Õde-sõbrannat oodates

Jessica istus bussipeatuses ja ootas bussi, mille pealt Alena maha peaks tulema. Bussini oli veel veerand tundi aega, aga polnud hullu, seekord oli Jessie väljas olemiseks sobiva riietuse valinud - nahktagi asemel oli tal nüüd korralik sügis-talv jope. Vaikselt omaette lauldes vaatas ta mööduvaid autosid.

OT: Joseph.

Joe jalutas Eastside'ist Westside'i poolele, seljas nahktagi, mille all oli soe pusa, jalas helesinised teksad ja mustad skeidid. Joseph märkas ühte tuttavat, kellega ta aeg-ajalt suhtles. "Õhtust, Jess, mida nii hilja siin teed?" küsis Joe peatudes.

Jessica lõpetas laulmise kohe, kui Joed nägi. Talle ei meeldinud teiste ees laulda, tema arvates ei olnud ta lauluoskus piisavalt hea. "Hei," tervitas ta noormees vastu,"Alenat ootan, ta buss peaks varsti saabuma." Samas, need bussid hilinevad pidevalt, niiet üldse ei imesta, kui Jessie seal veel vähemalt pool tundi ootama peab. Liiklusummikud on sellisel ajal tavalised.

"Mida sa laulsid?" küsis Joseph huviga ja istus pingile. Tal aega kojuminekuga oli, aeg polnud nii hiline. Pimedus oli tingitud siiski saabuvast talvest. Hämaraks hakkas juba kahe-kolme ajal kiskuma. Kell viis oli kõik kottpime.

Damn, Joe kuulis, et tüdruk laulis. "Avrili I will be'd," vastas tütarlaps. Vana laul, aga Jessiele meeldis seda laulda. Kottpimedus, mis väljas oli, ei häirinud Jessicat. Millegi pärast ei kartnud ta seda, et mõni hull pimedust ära kasutades teda ahistaks või midagi veel hullemat. Ilmselt seetõttu, et ta ei osanud karta midagi, mida kunagi temaga juhtunud pole. Suhteliselt tobe suhtumine tal selles osas. Bussipeatuses oli muidugi igal ajal rahvast, niiet seda enam tundis ta end turvaliselt seal.

"Ma pole seda lugu kuulnud," tõdes Joe. "Kas sa plaanid detsembris tollel...Vaba-lava üritusel osaleda?" küsis Joseph. Ta ise kaalus seda tihti, kuna produtsendid pidid kohal olema. See võis olla suurepärane võimalus stardipunktiks.

Vaba-lava kõlab hästi, seal näeb alati parajaid kloune ja samas ka peidusolnud talente. "Mis üritusel?" küsis Jessica huvitunult. Ta pole sündmustega kursis, ta kuuleb nendest alati kelleltki teiselt.

"Pole kuulnud? Teisel või kolmandal, vabandust, kehv mälu, toimub üritus, kus saavad kõik esineda. Pane ennast kirja, sinna tulevadvist mõned produtsendid ka," vastas Joseph lahkelt. Mõni teine poleks seda ilmselt rääkinud konkurentsi pärast, aga Joe leidis, et selline käitumine on lihtsalt nõme.

"Oh, ole nüüd," muigas Jessica,"kirja ma end küll ei pane. Ma parem tuleks kuulaks-vaataks." Jessica kartis esineda. Kisakoorigagi suudab ta vaid seetõttu rahva ees olla, et ta tantsib kuskil keskel. Aga minna ihuüksi lavale ja esineda rahvale. Ei, Jessie ei julge.

"Miks mitte? Haara võimalusel sarvist ja mine," vastas Joe naeratusega. Talle meeldis vestelda ja inimesi julgustada. Võib-olla oli asi selles, et ta enda elu oli hetkel üks suur segapundar. Joseph isegi imestas, et Jessica temaga suhtles.

Miks Jessica Josephiha suhtlema ei peaks? Jessie ei teadnud kutist tegelikult mitte midagi. Nad olid varem küll mõned korrad niisama lobisenud. "Ma ei tunne end rahva ees kindlalt ja pealegi ei ole mul millegagi esineda," rääkis Jes.

"Sellesamaga võid ju. Ega originaallood ei pea olema," lausus Joe seejärel. Kuti maine oli tasapisi alla hakanud käima viimatiste sündmuste pärast. Kaklus, siis sõnasõda Deliga ja seejärel laps üldse kolmanda isikuga.

"Ei, ma ei osale seal. Ma lähen rahva ees krampi ja teen end lolliks lihtsalt," seletas Jessie," ja pealegi ei pea ma end piisavalt heaks lauljaks." Jes vaatas tee peale, et ega buss juba ei paista. Ei paistnud. "Sa ise võtad osad?" küsis Jessie.

"Kui sa arvad," jättis Joe veenmise pooleli. Ta polnud piisavalt pealetükkiv selliste asjade toetamises. "Eeei tea," venitas noormees. "Kahe vahel hetkel," lisas mees muigega. Ta enda arvates viisi pidas ja see oli ka kõik. Suure rahva ees esinemine oli siiski raske.

"Mkeei," sõnas Jessica, oskamata midagi muud kosta. Temal isiklikult oli ükskõik, et kes ja kas sinna lähevad. Huvi pärast ehk läheb vaatama, kui parasjagu midagi muud teha pole. Ilmselt tal polegi, aga siis oleneb kõik juba viitsimisest.