|
|
Post by Deleted on Dec 14, 2011 22:38:44 GMT 2
"Siiani..." kordas Sayer mehe sõnu. Ja homme pidi see lõppema. Alex ei väärinud elamist hirmu all. Ta vääris elu nagu iga teine temaealine. "Ma luban, et need asjad ei jätku enam nii. Sinusugune kõnts küll sellise imelise tüdruku elu rikkuma ei hakka," sõnas noormees, vaadates mehele otsa, kui too enda silmad Sayerile suunas. Tema oli enda seisukoha selgeks teinud.
|
|
21-aastane; Westside
Citizen
|
Post by Alex J. Simpson on Dec 14, 2011 22:57:58 GMT 2
"Kas see on kõik?" küsis Martin emotsioonitult, vaadates Sayerile otsa. See mees suri sisemiselt kui seda tegi tema naine ja Alexi ema. Nad mõlemad kaotasid tol päeval tükikese endast, kuid Alex oli suutnud selle augu taastada tänu Sayerile. Martin aga mitte.
|
|
|
|
Post by Deleted on Dec 15, 2011 8:53:25 GMT 2
"Praeguseks küll, kuid kui midagi sellist peaks veel juhtuma nagu täna, siis..." Sayer jättis selle lõpu Martini enda väljamõelda. Noormees hoolis neiust liiga palju ning oleks isegi nõus enda tulevikuga riskima, et temaga kõik korras oleks. Say keeras end ringi ning jalutas ukse juurde. Selle avanud, kadus ta peagi korterist ning jalutas tagasi koju.
|
|
21-aastane; Westside
Citizen
|
Post by Alex J. Simpson on Dec 15, 2011 8:57:58 GMT 2
Martin tõi kuuldavale kerge turtsatuse, pöörates ennast uuesti ringi, potsatades laua taga olevale toolile istuma ning tõstes uuesti pudeli suule ning kallas selle mõruda alkohoolse joogi enda kurgust alla. Mõne minuti pärast oli tema näppude vahel uus pudel ning õhtuks oli neid tühje pudeleid kogunenud kapile juba kümme ning Martin ise oli läinud baari uuele ringile.
LÕPP
|
|
