Until the end of time

Seniorite lõpetamisest oli nüüd juba veidi aega möödas, mis tähendas, et varsti-varsti sõidab Phoebe riigi teise otsa ja neil tuleb mõnda aega kaugsuhtega läbi ajada. David ise ei teadnud muidugi veel, kuhu ülikoolidesse tema järgmisel aastal avaldusi tegema hakkab, aga mõne kuu pärast tuleb selle peale ka juba mõtlema hakata, sest see viimane kooliaasta läheb niikuinii üsna kiiresti mööda. Igaljuhul oleks kutile meeldinud, kui nendevaheline maa on võimalikult väike, aga vaevalt nad kooli ajal kohtuda jõuavad, pigem ikka siis, kui vaheaegadeks/pühadeks Tree Hilli tagasi tullakse.
Ühel teisipäevasel päeval, mis ühtlasi juhtus olema 1. juuli, otsustas Dave üllatada oma tüdrukut väikse piknikuga Westside'i pargis. Ema ja Deanna olid aidanud võileibu ja muud söödavat valmistada ning isegi selle kõik korvi ära mahutada, kuhu noormees lisas ka paar pudelit alkohoolset. Seejärel väljus ta kodust ja võttis suuna pargi poole, et enne Phoebsi kohale jõudmist mõnus plats otsida ja lina laiali laotada. Piknikukorv sai asetatud keskele, et see ühtlasi lina tuulega ära lendamise eest kaitseks.

Phoebe Holloway

Eksamid tehtud ja keskkool ilusti lõpetatud, võis tulevane kunstitudeng Phoebe nüüd mõned kuud vabadust nautida, enne kui ta augusti lõpus Chicagosse lendab ja ühikasse end sisse seab. Raske saab see sügis ilma Davidita olema, aga tuli üle elada, sest vaja oli tutvuda uue kooli ning uute inimestega. Ühel teisipäeval, kui Phoebs pärast ööd Shootersis kodus magusalt magas, ärkas ta üles telefoni helisemise peale ja helistajaks oli ei keegi muu kui David, kes neiu välja kutsus. Vaevaliselt ajas näitsik end voodist püsti ja peeglist enda peegelpilti nähes tahtis ta kohe mujale vaadata, sest meenutas liigagi palju zombiet. Oli ju neiu magusast unest äratatud ja päris välja ta end puhata ei jõudnud. Siiski otsustas ta duši all käia ning end korda teha, et siis parki liikuma hakata. Umbes mõnekümne minuti pärast oligi Phoebs juba pargis ning nägi tekil tuttavat noormeest. "Kui sa päevitada tahtsid, oleksid mind randa ka võinud kutsuda," lausus ta, kuid võttis siis ketsid jalast ja istus tekile.

Outshit

Phoebe ootamise aja oli David veidi oma telefoni näppinud ja siis ümbruses ringi vaadanud, et kas märkab kedagi tuttavat, aga seda ei juhtunud. Õnneks ei lasknud neiu end ka väga kaua oodata ja üsna varsti maanduski Phoebs noormehe kõrval tekil. Dave sirutas käe välja ja tõmbas tüdruku näo endale lähemale, et teda tervituseks suudelda. "Sa jälle ärkasid alles mu telefonikõne peale?" küsis kutt muigega, kuigi ta oli täiesti teadlik sellest, et Phoebs eelmisel õhtul Shootersis tööl oli olnud. Oma neiu esimese lause peale kergitas David kergelt kulmu. "Päevitamine ei olnud küll peamine tegevus, milleks ma sind välja kutsusin," lausus ta pearaputusega ja heitis pilgu piknikukorvile. Seda täies mahus ta küll koju tagasi poleks tahtnud viia.

Phoebe suudles Davidit vastu, kui tema kõrval end sisse seadis ning vaatas siis kutile mõnda aega lihtsalt otsa. Proovigu ise öö läbi tööl olla, siis kolm tundi magada ja siis jälle kuskile minna, kuigi Davidiga koos olemise vastu polnud neiul midagi. "Jap. Kuidas sa aru said?" vastas Phoebs. "Ah, oota, ma tean... võimatu on enda zombieks olemist varjata," lausus näitsik ning lasi end tekile pikali, asetades käed kukla alla, kuid vaatas siis Davidi sõnu kuuldes enda kõrval olevat piknikukorvi. "Me hakkame sööma?" küsis Phoebs, huuled naeratuseks kaardumas, kuigi püsti ajada ta end ikka ei viitsinud.

David muigas. "Su hääletoon reetis siiski päris palju," vastas noormees lõbusalt ja pööras pilgu Phoebele. Praegusel hetkel ei näinudki tüdruk kõige hullem välja, aga ju on neil ikka mingid nipid väsimuse varjamiseks. Järgmisel hetkel lasi neiu end tekile pikali langeda, tekitades kerge muige Dave'i näole. "Vaata, et sa nüüd magama ei jää," sõnas Dave hoiatavalt Phoebsile ja pööras siis uuesti pilgu piknikukorvile, noogutades kergelt. Loodetavasti polnud neiu kodus väga palju süüa jõudnud, muidu jääks see toit siin suures osas alles.

"Damn it, ma just lootsin, et ma ei ole mingisugune avatud raamat," muigas Phoebe, kuigi selle ütles ta küll otse välja, kui midagi ei meeldinud. Ei lasknud tema endale pähe istuda ega midagi. Kui Phoebs end pikali lasi, vaatas ta mõnda aega taevas triivivaid pilvi ning viis oma pilgu siis Davidile. "Hoia mind siis ärkvel," lausus neiu ning tõstis ühe oma käe, et sellega kuti juukseid sasida. Kauaks näitsik siiski pikutama ei jäänud, kuna see piknikukorv ise ju ei tühjene. Ajanud end istuli ja vajutanud Davidi huultele ühe pehme musi, vaatas näitsik samuti piknikukorvi. "Millest me alustame siis?" pöördus näitsik Davidi poole, sest ei suutnud valida, kas võtta võileivad, maitsev salat või see magus kraam.

"Võib-olla on asi lihtsalt minus," muigas David selle peale. Nad veetsid ju Phoebsiga päris palju aega koos ning nii oli lihtne tüdruku tujusid, näoilmeid ja kõike muud tundma õppida. Edaspidi hakkavad nad muidugi harvem nägema, aga siis ongi rohkem rääkida, kui jälle kokku saavad. "Sellega peaksin küll hakkama saama," arvas kutt, kui tüdruku käsi tõusis tema juukseid sasima. Varsti ajas Phoebe end ka jälle püsti ning asus pärast Dave'ile ühe musi andmist piknikukorvi sisu uurima. Neiu küsimust kuuldes raputas noormees õrnalt pead ja tõmbas salatikausi koos kahe kahvliga korvist välja. Loodetavasti pole tüdrukul midagi selle vastu, kui nad salatit jagavad, sest kahte karpi ei õnnestunud Davidil sisse mahutada. 

"Siis sa lihtsalt tunned mind hästi," järeldas Phoebs, sest nüüd olid nad juba päris kaua koos ka olnud. "Ma arvan, et saad," sõnas neidis ja muigas kergelt, kui David salatikarbi ja kaks kahvlit välja otsis. Mingil põhjusel meenus Phoebele see, kuidas nad pärast valentinipäeva balli Jack's Fast Foodis kokku olid saanud ja lõpuks kahepeale Phoebe praadi lõpetasid. Avanud salatikarbi, võttis Phoebs sealt ampsu ja pidi tõdema, et salat oli päris hea. "Seda mäletad?" küsis Phoebs, kui järgmise ampsu salatit oma kahvli otsa võttis ja selle Davidile suunas, et järgmine amps kutile anda.

"Ilmselt küll," lausus David muigega. Nad olid tõesti juba päris mitu kuud koos olnud, mille jooksul teineteist tundma õppida. Kahepeale toidu jagamine polnud ka mingi probleem, sest oma taaskohtumisel Jack's Fast Foodis sai ka teineteisele praadi maitsta antud. Phoebs võttis salatikarbi avamise enda peale ja võttis sealt kohe ka esimese ampsu, pakkudes järgmist aga Dave'ile. Noormees avas suu ja neelas suutäie alla, et siis uuesti oma tüdruku poole pöörduda. "Niimoodi pole meile kahte kahvlit vajagi," arvas Dave, kuid surus siiski oma kahvli ka kaussi, et sealt ise ka üks amps suhu püüda. 

"Ma ei taha üldse, et see suvi läbi saaks," lausus Phoebs, sest siis peab ta Davidist päris pikalt eemal olema ja igal nädalavahetusel Chicagost Tree Hilli sõita on päris kulukas, kuid enda sünnipäevaks ja mõneks nädalavahetuseks ehk ikka aega ja ressursse leiab. Tuleb kooli kõrvalt lihtsalt mingi osalise ajaga töökoht veel leida ja siis on kõik võimalik. Kuulnud Davidi sõnu, hakkas Phoebs naerma. "Tundub nii," muigas neiu. "Aga see salat on hea."

David noogutas. Ega temagi ei tahtnud väga suve lõppu, sest esiteks algab temal viimane kooliaasta, mil tuleb rohkem koolile pühenduda ning hakata ka vaikselt vaatama, kuhu avaldusi saata, ning muidugi see, et Phoebe temast kaugemal on, aga küll nad hakkama saavad. Igavuse pärast Dave muidugi ei muretsenud, sest küllap saab bändiproovides käidud ja muidu ka bändikaaslastega aega veedetud. Varsti hakkas salat otsa saama, niisiis avas noormees uuesti korvi ja tõmbas sealt välja kaks võileiba, millest ühe Phoebsile ulatas. 

Salat kadus kahepeale päris kiiresti ja järgmisena võttiski Phoebs kätte võileiva, mille David talle ulatas. See oli ka midagi sellist, mida tüdruk tavaliselt päris kiiresti sõi ja nüüd võttiski Phoebs võileivast ampsu. Nämma. "Ma peaksingi vist sinul endale võileibu laskma teha," lausus Phoebs muiates, kuigi oli ise täiesti vabatahtlikult Davidile võileibu teinud, kui kutt tema juures oli ja muud süüa polnud. "Või noh... rääkides võileibadest, siis tuled sa pärast minu juurde?" uuris neiu, kuna tahtis, et David tema juurde jälle ööseks ka jääks. Niigi oli neiu eelmisel ööl tööl olnud. "Ja on meil midagi magusat ka?" tuli kohe järgmine küsimus ja Phoebs uuris enda võileiba näkitsedes pikinkukorvi, et midagi magusat leida.

"Miks ka mitte, kuigi ma pean sind kurvastama, et need võileivad ei ole ainult minu tehtud," muigas David. Muidugi sai noormees ise ka leivakese kokkupanemisega hakkama, kui talle ainult õiged koostisained meelde jäävad, aga täna said nii ema kui õde appi korvi komplekteerima kutsutud. Võileibade teema muutis Phoebs kohe ka osavalt küsimuseks, kas noormees hiljem tema juurde ööseks ka tuleb. Seda küsimust oli muidugi oodata ka olnud. "Mulle juba tundus, et sa ei kutsugi," lausus Dave oma tüdruksõbrale. Sellisel juhul oleks ta ise kutse esitanud, aga Phoebe juures oli selles suhtes mugavam, et tüütu noorem õde ei hüppa kõige ebasobivamal hetkel nurga tagant välja. "Eks sa vaata, mida leiad," vastas kutt, kui Phoebs magusa kohta küsis. Selleks olidki korvi mahtunud vormidega tehtud eri kujuga küpsised, mõnedel täiteks šokolaad, mõned aga tavalised liivaküpsised. Kui neiu oli need välja otsinud, tõmbas David omakorda välja need kaks pudelit joodavat, mis sinna eelnevalt mahutatud said. 

"Head on nad ikka," lausus Phoebe, sest kuti sõnadest jäi mulje, nagu oleks siiski suurema osa tema teinud. Noh, hea võileivaga saaks muidugi igaüks ilmselt hakkama. Näitsik sõi veel veidi enda võileiba ning nautis seda sooja ilma. "Ma arvasin, et see on niivõrd ilmselge, et ma ei pea kutsumagi. Aga ema on täna öösel tööl jälle, nii et maja on terve õhtu niikuinii meie päralt," lausus näitsik. Colin ka vaevalt läbi astuks, tema elas nüüd Helenaga oma loftis ja neil polekski vist õhtul Phoebe juurde asja. Natuke korvis tuhnimist ja Phoebs suutis leida küpsisekarbi ning David tema järel ka joogi. "Need küpsised näevad küll head välja," lausus Phoebs ning avas karbi, et sealt üks küpsis võtta. Neiu kätte sattus just šokolaaditäidisega küpsis, mis suus lausa sulas.

"Eks me oleks ilmselt õhtu lõppedes ikka ühe või teise juurde edasi läinud," nõustus David Phoebe öelduga ja muigas. Muidugi ei oleks neiul vaja teda kutsuma hakata, pigem jalutaks ta ise kaasa, kuigi päris sissetungimiseks seda vist ka ei nimetaks. Noormehe enda juures poleks nad nii väga kahekesi, kui vanemad kodus on ning Deanna iga hetk oma nina kuhugi sisse võib pista. Kui Phoebs küpsised välja otsis, haaras Dave endale ühe tavalise liivaküpsise, avades pärast seda ka enda joogipudeli.