Let's Kick Some Ass

Kaya on nüüdseks linnas elanud juba peaaegu kolm nädalat. Igal reedel koristas ta maja, aga muu aeg oli tal vaba, mis ta sisustas lugemisele ja linna uurimisele. Viimase käigus avastas ta ka noortekeskuse, kus hakkas keraamika tunde võtma. Esiteks olid need ju tasuta ja teiseks talle meeldis see tegevus juba vanglas. Juhendaja isegi mõistis kohe, et Kaya näol on tal tegemist tõesti motiveeritud õpilasega ja seega võis naine ka vabal ajal vahel stuudios käia või pärast tundi sinna kauemaks jääda. Mis puutus lugemisse, siis naine oli raamatukogust võetud raamatud lennult läbi lugenud ja siis peagi uute järele läinud. Kahjuks ta ei leidnud sealt enam aga meeldivat meesterahvast, kes teda eelmisel korral juhendas. Egas midagi, pidi ise hakkama saama. Gin avastas lugemises mingi mõnu, mis tal lapsepõlves avastamata jäi, sest siis ei soovinud ta sugugi raamatuid kätte võtta.

Täna keraamikas käies avastas näitsik aga midagi, mis talle ennist kahe silma vahele oli jäänud. Nimelt oli võimalik noortekeskuses ka ensekaitsega tegeleda. Naine küll käis igal õhtul kergel jooksutiirul, aga poksi ja taekwondoga tal võimalust tegeleda ei olnud. Tundus, et nüüd hakkas see muutuma. Naisel jäi pärast keraamikat veel tunnike trennini aega. Selle aja sees käis ta kodus, pani endale trenni asjad kokku ning vaatas igaksjuhuks kaardilt ära, kus asub koolimaja. Õnneks leidis ta selle õigeks ajaks üles. Vahetanud riided, suundus ta matiruumi, kus oli väga erinevas vanuses inimesi, nii mees- kui ka naissoost. Gin jäi ukse juurde seisma, üritades aru saada, kes on siin see treener. Lõpuks leidnud mehe, kes mingile väiksemale poisile midagi seletas, liikus Kaya tema juurde. Trennini oli veel aega, seega kavatses naine natuke asja uurida. "Eee... vabandust... kas te olete treener?" pöördus näitsik mehe poole, surudes käed enda dressipluuse känguru taskusse ning vaadates talle enda suurte pruunide silmadega otsa.

SPOILER: Click to show

Trenni ajal

Nüüd, kui kooliaasta läbi oli, oli rohkem vaba aega ka Chesteril, sest tühjas koolimajas turvamehena tal väga midagi teha ei olnud ja nii sai ta keskenduda rohkem enda enesekaitsetrennidele. Trennist võis tõesti leida igas vanuses inimesi, kuid kõige nooremaks sihtgrupiks oli mehel siiski põhikool. Nüüd seletaski mees enda õpilastele seda, mida teha, kui keegi selja tagant ründab ja õpetas neile mõned uued võttedki, kuni üks pisike poiss tema juurde tuli ja tahtis, et Chester uuesti seletaks. Kuna nüüd paistis poiss aru saavat, lasi Chester tal tagasi teiste juurde minna ning pööras oma pilgu siis naisele, kes äkki tema juurde ilmus. Teda polnud tüüp küll varem siin näinud, nii et pidi mingi uus nägu ilmselt olema. "Jah, olen küll," vastas ta naise küsimusele. "Millega ma saan teid aidata?" küsis Chester ning vaatas naisele otsa.

SPOILER: Click to show

Vaatamata sellele, et trenn veel ei käinud, tundusid juba paljud trenni tegevat ja see pani Kaya hetkeks mõtlema, et äkki oli ta midagi valesti meelde jätnud või siis olid trennid äkki suveajale liigutatud. Kes seda teab? Igatahes oli ta siin ja eks näeb, kuhu asi välja jõuab. "Selge," noogutas naine ja vaatas korraks ruumis ringi, enne kui uuesti pilgu treenerile kinnitas, "ma oleksin huvitatud teie treeninguga liitumisest, aga enne tahaksin ma mõningaid küsimusi küsida selle trenni toimumise kohta. Nagu ma näen, siis on siin on palju erinevas vanuseklassis inimesi ja ilmselt seega ka erineva oskustasemega. Kuidas teil see trenn üles on ehitatud, et need, kes on võibolla juba varem ka midagi õppinud kõike uuesti algusest ei peaks õppima? Ma ei tahaks niisama enda aega ka raisata, kui ma siin midagi uut ei õpi. Ma olen varem õppinud natuke poksi ja taekwondot, aga nüüd on mõned aastad vahele jäänud, aga sooviks uuesti ennast järje peale saada." See oli vist kõige pikem tekst, mida Gin Tree Hillis olles kellegagi rääkinud on, aga ta lihtsalt tõesti soovis teada, millele ta enda aega kulutab. Pole ju mõttet trenni tulla, kui tal siin igav võib hakata.

Trenn tegelikult käis, sest suvel alustaski Chester varem, ent ta ei pahandanud ka nendega, kes natuke hiljem tulid. Hetkel oli ta lihtsalt kohal olevatele ülesanded kätte andnud ja lasi neil üksteise peal täna õpitud võtteid proovida, hoides neil ikkagi silma peal, et keegi kellelegi väga haiget ei teeks. Mees kuulas naise ära ning noogutas. "Meil on nii, et edasijõudnud saavad lihtsalt eraldi ülesanded, kuni ma täiesti uutele üldse trenni sisse juhatan ja natuke lähemalt räägin. Tavaliselt tulevad edasijõudnud ikka hiljem ka, aga kui ma mingeid uusi võtteid näitan, siis ikka kõigile korraga," rääkis mees ning vaatas naisele otsa. "Aga tere tulemast. Võib-olla näeksin ka, mida oskate?" küsis mees.

Kaya kuulas meest tähelepanelikult ning noogutas õrnalt kaasa. "Teil siis nagu sellist ühist soojaks tegemist ei ole? Kõik tulevad kohale ja kohe läheb... võtete õppimiseks ja muuks selliseks? Kuidas siin üldse on, kas ainult siin matiruumi treeningud või on vahel jõusaalis ka midagi. Kuna ma olen linnas uus, siis äkki te oskate mulle üldse öelda, kus siin jõusaal on, palju maksab ja kuna lahti on?" esitas naine treenerile peagi uued küsimused. "Ja muidugi mis kell siin need trennid täpselt on, sest nagu ma näen, siis täna olen ma alguse maha maganud," sõnas Gin kergelt muiates. "Eee... ma arvan, et ma teeksin ennast enne natuke soojaks ja siis äkki?" pakkus naine, kui treener tahtis näha, mida ta oskab.

"Kui kõik kohale jõuavad, siis ma annan neile lihtsalt aega, et nad ise end soojaks saaksid teha ja siis alustan," vastas Chester, sest nii olid harjunud tegema ta õpilased ja nii oli lihtsam ka mehele endale. "Jõusaalis oleme korra kuus, aga muidu on ikka siin jah. Jõusaal on võimla keldris ning tavaliselt on see lahti kella kaheksast hommikul kella kümneni õhtul ja kuukaart maksab umbes 20 dollarit, siis ei pea vähemalt iga korra eest maksma," rääkis mees, kuna teda ennastki võis jõusaalist päris tihti leida. Vabal ajal ta ikka käis seal oma lihaseid pumpamas. "Ja trennid algavad tavaliselt kuuest, aga kuna praegu on suveaeg, siis alustame viiest," rääkis mees, kuigi sellest polnud midagi, kui Kaya natuke hiljem oli ilmunud. Iga uus liige oli teretulnud. "Aga palun," noogutas mees, kui naine soovis end soojaks teha.

"Okei, aga kust või kelle käest ma selle kaardi ostma peaksin?" uuris Kaya, kergitades pisut kulme. Mis puutus seondusse, siis naisele täitsa sobis see, et ta sai seda üksinda ja rahulikult teha. "Selge, kella viiest. Jätan meelde," noogutas naine, üritades seda tõesti endale meelde jätta. Teine kord kohe jälle hiljaks jääda oleks päris piinlik. Gin vaatas saalis ringi ja otsustas, et tal on kõige parem ilmselt väljas ennast soojaks joosta, enne kui sisse venitama ja harjutusi tegema tuleb. Nii ei jää ta kellelegi ette. "Kas õues kooli staadionil võib ka jooksmas käia?" uuris naine, sest kes teab, milline kord siin on.

"Seal on tavaliselt ikka administraator, nii et tema käest saab osta kaardi ja samast kohast saab jooke ka," seletas Chester. Mees polnud juba ammu kohanud kedagi, kellel oleks nii palju küsimusi, aga uue inimese puhul oli see isegi täiesti mõistetav. "Ikka võib," noogutas Chester, sest mõned tema õpilasedki käisid seal end enne alustamist soojaks jooksmas.

"Ahah," sõnas naine kerge noogutusega ning tundis siis, et ega rohkem tal esialgu küsimusi polnudki. Ta lihtsalt ei tahtnud ennast siin millegagi siduda, enne kui teadis täpselt mis ja kuidas. "Eks ma siis lähen," lausus Kaya ja naeratas isegi korraks mehele, võttes paar sammu selg ees, enne kui ringi pööras ja matiruumist jälle välja läks. Gin sörkis staadionile ning tegi seal päris mitu ringi, enne kui staadioni keskel olevale muruplatsile läks, et seal venitusi ja harjutusi teha. Lõpuks tagasi matiruumi sörkinud, oli naine trenniks valmis. Ta eemaldas enda musta pusa ning jättis selle ruumi nurka maha. Ta ootas ära, kuni treener ühe teise neiuga lõpetas ning astus talle siis ligi. "Nii... mis ma siis tegema pean nüüd," uuris näitisk, hingates sügavalt välja.

Chester noogutas, kui naine minema hakkas ja keskendus siis mõnda aega enda õpilastele, andes mõnedele neist juba situatsioonid kätte, käskides neil selleks paarikaupa võtta. Kuna aga üks neiu jäi paariliseta, tegi Chester situatsiooni koos temaga ja pidi tõdema, et arenguruumi sellel tüdrukul oli. Andnud talle veel mõned näpunäited ning saatnud ta veel harjutama, viis tüüp enda silmad naisele, kes enda jooksuringilt juba tagasi oli jõudnud. "Kuna ma andsin kõigile juba situatsioonülesanded ja mõni on need äragi teinud, siis ma arvan, et panen teid ka situatsiooni," lausus mees. "Ütleme, et keegi võtab teid näiteks selja tagant kinni," lausus mees ning võttiski naise siis selja tagant tugevalt enda haardesse, et ta ei saaks liigutada ka käsi. "Teie ülesanne on end vabastada ja ründaja kahjutuks teha," seletas Chester naisele ülesannet.

"Okei," noogutas naine, olles valmis nüüd tõesti trenniga tegelema. Situatsioon ülesanded polnud küll tema lemmikud, aga teha neid ju võis. Naisele meeldis rohkem niisama üks ühele võitlusi teha. "Selge," sõnas Kaya pisut ebalevalt, kui treener ta korraga kinni võttis. See oli pisut ootamatu ja ka natuke ebamugav. Siiski kogus ta ennast kiiresti ning päästis ennast üsna kiiresti mehe haardest, kuigi see ajas teda päris korralikult hingeldama. Tüüp ei andnud ka kohe alla, mis Ginile meeldis. Tavaliselt kipuvad mehed sellises trennis naisi õrnemalt kohtlema. Nad tegid läbi veel mõningaid situatsioone, millest osadega sai naine kiiremini hakkama, osadega aeglasemalt. Vahel sai ta treenerilt ka uusi näpunäiteid, mis naine kohe endale pähe jättis. Trenni lõpuks pandi kõik paaridesse, et ka natuke kaklust õppida, aga kuna Gin jäi üksinda, pidi ta kokku jääma treeneriga. Sättinud ennast paigale, vaatas ta treenerile otsa ning jäi ootama märguannet.

Chester oli täitsa meeldivalt üllatunud, kui nägi, kui hästi naine tema antud ülesandega hakkama sai. Kuna ta tunduski üsna kogenud, siis oli ka mehel temaga kõrgem ning ta võttis teda kui võrdset vastast, andmata kohe alla. Huvitav oli ju näha, kuidas ta end mehe haardest vabaks päästis. Situatsioonidega sai ka naine päris hästi hakkama, kuid siiski polnud Chester mõne näpunäitega kitsi, sest nägi, et naisel tahtmist ning huvi oli ja ta oli ka hea selles, mida ta tegi. Trenni õpetas mees aga lõpetada sellega, et õpetab natuke kaklust ka ning tema paariliseks saigi see sama naine, kes täna juurde oli tulnud. Kõverdanud enda põlved ning tõstnud käed näo kaitseks, andis Chester naisele märku, et tema võib teha esimese löögi.

Saanud märku, et kaklusega alustada, oli naine alguses ikkagi üsna ettevaatlik, üritades enda vastast natuke tundma õppida. Ta kasetas ühte ja teist lööki, et näha, kuidas treener sellele reageerib. See andis Kayale nii mõndagi teada selle kohta, kuidas kakluses edasi käituda. Samas ega mees tal niisama ka olla ei lasknud, tulles ka ise päris korralikult peale. Korraga leidis naine ennast võttest, millest ta kuidagi välja ei saanud ja see tekitas talle järsku kerge paanika, tuletades talle meelde enda elu kõige hullemat õhtut. Toetudes enda emotsioonidele, lõi naine korraga mehele, kes teda selja tagant kinni hoidis, küünarnukiga näkku ning tõmbas siis väleda liigutusega mehel jalad alt ära, võttes siis mehe peal sisse korraliku võtte, et ta lahti saaks. Naine jõudis murdsekundiks tunda head meelt, et oli suutnud treenerile ära teha, kuid kui ta maas ja mehe näol verd nägi, siis ehmus ta ikka päris korralikult, lastes mehest lahti ning tõmbudes kiiresti eemale. "Oh, Dios mío. Lo siento, siento," kogeles naine. Kaya jäi mehele lihtsalt näost valgena otsa vaatama, silmitsedes teda klaasistunud pilgul. Korraga oli ta justkui tagasi seal tänaval ning ta pidi hoolega endaga võitlema, et pilte enda silme eest ära saada... Sellest oli möödas rohkem kui viis aastat, aga see kõik kummitas teda endiselt.

Kui Kaya enda esimesed löögid tegi, suutis Chester need osavalt tagasi tõrjuda ning mõned hoobid vastugi anda. Siis viis ta ühe võttega naise tähelepanu kõrvale ning võttis ta selja tagant enda haardesse nii, nagu ta situatsiooniülesandes oli teinud, kuid sai siis päris kõva hoobi küünarnukiga näkku, mis korraga pea uimaseks lõi. Enne kui Chester reageeridagi jõudis, tõmmati tal ka jalad alt ära ning naine oli ta maha surunud. Daaamn, kakelda see naine ju oskas. Igatahes Chesterile avaldas ta küll praegu muljet, kuid tegi talle ikka haiget ka, ent haiget saamine ongi sellise trenni juures üsna tavaline. Vaatamata sellele, et mehe pea tuikas küll korralikult ja ninast justkui voolas midagi, üritas ta end naise haardest vabaks rabeleda, enne kui viimane üldse eemale tõmbus ja mees end vaikselt istuli ajas. Ta pani käe enda nina juurde ning nägi peagi, et sealt jooksis verd. "See on nüüd küll piinlik. Nii väikse tüdruku käest peksa saada," üritas mees enda olukorra üle nalja teha, kuigi suurema osa ajast oli ta ikka tõsine ega visanud väga palju nalja. "Aga teisest küljest... väga muljetavaldav," lausus mees ning ajas end ettevaatlikult püsti, et trenn siis lõppenuks kuulutada, end puhtaks teha ja ninajuurele midagi külma otsida.

Ilmselt oleksid mehe sõnad ka naise naerma ajanud, kui ta ei oleks hetkel suures paanikas. Kaya ajas ennast vaikselt püsti, kui treener seda tegi. Teised ruumis olevad inimesed olid kõik üsna vaikseks muutunud ja jälgisid nüüd neid kahte. Naine ei oleks sugugi imestunud, kui mees ta nüüd hoopis välja viskaks trennist. Esimene päev ja kohe treeneril nina katki. Seda suudab tõesti korda saata vaid Kaya. "See ei olnud muljetavaldav... see oli kohutav. Vabandust. Mul on väga kahju," sõnas naine ja tõmbas kätega üle enda näo. Ta ei osanud midagi teha ega öelda. Ainult seda, et ta tõesti ei soovinud seda teha. Ilmselgelt peab ta õppima ennast natuke vaos hoidma, sest sellest tuleb tal kakeldes puudus. "Kas ma saan kuidagi teid aidata?" taipas Kaya korraga mehelt küsida.