selle serveerimisega tegeles siiski kokk. Bre tegi suure kohvimasinaga tassi musta kohvi ning pani selle alustassile ja tõstis joogi kandikule. Saanud kätte ka koogi, lisas ta selle kohvi kõrvale ning läks mehe juurde. "Teie kohv ja kook. Head isu!" ütles neiu naeratusega võõrale ning läks ühe teise laua juurest tellimust võtma. Selle ära viinud, koristas neiu jälle laudu, kuna tellimusega läks natuke rohkem aega. Kümne minuti pärast sai ta sufleed lauda viia ning nüüd oli pisike paus tekkinud, sest rahvast oli üsna vähe.

Kuni ettekandja kadus, pöördus Julian oma sudoku juurde ja see nõudis mehelt pikemat mõtlemist, kuna ta pole numbritega kunagi just sina peal olnud. Iga number tuli paigutada nii, et ta ühel või teisel viisil ei korduks ning juba see nõudis kõvasti pusimist ja kuskil mingisuguse loogika leidmist. "Tänan," lausus mees viisakalt. "Ma arvan, et seda kohta peaks vist enda tuttavatele ka soovitama. Väga head koogid on siin," lausus Julian naeratades ning hakkas tasakesi enda kooki hävitama. "Ja teil on kena naeratus," ei olnud tüüp komplimentidega kitsi.

Neiu naeratas mehe kiitmise peale. "Eriti soovitage neil siia esmaspäevast neljapäevani sisse astuda, siis töötan siin ka mina," lausus Renna lõbusal toonil. Aeg-ajalt pidi ta ka nädalavahetusel siin olema, aga põhiliselt ikka need neli päeva. Talle sobis see suurepäraselt, neljapäeva õhtul sai juba kuskil väljas käia ja elu nautida. Kuulnud komplimenti, jäi naeratus Bre huulile püsima. "Kui te olete nii meeldiv klient, siis ei saa ükski töötaja teil lasta enne sulgemist lahkuda. Aeg-ajalt kulub mõni sõbralik sõna ära," lisas Breanna muigvelsui.

"Mis mul muud üle jääb, kui ka ettekandja nii kena on," lausus Julian naeratades ning tõstis oma kohvitassi huultele, et sealt lonks musta kuuma jooki võtta. Ta eelistas alati kanget kohvi, sest see hoidis patareid vähemalt laetuna. "Eks neid kliente ole igasuguseid. Ma olen kindel, et vahepeal satub siia mõni tujukam ja kapriissem inimene ka," lausus mees ning vaatas ettekandjale otsa. Korra rändas ka pilk neiu nimesildile, millelt Julian luges välja, et selle kena ettekandja nimi on Breanna.

Breanna tarbis ise kohvi nii kuidas juhtus. Mingisugune harjumus tal sellest veel tekkinud ei olnud, samas aeg-ajalt tekkis tüdrukul isu aromaatse kohvi järgi. Bre naeratas järjekordse komplimendi peale, täitsa mõnus oli kiitusesäras peesitada. "Nendest ma tööl rääkida ei tohi," vastas neiu muigega. Halbadest klientidest teiste ees ei räägitud, töötajad omavahel küll aeg-ajalt arutasid puhkeruumis seesuguseid teemasid.