I believe I can fly...

Ühel palaval juulikuu päeval ei tahtnud ka Hannah koduseinte vahel istuda, kuigi tal poleks niikuinii vahet, kas Patty on kodus või mitte. Ta oli niigi kogu aeg vähem kodus, nii et õe kohalolek Hannyt ei häirinudki. Muidugi peaks üritama temaga ära leppida või midagi, aga kumbki neist pole teineteisega rääkinud. Esialgu mõtles Hannah küll, et üksi randa minna ei viitsi, vaid ootaks Michaeli ka ära, aga tont teab, kus ka see poiss praegu hulkus. Igatahes oli Mia enda venda päris palju Miaga viimasel ajal koos näinud. Sebivad? Võimalik. Kuna muud üle ei jäänud ja kodus passida ei tahtnud, pani Mia ujukad enda riietele alla ning sättis end siis Wrightsville'i ranna poole. Mõnda aega supleski Mia lainetes, kuid siis ronis ta veest välja ning läks esimesele vabale kiigele, et endale korralik hoog teha ja nautida seda lühikest aega kestvat lendamise tunnet. Saanud korraliku hoo sisse, sulges Hannah silmad ning nautiski seda tunnet, mis tema jaoks tundus nagu vabadus. Seda tunnet nautides läksid Hannah' mõtted muidugi kaugele uitama, kuni ta lendamine ühel hetkel sellega lõppes, et kiigelt maha prantsatas ning keegi veel ette jäi. Ja Hannah polnudki ainus, kes haiget sai, vaid ka Xavier. "Xavier? Issand, palun vabandust," vabandas Hannah, tegemata välja enda tuikavatest põlvedest. Need olid vist küll ära kriimustatud nüüd. "Jäid terveks?" uuris tüdruk.

Outfit

OT: Xavier J. Killam

Kuna ilm oli täna kuum, ei kannatanud Xavier kuidagi tervet päeva toas istuda, vaid otsustas hoopis randa minna, sest ta oli sel aastal häbiväärselt vähe meres ujumas käinud, arvestades seda, et noormees elas rannale lähedal. Killamite villas on küll kaks basseini – välibassein ja sisebassein –, aga neid ei anna kohe kuidagi võrrelda merega. Pealegi tuleb ju ennast ka suvel korralikult vormis hoida, et sügisel korvpallimeeskonnaga uut hooaega alustada. Tütre oli Xavier täna Elizabethi hoolde jätnud, seega sai ta probleemideta välja minna. Sõpru Xavier sel korral endaga kaasa ei kutsunud, kuna ta ei kavatsenud randa kuigi kauaks jääda. Ujub, võib-olla liitub mõne võrkpalli mängiva seltskonnaga ka natukeseks ning läheb siis koju tagasi. Päikese käes peesitamist noormees eriti ei kannata.

Valge varrukateta särk seljas, jalas tumerohelised šortsid ja musta värvi sandaalid, jõudis päikeseprille kandev kutt randa. Käe otsas tassis ta väiksemat spordikotti, kus hoidis ujumispükse, rätikut ja pudelit jääveega. Kuna sellise lämmatava palavusega oli rannas hulgaliselt inimesi, ei olnudki kõige kergem leida kohta, kuhu enda asjad maha poetada. Kiikudest mööda kõndides Xavier nendele erilist tähelepanu ei pööranud, kuigi oleks ehk pidanud, sest täiesti ootamatult maandus mingi väiksemat kasvu tšikk tal põhimõtteliselt seljas, nii et mõlemad hooga pikali käisid. Ajanud ennast paari sekundi möödudes liivalt püsti, võttis Xavier päikeseprillid eest ja viis oma pilgu tüdrukule, kelles ta tundis ära ühe tantsija kisakoorist. Hannah Thompson. "Ma peaksin sinult sama küsima," muigas tüüp kergelt. "Aga ära muretse, minuga on kõik korras," lisas Xav, ulatades Hannah’le käe, et tüdruk püsti aidata.

Kuulnud, et Xavil pole väga midagi, hakkas Hannah laginal naerma, sest see oli praegu liiga naljakas, mis juhtus. Põlved küll valutasid veidi, aga naljakas oli ikka. Lõpuks võttis Hannah Xavi käest kinni ja ajas end liivalt püsti, enne kui end puhtaks pühkis ning hetkeks pilgu enda kriibitud põlvedele heitis. Verd sealt vähemalt ei immitsenud, nii et peaks korras olema. "Ma arvan küll," sõnas Hanny. "Kas sa mulle seltsiks ei taha täna olla?" uuris Hannah, sest siis ta ei tunnegi end väga lonerina, kuna oli niigi üksi välja tulnud.

Kui Hannah järsku naerma hakkas, ei saanud ka Xavier tõsiseks jääda, sest nende situatsioon oli ju päris koomiline. Xavier ei mäletagi, et mõni tüdruk kunagi sellisel viisil tema tähelepanu oleks pälvinud, seega sai Hannah ühe päris kena etteastega hakkama. "Mida see asi endast kujutas? Harjutasid kisakoori jaoks õhus lendamist?" küsis kutt muigega, kuid noriv toon tema hääles puudus. Hannah'ga ei olnud noormees varem kuigi palju suhelnud, aga teineteise nimesid ometi teadsid. Nad sattusid vahepeal ka samasse seltskonda, kui korvpallurid ja kisakooritšikid kuskil koos pärast mõnda edukat mängu tähistamas käisid. "Võin jääda küll. Tegelikult ma jõudsingi alles," nõustus Xav tüdruku pakkumisega. Tundus, et ka Hannah oli täna üksi randa tulnud, nii et miks mitte talle seltsi pakkuda.

"Oleks see ainult harjutus olnud," muigas Hannah, kuigi eks kisakooris võis kõigil midagi juhtuda - kes väänas jala välja, kes sai niisama haiget. "Korvpall tundub võrreldes kisakooriga küll ohutum," pidi tüdruk siiski nentima, sest nemad ei teinud mingeid saltosid ega selliseid hüppeid, kus keegi teine kellegi kinni peab püüdma. "Okei, siis me võiks ju jäätist võtta," arvas näitsik, kui rannas väikest jäätisemüüjat nägi. Vees juba käidud, jäätis oli veel puudu.

"Korvpall ja ohutum? Sa ei tea, millest räägid," hakkas Xavier tüdruku sõnade peale kergelt naerma. Kuid ega Xavier ei peagi sellest aru saama, mis tantsimises ohtlikku olla saab peale sarnase õhuakrobaatika, mida Hannah ennist demonstreeris. Korvpallimängus on täpselt samamoodi oht vigastuse saamiseks. Ja kui väga halvasti läheb, võib ka nii juhtuda, et terve karjäär on lõpuks läbi. Igasugune sport on ohtlik. Näitsiku ideele jäätist võtta Xavier noogutas, kuna palavusega kuluks külm maius ära küll. "Lähme," sõnas kutt ja hakkaski juba ees minema. Jäätisevalikule pilgu peale visanud, otsustas Xavier banaanijäätise kasuks. Selle varsti kätte saanud, jäi ta Hannah’ järel ootama, kuni tüdruk oma valiku teeb.

"No sa ei tee vähemalt mingeid hulle saltosid ega pea selle pärast kartma, et äkki maandudes keegi ei püüagi sind kinni," põhjendas Hannah seda, miks ta arvab, et korvpall ohutum on. Muidugi polnud ükski spordiala sada protsenti ohutu, aga kisakooritrikid võivad vahetevahel sõna otseses mõttes olla kontimurdvad. Kui Xav enda jäätisevaliku juba ära tegi, otsustas Hannah lõpuks tavalise vanillijäätise kasuks, sest see oli mõnusalt mahe ega polnud liiga magus. "Kuidas Danielle elab?" uuris Hannah lihtsalt jutujätkuks, sest märkas, et Xavil pisikest täna igatahes kaasas polnud.

"Tõsi. Ennast õhku pilduda ma kellelgi ei laseks. Elu on selleks liiga kallis," muigas noormees kergelt, kui oli Hannah’ põhjendust kuuldnud. Üldiselt arvatakse, et kisakooritüdrukud on mängudel lihtsalt ilu pärast ja meelelahutuse pakkumiseks, aga vähesed mõistavad, kui rasket trenni nad selle nimel peavad tegema. Korvpalluritelt samas eeldati alati häid mänge ja visketabavust. Kui seda ei tulnud, tehti kutid maatasa, aga keegi ei vaevunud uurima ebaõnnestumise tagamaid. Küsimus tütre kohta tuli Xavile küll pisut ootamatult, aga vastust ta võlgu ei jäänud. "Kasvab jõudsalt iga päevaga. Praegu on ta emaga." Xavier teadis, et Elizabethi maine sai GC tõttu kõvasti kannatada, aga ise ta naist enam mustama ei kippunud. Kõik inimesed on vigu teinud.

"Sa räägid, nagu oleksin mina see, kellel surmasoov on," muigas Hannah, kuigi tema üritab ka nendest saltodest hoiduda, kui vähegi saab. Alati pole see aga võimalik, aga kaela pole veel vähemalt murdnud. Heal juhul on temagi pääsenud vaid väljaväänatud jalaga. "Väiksed lapsed pidavatki kiiresti kasvama," sõnas Hannah, kuigi tema peres ühtegi pisikest hetkel ei olnud ega tule ka ilmselt lähiajal. Samas on tüdruk alati arvanud, et väiksed lapsed on armsad. "Kui sul midagi selle vastu ei ole, siis ma võin mingi päev sinu ja pisikesega jalutama tulla," pakkus Hannah, kuna Xav nõustus talle praegu siin seltsiks olema. Vastuteeneta ei saanud ju kutti siis ometi jätta.

"Ma siiski loodan, et sul pole. Kahju hakkaks. Sa oled veel liiga noor, et surma peale mõtlema hakata," sõnas Xavier, tuues seejuures ka kerge naeruturtsatuse kuuldavale. Huvitav, et Hannah tema jutust sellise mõtte välja luges, kuid eks iga inimene on võimeline samast asjast erinevat moodi aru saama. "See on tõsi. Kui kaamerat pidevalt käeulatuses ei hoia, võib juhtuda, et magad mõne suurepärase momendi maha, mida oleks hea tuleviku jaoks jäädvustada," rääkis Xavier, kui ta mõtles päevale, mil väike Danielle oma esimese sõna ütles. Juhuse tahtel sai see sündmus isegi lindile jäädvustatud, seega saab tüdruk kunagi suurena videot ikka ja jälle uuesti vaadata, kui tal peaks selleks tahtmine tekkima. "Ei ole mul midagi selle vastu. Isegi Danile meeldib, kui kedagi peale minu veel seltsiks on," vastas Xav Hannah’ pakkumisele. Varsti lähenesid noored ühele kiikpingile ning Xavier heitis Hannah’le küsiva pilgu, andes neidisele valikuvõimaluse, kas istuda sinna või liikuda edasi.

"Kui mul see ka oleks, oleks ma ammu surnud," muigas Hannah. "On ikka sünged jutud," märkis tüdruk ning lõpetas oma jäätise, mis juba niikuinii vaikselt sulama oli hakanud. Nüüd võiks ehk vette end jälle mingi hetk kasta, aga mitte niipea. "Oota, sul on lausa mingi pisike roosa album, jah?" noris Hannah, sest Xavi jutust jäi selline mulje, nagu klõpsiks kutt oma tütre igast liigutusest pilte ja paneks need siis albumisse. "Seltsiv väike neiu sul siis," lausus Hannah ning istus kiikpingile, milleni nad Xaviga jõudsid. Sealt ju ikka maha ei kuku?

Süngeks hakkas nende jutt tõepoolest muutuma, mis ei olnud Xavieri puhul üldse tavaline. "Kui süngusest juba rääkida, siis kas sul hauaplats on juba olemas või eelistad tuhastamist?" küsis Xavier, mõeldes seda loomulikult naljana, sest mõlemad on kaugelt liiga noored, et surma peale mõelda. Samas ei või kunagi teada, millal surm tuleb. Mõni inimene jõuab vaevu sündida, kui juba oma lõpu leiab. Kahju ju tegelikult. "Album on küll, juhul kui ta kunagi oma pilte paberil näha tahab, aga suurema osa piltidest leiab ikkagi arvutist," vastas noormees Hannah’ küsimusele. Päris lapse igast liigutusest Xavier pilti ei teinud, aga mõned klõpsud kuus peaks ju täiesti okei olema? "Tundub, et temast saab kunagi hea suhtleja," arvas Xavier, kuigi sellest on veel üsna vara rääkida. Samas vanemate iseloome arvestades tunduks loogiline, et Danielle on suurena küllaltki seltskondlik.

Xavi küsimust kuuldes puhkes Hannah kõvasti naerma. "Ma tahan, et mind tuhastataks ja mu tuhk puistataks merre. Sa?" uuris neiu ka Xavilt, kuigi see jutt oli juba rohkem kui kahtlane ja sünge. Üsna üllatav, et Hanny end Xaviga nii vabalt tundis ja ajas suust välja seda, mis parajasti pähe tuli. "Ja sa oled see issi, kes siis lapse pilte Facebooki kogu aeg paneb?" uuris Hannah, sest teadis selliseid emasid, kes iga kuu mõne enda lapse pildi üles riputasid ja mingi ninnunännu teksti juurde kirjutasid. "Ei imesta," kehitas Han õlgu, sest Xav oli üsna seltsiv ja lapse emast oli neiu üldse päris huvitavaid jutte vahepeal kuulnud.

Xav muigas, kui Hannah rääkis, missugust matust tema sooviks. Kuigi see teema läks neil väga veidraks kätte, ei kavatsenud kutt Hannah’le vastust võlgu jääda. "Minule meeldiks samuti tuhastamine ja see, et tuhk puistataks hiljem merre. Pole tarvis mingit hauaplaadikest, kus keegi saaks nutmas ja lilli toomas käia, sest ma oleksin siis niikuinii surnud ega saaks midagi aru," rääkis Xavier tõsise teema kohta liigagi lõbusal toonil. Näitsiku järgmine küsimus ajas Xavi samuti naerma. Oh, ei. Selline issi ta kohe kindlasti polnud. "Ma ei pane isegi enda pilte eriti Facebooki, rääkimata veel Danist," kõlas kuti vastus. Paar pilti endast Xavil seal ikka oli ja üks vist lapsega koos ka, aga see ka kõik. Aga leidub muidugi ka selliseid hulle, kes beebile Facebooki konto teevad, sinna sadu pilte topivad iga natukese aja tagant ja lisaks sellele ka "lapse konto" alt tekste postitavad. "Ja sina? Oled seltsiv?" tundis Xavier huvi, sest ega ta Hannah’st eriti midagi ei teadnud. Natuke ehk rääkinud olid, aga seegi piirdus rohkem teretamisega.

"Aga mis sa siis arvad, kuidas inimesed enda leina välja peaks elama?" küsis Hannah ning vaatas Xavile otsa, sest tema ilmselt ka nutaks, kui kalli inimese peaks kaotama. Samas ei tahaks ta, et ta lähedased pärast tema surma kurvad oleksid, vaid et nad läheksid eluga edasi ja naudiksid elu, kuni veel saavad. "Ja nagu... Miks me üldse surmast räägime?" tuli järgmine küsimus ning Hannah turtsatas. Leidsid ka toreda teema, mida arutada. "Ja siis on mingid pardinägudega selfied, juures mingi eludiip tekst," lausus Hannah muiates, kui jutt juba Facebookile läks. Hannah ise selliseid pilte ka endast ei pannud, aga kindlasti oli tal neid rohkem kui Xavil. "Niivõrd-kuivõrd," kehitas Hannah õlgu, sest see olenes täitsa seltskonnast. Mõne inimesega oli tore, aga mõnest hoiaks elu eest eemale.