Pead tuulutamas

Alates Afganistanist saabumist on Evanit igal ööl painanud õudused, mille tema rühm pidi üle elama. Eliitüksuse eelised - sulle antakse alati need tööd, millega keegi teine ei taha enda käsi määrida ja sul ei jää muud üle kui nõustuda ja asi ära teha. Nende rühm oli üks väheseid, kes läks ja tuli tagasi täis koosseisus. Neil polnud ühtegi surnut ega haavatut, kui vaimne trauma välja arvata. Esimesed nädal aega piinles Lee magamatusest tulnud väsimuse, süütunde ja õudusunenägude käes, kuni külastas merejalaväebaasis olevat psühholoogi, kes lasi talle unerohud ja rahustid välja kirjutada, et mees saaks natukenegi normaalsemat elu elada. Aga viimasest korrast, kui ta psühholoogi külastas, oli möödas oma kolm kuud ja rohud said ka paar päeva tagasi otsa. Esimesed kaks ööd möödusid isegi rahus ja pilkases pimeduses ehk ei ühtegi unenägu ega häält peas. Aga täna öösel mees nendest ei pääsenud. Ta veetis peaaegu terve öö üleval, olles eelnevalt kümme korda üles ärganud, külm higi laubal. Vastu hommikut kuskil viie aegu püüdis Evan uuesti magama jääda, kuid pool tundi hiljem oli ta jälle üleval. Õnneks oli tal täna vaba päev haiglast. Ülejäänud hommiku pühendanud spordile ehk Evan võttis kuskil kuue aegu ette peaaegu tunnise jooksutiiru, pärast mida tegi ta topelt koguse kätekõverdusi, kõhulihaseid, lõuatõmbeid, et hoida ennast vormis. Kuigi mees pole ametilikult enam merejalaväelane, on ta siiski neil nimekirjas ning kui vaja ja kutsutakse, siis peab mees ka minema. 
Hommikusöögi sõi Lee North Street 13-s ja kuna üks pikk jalutuskäik pea tuulutamiseks kulus Docile ära, võttis ta suuna Riverwalki poole. Seljas lihtne must t-särk, pikad püksid ja suvised kingad, olid hästi paljastatud tema küünarvartel olevad tätoveeringud, mis terve üksus tegi teiste merejalaväelaste, kes Afganistanis hukkusid, mälestuseks. Peale pooletunnist jalutuskäiku seisma jäänud, toetas Evan ennast vastu piiret ja silmitses vastaskallast. 

OT: Kinni

SPOILER: Click to show

Kuna õppeaasta oli läbi, sai enda suvepuhkust nautida ka Hazel, kui välja arvata need korrad, et ta pidi veel haiglas mõningaid nõustamisi tegema. Talle meenus küll see, kui Evan soovitaski naisel haiglasse kriisinõustajana tööle tulla, aga siiski arvas naine, et vist ikka ei ja ta teeb enda nõustamisi ainult vajadusel, kuna koolis töötas naine niikuinii täiskohaga. Täna pidi Hazel vara ärkama, et enda koer arsti juurde viia ja siis tagasi koju tuua. Sellist suurt koera on päris raske transportida, kuid arsti juures sai kaukaaslasega siiski käidud ja loom kojugi viidud. Viinud koera koju, tuli Hazel lihtsalt ühele jalutuskäigule ning käis mõnest poestki ehk läbi, sest üht-teist oli tema riidekappi ka ikka vaja. Jõudnud Riverwalkile, jäi naine korraks seisma, sest arvas, et näeb enda naabrimeest, ja eksima ta ei pidanudki. "Missugune üllatus sind siin täna näha," lausus naine, kui samuti piirde juurde läks ning enda sinised silmad Evanile viis.

SPOILER: Click to show

Evan mudis enda sõrmi, mis tõid kuuldavale vaikseid kraksakaid, olles viinud enda sinised silmad jõelt algul sõrmedele ja sealt edasi juba küünarvartele, silmitsedes tätoveeringut. Kõigest üks pilk sellele ja mehele meenus viimased kuus aastat, millest neli veetis ta Afganistanis ja ülejäänud kaks õppustel. Mingil määral Doc igatses toda palavat liivast tühermaad, mille eest nad tegelikult täiesti mõtetul põhjusel võitlesid, aga samas ei taha ta enam kunagi sinna tagasi minna.
Kui Hazeli korraga tema kõrval oli ja Evanit tervitas, võpatas LJ märgatavalt. "Mõtlesin tulla natukene värsket õhku hingama," sõnas Doc vaikselt, suutes isegi suule kerge naeratuse manada. Magamatus peegeldus ilmselt igati mehe silmadest. Lisaks magamata ööle, seisis Evanil selja taga peaaegu 24-tunnine vahetus haiglas. Seega und nägi ta peaaegu kolm päeva tagasi.

Hazelgi märkas seda, kui räsitud Evan välja nägi, aga tema võttis seda mõistetavana, sest mitte igaüks ei ole veel pärast 24-tunnist vahetust nagu Duracelli jänku. Naine ise ei kujutaks seda ettegi, kui peab öö läbi kuskil tööl olema, sest tema oli oma kaheksatunniste tööpäevadega harjunud. "Värske õhk ei tee kunagi paha," noogutas Hazel ning vaatas mehele otsa. "On sul tänaseks veel mingid muud plaanid ka?" uuris naine, kuna leidis, et seda ilusat päeva ei tohiks niisama raisku lasta.