Everybody gotta die sometime, but baby, don't cry

Jonah tööpäev polnud juba ammu nii veninud nagu täna. Ainus meeldiv asi sellise pika, veniva ja täiesti mõttetu tööpäeva juures oli see, et see lõppes. Oma vahetuse lõppedes ta justkui sööstis tagaruumi, et haaata oma hall pintsak. Ta tiris selle vaevaliselt oma musta T-särgile ja sinistele teksadele lisaks selga. Mees jalutas kiirelt läbi baari, soovis head õhtut järgmisele vahetusele, ning kadus kiirelt välja. Ta võttis suuna Eastside'i poole ja kuna väljas oli võrdlemisi soe ilm, siis otsustas ta jalutada.

Peagi märkas Jonah teisel pool teed vastu kõndimas Serenat. Mees vaatas kella ning kuna tal oli veel paar tundi aega otsutas ta üle tee joosta ning tema seltsis oma aega parajaks teha. Selleks ajaks, kui mees üle tiheda liiklusega tee jõudis, oli naine juba parasjagu maad edasi liikuda suutnud. Aga sellest polnud hullu, mees tegi paar kiiremat jooksusammu ning ilmus naise kõrvale: "No, valele poole ei jaluta?". Ta naeratas naisele oma kõige siiramat naeratust ning lausus "Ütle, et sa tahad minuga paar tundi parajaks teha."



@minx

Serena esmaspäev oli täiesti vaba olnud, hommiku veetis naine kodus ning siis kõndis Westside'ile, et sõbrannaga kohvikus istuda ja jutustada. Õhtupoolikul hakkas Serena tagasi jalutama, kuna ilm oli üle pika aja jälle ilus ning miks siis taksot kasutada, kui endalgi jalad all. Sage mõtles veel ühele jutule, mis ta sõbranna oli rääkinud, ning ei kuulnudki, kui keegi ta poole jooksis. "Jonah," ehmus Serena ning hakkas automaatselt enda helekollast kleiti siluma. "Nii ei tohi kellegi kõrvale lihtsalt ilmuda, ehmatad veel surnuks," lausus Sage naeratusega ning kõndis edasi, Jonah tema kõrval. "Iseenesest on küll aega. Räägi, mis sul plaanis on," lisas naine ning vaatas heledapäise mehe poole, kes paistis eriti rõõmsas tujus olevat.

"Vabandust, ma ei plaaninud sind ehmatada" vabandas mees. "Üldiselt mul on vaja natuke aega parajaks teha ning siis jõuda õigeks ajaks kinno, et.. " mees seletas natuke filmi kohta ".. ja kui sa minuga aega parajaks teed, siis ma olen isegi piisavalt heas tujus, et sulle pilet välja teha." Mees vaetas hetke naise pruunidesse silmadesse ning asus teda moosima: "muide sa näed selles kleidis lihtsal imeline välja". Tolleks hetkeks oli Johnny juba peatunud ja andis naisele käega märku, et too end ringi keeraks, et mees veelgi naise kleiti imetleda saaks.

"Tegelikult raudselt juba plaanisid sellest päevast peale, kui Tree Hilli tulid," vastas Sage muigega. "Natuke aega on paar tundi? Sa oled kas kohutav ajaplaneerija või siis väljendad end huvitavalt," lausus Serena naerdes. "Ah et hea tuju on otsustav?" küsis naine, huulil veel naeratus mänglemas. "Aitäh, juba kolmas kommentaar tänase päeva jooksul," lausus Serena. Jonahi žesti peale keerutas Sage end 360 kraadi ja siis võttis mõned poosid, pärast mida naine naerma hakkas. "Okei, ma ei sobi Tree Hilli sellise eputamisega," ütles Sage. "Aga kuhu siis lähme ja mida teeme?" küsis naine.

"Ei, alles sellest hetkest kui sind nägin" lausus mees samal ajal silma tehes. "ehh, eks natuke mõlemat, aga vähemalt tujuga on korras" lausus mees muiates ja silmadega üle Serena libistades. Ja kui naine võttiski kätte ja end keerutas ei jäänud Jonah'l muud üle kui lihtsalt mokk töllakil teda imetleda. "Tõsi, Tree Hill on sinu jaoks liigagi väike" lausus mees endal suu kõrvuni "ja nüüd om tuju piisavalt hea, et ma viin su lausa kohvikusse". Ta võttis naise õlgadest keeras ta ümber ning lausus "siit otse ja kui sa näed kõige kenamat kohvikut siis sinna me lähemegi". Mees ning asetas käe naise alaseljale andmaks märku edasi liikuda.

"Ega ma ühest jäätisekokteilist ära küll ei ütleks," tõdes naine naeratusega. "Selge, eks ma ütlen, kui midagi silma jääb," lisas Serena noogutusega. Ta kõndis ja vaatas, kuid tõesti ei paistnud ühtki huvitavat kohvikut, välimuse järgi Sage ei valinud. "Meil on filmini siis kaks tundi aega?" küsis Sage üle ning kohe jäigi silma üks teistsugune kohvik, kuhu Grayson ei olnud varem sisse astunud. "Lähme sinna," osutas naine ühele hoonele, mille uksel rippus silt. Lauad väljas andsid kinnitust, et tegu on kohvikuga.

Mees noogutas, ta sai naise nõusse endaga vähemalt jäätisekokteili jooma. Eks see ole algus. "Teeme nii" vastas mees naise lubadusele ringi vaadata ja kohta otsida. Ka mees lasi silmadel üle kohvikute käi, kuid ei suutnud midagi piisavalt head leida. "Enam-vähem.. ma arvan" mees võttis kõheldes taskust väikese märkmiku, et seal kontrollida. "No tegelikult ma eksisin, aega on natuke alla tunni" mees vaatas vabandavalt naisele otsa ning lisas "aga jäätisekokteili jõuad ikka ära süüa ja kino on ka peaaegu ümber nurga." Ning siis silmas juba Serena ühte kohvikut ning mees noogutas nõustuval. Tõesti kena ja hubane koht. "Jap see saabki nüüd meie kohvik olema" lausus mees naeratades. Ta võttis suuna kohviku poole ning pakkus naisele istet ja seejärel istus ka ise, kui märkas, et barista nende poole liigub. "Võta ükskõik mida, mina maksan" lausus mees ja lootis salamisis, et ta ka peagi tuleva palgapäevani vastu peab oma varudega.

Serena kõndis mehega kohvikusse. "Kahest tunnist sai järsku alla tunni, sul on vaja uut kella," ütles Sage muigega. Nojah, mõni oligi pidev hilineja ja unustaja, Sage'i endine klassiõde jõudis reaalselt kahel korral nädalas tundidesse õigeagselt. Võtnud istet, tuli juba üks neiu nende poole. "Et siis kolm kilo söödavat kulda?" uuris Serena muigega. "Palun üks keskmine jäätisekokteil," ütles Sage enda tellimuse. Alles hiljuti oli ta söönud, seega midagi muud ta ei soovinud.

Mees vaatas kella, vaatas naist, vaatas kella "Pole mu kellal viga midagi" ning tõstis käe koos kellaga nähtavale "lihtsalt mõni inimene võib pea nii sassi ajada, et ei jaga enam ööd ega mütsi". Jonah'l üldiselt kella tundmisega muret pole, kui on vaja kuskile minna siis ta on pigem varem kohal. Ja seda tihti lausa pool tundi varem. "See on siis uus mood, süüa kulda nagu shokolaadi?" naeris Jonah. "Ja mulle üks tavaline must presskannu kohv" andis ka mees oma tellimuse sisse. Mees vaatas Serenale silma ning tundis end kui teismeline jälle. "Ega su kutt pahaseks ei saa, kui sa minuga kohvitad ja hiljem kinno tuled?" küsis Jonah proovides kindlaks teha, kas naisel on juba keegi. Ja kui naisel peakski juba olema keegi.. No siis mees ei teaks mida teha. "Miks sa just selle kohviku valisid" küsis mees, vaadates hindavalt ringi ja tõdedes, et tegu on meeldiva kohaga.

Don oli silmnähtavalt tujust ära. "Mis mõttes see tolgus mulle õlut ei müünud" mõtles ta. Ta oli poest välja lennates ukse juures olnud riiuli lihtsalt maha tõmmanud. Et las koristab nüüd oma poes. Ehk järgmine kord siis teab. ta nägi ees kohvikut ning marssis sinna sisse. "Üks õlu" oli kõik mis mees letini jõudes lausus. Ja kui barista teda altkulmu vaatas ja dokumenti küsis ning ei kavatsenud kuidagi leppida tavapärase 'koju/autosse jäi' vabandusega, ei olnud tal ka siin midagi teha. Don saatis teenindaja poole mõned roppused. Väljudes jooksis ta ka kogematta ettekandjale otsa, kes oma joogid läheduses olnud paarikese lauale pillas.

"Ainult meelitaksid," ütles Serena laial naeratusel. Millisele naisele ei meeldi komplimendid ja seda veel nii kenalt mehelt? "Muidugi. Ja magustoiduks ragistatakse pärleid, pärast seda lastakse endale kallis kliinikus uued teravad hambad panna," vastas naine muigega. Küsimuse peale võttis naine endale pisut aega, justkui ta kaaluks, mida Jonahile öelda. "Mul ei ole ei kutti ega elukaaslast, seega sul on vedanud," jätkas Sage flirtivat tooni. "Ma ei tea, tundus mõnus," arvas naine. Järsku lendasid nende lauale joogid, klaasid klirisesid kildudeks ning jook pritsis nii Serena kui Jonahi peale. Tüdruk tõusis püsti ja mingi suvaline tüüp kasutas üllatusmomenti ära, et haarata tooli kõrvalt naise kott. "Hei!" hõikas Serena ning jooksis tüübile järgi. Viimasena mäletas Serena pidurikriginat. Üks valge Toyota sõitis naisele otsa, Sage oli esimese hoobina lennanud vastu autoklaasi, kuid oli nüüd liikumatult tänaval, üks käsi ebaloomulikult väändunud ja vereloik pea all aina kasvamas.