After a long time apart

Oli reede õhtupoolik, kuskil kell viis õhtul, kui Tree Hillile lähedaimas lennujaamas maandus lennuk, mis tuli New Yorkist ja sinna  omakorda jõudis lennuk Euroopast, Pariisist. Sellelt lennukilt tuli maha ka Jonah, kes oli käinud mitmel moeshowl ja pildistamisel. Mees väga armastas oma tööd, aga samas ei tahtnud ta üldse Louisest nii pikalt eemal olla ja nüüd oli ta ära olnud kaks nädalat. Jay'l oli lennukilt maha tulles tõeline jetlag ning samas igatses ta nii väga oma abikaasat. Nad olid muidugi igal õhtul Skype'is helistanud, aga see ei olnud see! Raske oli nautida ka Euroopa romantiliseimat linna ilma Louiseta. Aga Jay sai oma töö tehtud edukalt ja nüüd oli ta tagasi, ootas oma pagasit, et siis minna otsima, kus Louis teda ootas. Kuna Tree Hillis puudus selline tore asi nagu lennujaam, oli Louis talle siia järgi tulnud ega käskinud tal bussiga loksuda. Jonah ilmselt võtaks siis takso ka, kui Louis keelduks talle järgi tulemast. Aga ilmselgelt ei keeldunud!

Oma kohvri kätte saanud, liikus Jonah edasi, pilk otsimas Louist. Tahaks magada ja tahaks korralikku sööki ja tahaks kohvi ka. Väga kanget kohvi. Jonah ei olnud eriline kohvi fänn, aga kui tal oli ikka uni ja ta pidi üleval olema, siis sai see kohvi joodud ja ärkvel püsitud, ning seda ta praegu tahakski. 

Louis oli terve reedese päeva tööl kannatamatult oodanud, et millal ta ükskord minema saab. Õnneks kuna oli reede ja tal oli normaalne ülemus, sai mees veidi varem töölt tulema. Sellegi poolest ei käinud ta kodust läbi, kui otse lennujaama sõitis. Üsna pikk sõit siiski. mees kandis tumedat ülikonda ning polnud isegi lipsu eest võtnud. Ta vaatas uurivalt rahva seas ringi, kes läbi väravate tulid. Millal tema musi tuleb? Varsti märkaski Louis tuttavat peanuppu ning naeratas õnnelikult. Ta kiirustas veidi edasi, aga lasi suurema vahemaa ikkagi Jonah'l läbi käia, et nad väravate ette seisma ei jääks. Viimaks oma abikaasa juurde jõudes põimis ta käed ümber mehe ning kallistas teda tugevalt. "Lõpuks ometi kodus," naeratas mees ning suudles pruunisilmset kutti pehmelt.

Jay naeratas õnnelikult, kui märkas Louist, kes tema poole tuli. "Heii," ütles ta naeratades, kui kohvrist ja spordikotist lahti lasi, et Louist tugevalt vastu kallistada. Lõpuks ometi õiges kohas, oma mehe käte vahel! Jonah naeratas kergelt, kui suudluse sai ning suudles meest pehmelt vastu, kuni jälle eemale tõmbus, et teda vaadata, toetades lauba vastu mehe oma. Ta oli nii väga teda igatsenud! "Ma olen nii väsinud," muigas ta siis aga lõbusalt, kui musi tema huultele jälle poetanud oli. Raske oli eemale hoida ennast ju sellisest kenast mehest. Ülikonnas ja puha. Jonah kandis hoopis tumehalle teksaseid ning valge-sinise ruudulist triiksärki, mille peal oli teksadega sama tooni jakk. Piisavalt mugav, et pikad lennusõidud ära kannatada. 

Louis naeratas ikka laialt, kui oma meest vaatas. Tema silmad olid armsalt kissis sellest, kui õnnelik ta oli. "Lähme koju siis, aga kui sa süüa tahad, peame tellima, sest ma tulin otse töölt," lausus Louis naeratades ning vajutas musi Jonahi põsele. Meest veel kergelt kallistanud, libistas ta käe ümber tema piha ja teise käega võttis mehe spordikoti enda kätte. Nad kõndisid lennujaamast välja, parklasse ning Louis juhatas nad oma süsimusta Audi juurde. Kohvri ja spordikoti ära pannud, istusid mehed masinasse ning alustasid sõitu koju. "Räägi siis, kuidas oli?" küsis mees. Mis sellest, et nad palju skype'inud olid. Näost näkku oli ikka hoopis midagi muud rääkida.

"Siis tellime," ütles Jonah naeratades. Ta suudles veel põgusalt mehe huuli, aga haaras siis oma kohvri, et nad saaksid minna mehe autosse ja koju sõita. "Tore oli," muigas Jonah küsimuse peale. "Jama oli ilma sinuta," lisas Jay siis aga, toetades oma käe mehe põlvele. Ta oli teda nii väga igatsenud! "Aga muidu töö suhtes läks okeilt ja varsti peaks mingid ajakirjad või asjad ilmuma.." Jonah tegi photoshoote ehk isegi parema meelega, kui et runwayd kõndis. Aga see oli ka tore. Ja Jonah väga hea meelega oli pesumodell, mis tähendas, et enamik ta pilte olid poolpaljalt. Aga Louist see ei häirinud ja seega ei arvanud Jonah ka, et ta peaks lõpetama selle väikese osa.

"Mul poleks seal nii tore olnud, kui suurem osa su ajast oleks kulunud tööle," muigas Louis. Muidu oleks ta mehega ehk isegi kaasa läinud ja end vabaks võtnud. "Puhkusele lähme koos," arvas mees naeratade ning vaatas oma abikaasa poole, kui ta foori taha seisma jäi. "Kauaks sa nüüd koju jääd?" küsis Louis siis. Loodetavasti pikemaks ajaks. See oli tore, et Jonah sai reisida, aga Louis igatses teda alati nii kohutavalt palju. Mees hakkas rohelise tule süttides uuesti sõitma ning pööras pilgu teele. "Ma arvan, et sa võid mingi toidu ära tellida, kui koju jõuame siis on söök kohal juba," arvas mees seejärel. Mis nad ikka ootavad selle söögiga. "Ja ma luban sul tellida mida iganes sa tahad, ma luban, ma seekord ei jonni," muigas Louis. Vahel kippus ta Jonahi toidueelistuste pärast jonnima. Aga ainult vahel.

"Ma tean jaa, aga ikkagi oli jama ilma sinuta," ütles Jay muiates. Tal tõesti oli vaid öösel korralikult aega. Muidu pidi ringi jooksma kogu aeg kuskil ja midagi alati tegema ja Louisel oleks seal olnud väga mõttetu. "Puhkusele lähme koos jaa. Aga ma ei tea, kui kauaks. Üsna kauaks vist, keegi ei rääkinud midagi, et varsti midagi uut oleks," sõnas Jay. "Ja kui ka on, siis ma usun, et kuskil siin läheduses, mitte Euroopas." Johan haigutas pisut ning pööras pead, et Louise nägu silmitseda. No kuidas tal ikka vedanud oli? "Sa jonnid liiga palju," arvas Jonah seejärel lõbusalt, aga libistas telefoni taskust välja. "Ma tellin pitsat." Jonah helistaski, et neile kaks pitsat tellida, üks selline, mida tema tahab ja üks selline, mis ta teadis, et Louis kindlasti sööb. "Mida sa siin üldsegi tegid, kuni ma ära olin?" küsis Jay, kui kõne tehtud oli. Nad olid Skype'is rääkinud jaa, aga see polnud siiski see.

"Ma luban, et ma seekord ei jonni," muigas Louis lõbusalt ning saatis oma abikaasale lõbusa naeratuse. Kuigi ta oli toidu suhtes parajalt pirtsakas ja kippus jonnima, kui Jonah sõi midagi, mida tema ei söönud "Aga ma loodan väga, et nad ei võta mu Tibu mult ära lähima aja jooksul jälle," sõnas mees naeratades. Natukene aega tahaks ju koos ka olla ja tõsiseid asju arutada. Nad olid juba mõnda aega perekonnast rääkinud, aga siiamaani polnud nad midagi kindlat saanud otsustada ja Louis ausaltöeldes kartis seda, et ta peab palju aega lapse või lastega üksinda veetma, sest Jonah on Ühendriikidest väljas. Aga täna nendest asjadest ei räägi. "Ega ma ei teinud väga midagi," lausus mees ikka lõbusalt naeratades. "Tegin tööd. Varsti tuleb kohtusse minna," sõnas Louis. "Üks kohtuasi tuleb ja ilmselt järgmise nädala lõpus saab hakata kohtus käima," seletas Louis. See tähendas muidugi pikki töötunde mõneks ajaks, aga loodetavasti saavad nad selle asja võimalikult kiiresti ühele poole.

"Ma ei luba neil mind ära viia lähiajal," ütles Jonah muiates. Ta ju tahtis ka Louisega aega veeta. See oli niigi raskendatud, kui Louisel iga päev pikad tööpäevad olid ja neil ainult õhtuti teineteise jaoks aega oli. Ja no nädalavahetused. Siis ongi halb, kui Jonah ka veel ära on kuskil. Kuuldes kohtu kohta, nurises Jay pisut. "Mingi pikem asi või saab kiirelt tehtud?" uuris Jonah siis. Kohtuasjad tähendasid veel vähem aega koos ju!