Draw me like one of your French girls

"Miks see sind siis ei hirmuta, kui peaks?" uuris David ja lükkas tüdruku näole langenud juuksed eest ära, et Phoebsi silmi paremini näha. Ilmselt said tema juuksed ka nüüd natuke värviseks, aga see tuleb kohe kindlasti pesus maha. "Ma pole keelanud sul seda uuesti kätte võtmast," muigas Dave pilku pintslile viies. Kui Phoebs enda käsi natuke sirutaks, saaks ta selle ehk isegi kätte. 

"Sest ma ei tea, milleks sa võimeline oled," vastas Phoebe ning libistas oma värvised sõrmed Davidi juustesse. Hea, et värv sõrmedel vähemalt kuivanud oli, ei sattunud seda vähemalt poisi juustesse. Phoebe juustesse ka väga palju värvi ei saanud sattuda, sest need olid krunni pandud, kuigi kindlasti tegi David need lahti pääsenud salgud nüüd värviseks. Kuulnud Davidi sõnu, kaardusid Phoebe huuled laiaks naeratuseks ning ta puges Davidi käte vahelt välja, et pintsel uuesti kätte haarata. Muidugi ei tahtnud ta nii kergesti alla anda. Saanud pintsli kätte, kastis Phoebe selle musta värvi sisse ning joonistas Davidile naljakad vuntsid. "Oh, sulle sobivad vuntsid," naeris tüdruk. "Peaks vist kehamaalingutele üle minema."

"Oi, ma olen paljuks võimeline," muigas David kui Phoebe omakorda oma käed tema juustesse libistas. Õnneks oli tal muidugi tunduvalt vähem juukseid kui ta tüdrukul ja värv oli enam-vähem ära kuivanud ka, seega juustesse väga midagi kinni ei jäänud. Dave jälgis, kuidas Phoebs selle pintsli uuesti enda kätte haaras, kuid ei hakanud teda takistama. Alles siis, kui neiu oli talle mustad vuntsid ette joonistanud, tõmbas kutt pintsli tema sõrmede vahelt ära ja maalis tüdruku põsele musta lille, mis värvilisel taustal veelgi parem välja nägi. "Ja ma saan siis su katsejänes olla, jah?" küsis David pintslit uuesti värvi sisse kastes. 

"Ohoh," tegi Phoebe üllatunud ilme. "Kas ma tahan sinu seda külge näha?" küsis tüdruk, kuigi Dave'i pilk talle märkamatuks ei jäänud. Kas tüüp tõesti tahtis seda pintslit tal uuesti käest ära võtta? Tundub, et siiski mitte, sest tüüp ei takistanud tüdrukut, kui too talle vuntsid joonistas. "Praegu tundub küll vastupidi, sest sa kiskusid mul pintsli jälle käest ära," muigas Phoebs, kui Dave talle midagi põsele oli joonistanud. "Millega sa minu niigi kirjut nägu siis täiendasid?" uuris neiu, sest peeglit kuskil lähedal ei olnud, et Phoebs näeks, mis David tema põsele joonistas.

"I don't know, you tell me," muigas David. Eks neil oli ikka veel päris palju asju, mida teineteise kohta tundma õppida, mitte et Dave'il mingeid tumedaid saladusi oleks olnud. "Nojah, mu enda pintsel on liiga kaugel ja sa jagad seda minuga nii ilusti," sõnas kutt naljaga, kuigi too pintsel, mida ta enne kasutanud oli, lamas siinsamas kõrval molberti ääre peal. Kui Phoebs esitas küsimuse, et teada saada, mida ta talle põsele joonistanud oli, pani David pintsli jälle käest ja haaras neiul käest kinni, et ta vannituppa tirida, kus nad ennast peeglist näha saaksid. 

"Võib-olla, võib-olla mitte. Dilemma," lausus Phoebe, vaadates Davidi sinistesse silmadesse. "Oota, jagan või?" küsis neiu turtsatades, sest tema arust oli just David see, kes neiul pintslit kogu aeg käest ära kiskus, kui võimalus avanes. Kui David ta vannituppa tiris, hakkas Phoebs enda peegelpilti nähes naerma. "Me oleme nii ilusad, et see veekraan oleks meist kindlasti huvitatud," lausus tüdruk ning keeras siis kraani lahti, et enda käed märjaks teha ja siis Davidit pritsida. Kas sellest pisikesest värvisõjast hakkab tõesti nüüd veesõda saama?

"Sa oled ikka täitsa võimatu," sõnas David pead vangutades, kuid puhkes siis naerma. Jah, ta oli ise seda pintslit kogu aeg Phoebsil käest ära tirinud, aga talle polnud nagu jäänud muljet, et tüdrukul selle vastu midagi oleks. "Sa ei hakka seda tegema," ohkas Dave, kui Phoebe veekraani lahti keeras, käed märjaks tegi ja siis ta veepritsmetega üle kallas. Dave ise pani oma käed voolava vee alla ja suunas veejoa neiu suunas, mille tõttu viimane üsna kiiresti päris korralikult märg oli, nagu ka vannitoa põrand. 

"Aga sa pidid sellega juba siis arvestama, kui me käima hakkasime," õigustas Phoebe end, kuid hakkas ise ka naerma. David tundus ju praegu samasugune, nii et nad olid tasa. "Hilja juba," naeris tüdruk, kuid kiljatas, kui David Phoebe märjaks pritsis. Hea, et see vesi vähemalt soe oli. "No oota sa!" ütles neiu Davidile ning haaras enda kätte duši, mille ta jooksma pani, et see siis täiega Davidi poole suunata ja tüüp samuti märjaks kasta. Vannitoa põrand sai nüüd veelgi rohkem hävingut ja oli vist mõttetu loota, et seal pärast mingi uputus ei oleks. Ai, koristamine saab kindlasti tore olema.

"Kes ütles, et ma ei arvestanud?" muigas David, kuid ei suvatsenud seda teemat rohkem kommenteerida. Praegu oli neil ju ometi käsil tähtsam asi ehk siis veesõda. Kuivaks jääda kutil muidugi enam ei õnnestunud, sest just praegu haaras Phoebs dušivooliku enda kätte ja suunas seda tema suunas. Nüüd sai Dave küll hetkega läbimärjaks ja Phoebe oli vist isegi kuivem kui tema, aga seda mitte kauaks, sest Dave haaras kraanikausi serval seisva klaasi, täitis selle kiiresti veega ja valas selle siis otse tüdruku juustele, kust see mõnusalt juba niigi ujuvale põrandale tilkuma hakkas. 

Davidi sõnade peale tõi Phoebs kuuldavale kerge turtsatuse, kuid ei viitsinud ka kommenteerida, sest ta oli keskendunud sellele veesõjale, mis nende pisikesest värvisõjast välja kasvas. Klaasitäis vett ei kastnud Phoebet märjemaks kui David, aga dušš niikuinii natuke pritsis, nii et erilist vahet vist polnud. Vannitoa põrand küll ujus juba, nii et varsti võib sealgi vist kummipardikesi ujutada. "Siin kisub juba väga märja T-särgi võistluseks," muigas Phoebs, kuid kastis Davidit veel märjemaks. Värv näolt ja igalt poolt oli hakanud vähemalt laiali voolama, nii et oli mingi lootus, et saavad mõlemad veel puhtakski, kuigi on ligumärjad.

"Äkki hakkaks seda asja siin vaikselt lõpetama ka?" pakkus David dušivoolikut Phoebsi käest ära tõmmates ja heitis siis pilgu lainetavale põrandale. Nüüd olid ta sokid ka korralikult märjad ja kutile tundus, et need on mõnusalt vett täis. Hea vähemalt, et Hollowayde perekond elas eramajas, mitte korteris, muidu oleks ilmselt juba naabritelt vihased kõned, et neil vannitoas uputab. Siiski oli vaja neil kogu põrand kuidagi kuivaks saada. Veesõja hea külg oli vähemalt, et värvist said mõlemad puhtaks ja lõbus oli ka. 

"Oi jah," sõnas Phoebe ujuvat põrandat vaadates, kuid hakkas siis naerma. "Ema lööb mu maha, kui koju tuleb," naeris tüdruk, kuid eks koristada jõuab pärast. Ema pidi üsna hilja tulema ka, nii et jõuab veel Davidiga küllalt veel olla ja midagi muud välja mõelda, mis maja ehk nii palju ei kahjustaks. "Me peaks midagi kuivemat selga ainult otsima," lausus neiu nii ennast kui Davidit vaadates. Noh, Davidile saab ehk mõned Colini riided anda ja küll Phoebs ka midagi endale leiab.

David noogutas ja pani dušivooliku tagasi oma kohale. Ta õde oli ka mõnikord kodus saanud hakkama selliste asjadega, et ema karjus ta peale mitu minutit, kuid Deannale tavaliselt ei jõudnud väga kohale, et ta midagi valesti oli teinud. "Vist peaks jah," arvas Dave, kuigi ta ei kujutanud väga ette, kuidas nad ilma teiste tubade põrandaid märjaks tegemata kuivade riieteni jõuaksid. Ilmselt peaksid nad need märjad riided siiasamma vannituppa kuivama riputama. 

"Eee... me ei saa vist niimoodi tilkuvatena siit välja ka minna, on märg rada meist järel," muigas Phoebs ning võttis sealsamas enda märjad nartsud ära, et need kuivama riputada. Ainsana jäi neiule selga aluspesu, sest see ei tilguks isegi siis, kui ta vannitoast välja läheks, kuna oli nii keha vastas, ent sellegipoolest haaras ta eemalt käterätiku endale ümber, sest nii paljalt ta ka üles minna ei tahtnud, et midagi kuiva selga otsida. Kui Phoebs ühe käterätiku endale ümber oli saanud, haaras ta ka teise, et see Davidile ulatada. "Mõtlesin, et võid seda äkki vajada, kui sa mulle just mingit toredat vaatepilti pakkuda ei taha," sõnas näitsik ning andis rätiku enda kutile. Ei, Phoebsile väga meeldiks Davidit särgita näha.

David noogutas ja hakkas ka pealmisi riideid seljast võtma. Läbimärg t-särk oli korralikult selja külge kleepunud, aga mõne hetke pärast sai kutt selle siiski seljast ja ka teksadest välja ronitud. Dave võttis Phoebsi pakutud rätiku vastu ja viskas selle endale õlgadele. Tal olid nüüd samuti jalas ainult bokserid, sest kõik muu oli torudele kuivama riputatud.
David väljus elutoast ja järgnes Phoebsile trepist üles tema tuppa, kus ta juba ühe korra varemgi viibinud oli. Ise ei tahtnud ta ju tüdruku venna riietes sorima minna ja vajus siis voodile istuma, jälgides ise, kuidas Phoebs endale kapist kuive riideid otsib. Jah, see vaatepilt talle juba meeldis, mõtles Dave muigega.