To a new beginning

Luke oli Iirimaale tagasi lennanud peale valentinipäeva, mille ta oli Brittany'ga veetnud. Ka New Yorkis olid nad kokku saanud, kuid ainult korra, sest edaspidi naine valetas, et peab õppima ja mida kõike veel. Äkki ta pidigi, kuid Brit pole helistanud enam ja Skype's pole nad ka videokõnesid rohkem teinud, seega ilmselt oli neiu leidnud endale kellegi uue ja Luke oli taaskord korvi saanud. See oli mehe jaoks suur löök, sest ta oli ju ometi teist korda neidise järgi läinud ja kõik tundus olevat nii hea ja suurepärane, aga siis tuli välja, et Brit siiski ei ole huvitatud. Jah, muidugi Luke püüdis ise ka helistada, aga üldjuhul läks telefon kõneposti ja kutt jättis ühe või kaks teadet. Sellest oli juba möödas nädalaid ja tagasisidet pole ta ikka veel kuulnud. Tundub, et on aeg edasi liikuda...

Neljapäeva õhtul jõudis mehe lennuk Tree Hilli. Kodust käis ta korraks läbi ja viskas sinna asjad, suundudes koheselt baari, sest kodune baarikapp oli tühi. Iirimaal ta juua ei armastanud, sest tööpäevad olid pikad ja hommikuti pohmakaga ärgates ei saanud ta keskenduda. Nüüd oli tal pisut rohkem kui nädal vaba aega, mida ta meelsasti Tree Hillile raiskas. Ja ka joomisele, et Brittany lõpuks ometi peast välja visata. Naine, keda ta oli armastanud aastaid ja kes teda kunagi tagasi ei armastanud. Nüüd oli sellega lõpp. Pidi olema. Kutt istus baarileti taha ja tellis koheselt topeltviski jääga, märkamata esialgu, et ülejärgmisel pingil istub üks noor kaunitar, kellega ta viimati suhtles veel keskkooliajal. Aga kes suudaks mitte pilku blondiinile pöörata. Ja siis taipas Luke, kellega oli tegu. "Kathleen?" pakkus ta ja tuli välja, et tegu oli tõepoolest tüdrukuga. "Ma pole sind keskkooli lõpetamisest saadik näinud. Pean mainima, et sa näed väga kaunis välja," sõnas Luke õrna naeratusega ja ta mõtles oma sõnu täiesti tõsiselt.

@kathleen

Kathleen oli täna hommikupoole ühe sõbrannaga poodlemas käinud ja suutnud endale jälle kottide kaupa uusi riideid muretseda. Kahjuks pidi sõbranna aga õhtuks tööle minema, niisiis jäi neiu varsti üksi ja üksindust ta ju ei salli. Kath pakkis kodus hoolikalt kõik oma uued riided lahti ja valis siis kohe nende hulgast ka midagi selga, jäädes lõpuks pidama ühe valge kleidi juurde, mille juurde läksid ka sama tooni kingad.
Neiu otsustas jalutada ja võttis suuna Shootersi poole. Seal võis alati loota mõnda tuttavat inimest kohata ja Kathleen lootis, et täna läheb ka samamoodi. Baari sisse astudes tegi naine läbi laudade endale teed baarileti äärde ja vajus sinna istuma, tellides joogiks ühe Pina Colada. 
Vaikselt oma jookides ei pannud Kath tähelegi, et üks vägagi tuttav noormees ka baari sisenes ja juhuslikult just tema kõrvale toolile istuma vajus. Luke'i märkaski naine alles siis, kui viimane teda tervitas. Ega nad polnud ju pärast keskkooli lõpetamist enam kohtunud ka ja nii võis ju täitsa olla, et esimese hooga ei tunne äragi. 
"Luke, oled see tõesti sina? Sa oled päris palju muutunud," sõnas Kath, sest nii talle vähemalt tundus, isegi kui too nägi tegelikult välja üsna samasugune nagu aastaid tagasi. "Ma tänan," muigas neiu ja võttis lonksu oma kokteilist. "Kuidas sul siis ka läinud on?" uuris ta mõne hetke pärast Luke'lt. Nad polnud ju ometi mitu aastat suhelnud ja nüüd tahtis Kath ikka teada, millega mees viimasel ajal tegelenud on. 

Luke'i nägu tõmbus koheselt naeratuseks, kui ka Kathleen mehe ära tundis. Ta nihkus pisut lähemale ja mugavamasse asendisse, et naisele üks kalli anda, kuna pole ju teda ammu näinud. Nad pole küll nii lähedased sõbrad olnud ega midagi, aga vanu tuttavaid oli alati hea näha. "Viimasel ajal on hästi läinud." Kui Brittany välja jätta. "Ja kuidas sul endal?" uuris Luke samamoodi, kuna tahtis teada, mis Kathleenist üldse saanud on. Peale lõpetamist olid kõigil suured plaanid ja unistused, aga kas need ka tõeks said. "Millega sa nüüd tegeled?" uuris Luke järgmiseks, mõeldes oma küsimuse all loomulikult tööd.

Kathleen kõhkles hetke, kui Luke teda tervituseks kallistas, kuid asetas siis ka hetkeks oma käed mehele ümber. Nad ei olnud küll kunagi väga lähedased sõbrad tõesti, aga vanad tuttavad küll, ja endisi koolikaaslasi oli ju siin ja seal alati tore kohata. "Mul läheb praegu päris hästi. Lõpetasin just jaanuaris ülikooliõpingud ja nüüd töötan sekretärina. Politoloogiat õppisin," seletas naine, millega ta viimase paari aasta jooksul tegelenud oli. Tal oli endiselt peas mõte millalgi Tree Hillist lahkuda ja kuskil mujal tasuv töökoht leida, aga praegu oli ta otsustanud vähemalt aasta aega siin veeta. "Nüüd räägi siis sina, millega tegeled," pakkus Kath ja lonksas taaskord oma kokteili. 

Luke noogutas vaid Kathi vastuse peale. "Kus sa õppisid?" küsis ta, kuna kui Kath õppis mujal, siis jäi mehele pisut arusaamatuks, miks too peaks Tree Hilli tagasi tulema. Samas, Luke'le oli Tree Hill nende aastatega nii armsaks saanud, et Iirimaalt lendas ta pidevalt väikesesse linnakesse. Samas peale Brittanyga juhtunut oli kutt mõelnud sellele, et jäädavalt kodumaale tagasi kolida. "Noh, peale keskkooli ma pole ülikooli läinud, nagu plaanis oli. Võtsin aasta vabaks ja siis tahtsin minna juurat õppima, aga ma siiski otsustasin mitte minna. Töötasin siin ja seal kuni mu isa suri. Ta pärandas mulle 1/3 oma osa kasiinoketist, mida ta varem minu kahe onuga juhtis. Kuid nüüd olen mina eesotsas," tegi Luke lühikokkuvõtte oma elust peale keskkooli. See polnud suuremat sorti elu, kuid peale isa surma sai ta endale kindla ja palju maksva töökoha, seega võiks öelda, et on paremuse poole läinud. "Ja seetõttu ma lendangi nüüd Iirimaa ja Tree Hilli vahelt. Iirimaal ma töötan."

"New Yorgis õppisin," vastas Kathleen Luke'i küsimusele. Seal elamist oli ta tõesti nautinud ja ei välistanud võimalust, et kolib lähitulevikus lõplikult sinna elama. "Sul on siis päris sündmusterohke elu olnud," arvas neiu, kui oli teise jutu ära kuulanud. Pole ülikoolis käinud, aga juba on sellest hoolimata firmaomanik. Kasiinoomanik olla tundus Kathi jaoks täitsa huvitav, isegi kui ta ise kasiinodes ei käinud. "Iirimaa? Ma polegi kunagi Iirimaal käinud," sõnas neiu huviga ja jäi mõttesse. Oleks ju tore seal ära käia. Kes teab, äkki õnnestub tal end kaasa sokutada, kui Luke järgmine kord sinna lendab. 

"Miks sa New Yorki siis elama ei jäänud? Ma mõtlen, et oleks võib-olla parem töökoht ja ka selline, mis rohkem palka maksaks," arvas Luke. New York oli siiski tähtsam ja suurem linn kui Tree Hill ja seetõttu Luke arvaski, et palk kui ka elukoht oleks seal parem. "Noh, mitte päris. Pigem hiljuti alles," sõnas kutt. Peale keskkooli oli tema elu tõttöelda päris igav. Töökohad vahetusid kiiresti ja ta laenas pidevalt vanematelt raha, et oma villat üleval hoida. Nüüd ei pea seda enam tegema. "Ma võin sind sinna järgmine kord viia. See on päris huvitav koht, vähemalt esmakordsetele külastajatele," vastas Luke muigega. Külastajate vastu poleks mehel mitte midagi, kuigi ta ise oleks enamuse ajast tööl.

"Ma mõtlen praegusest Tree Hillis olemisest kui väiksest vahepeatusest, enne kui kuhugi suurlinna minema põrutan," sõnas Kathleen. Kõik ta sõbrad-tuttavad ja perekond olid ju ikka siin, kuigi ega väikelinnaelu nüüd talle enam ei istunud, kui ta oli oma õpingute jooksul mitu aastat suurlinnas olemist nautida saanud. Nii palju kohti, kuhu minna ja nii palju asju, mida teha. Siin olid tema võimalused selles suhtes ikka üsnagi piiratud. 
Kui Luke ütles, et võib teda Iirimaale viia, oli Kath loomulikult meelitatud. Mingit turisti ta seal muidugi mängida ei kavatse, aga näiteks kohalikku toitu tahaks ta ikka proovida. Ja poodides kolada, et enda garderoobi taaskord natuke täiendada. "Millal see järgmine kord siis oleks?" uuris Kathleen, olles nüüd juba vaikselt võtnud endale eesmärgiks lähiajal Iirimaal ära käia, aga loomulikult mitte üksi, vaid ikka koos Luke'iga. 

Luke noogutas. Arukas tegelt. "On sul mõni plaan ka, kuhu minna? New Yorki tagasi?" uuris kutt. Ta käis iseenesest NYs päris palju, kuna seal on kasiinoketi üks osadest. Muidugi nende kasiinosid leidub muudes suurlinnades ka, aga neisse satub Luke vähem. Näiteks Miamis käimise on üks tema onudest enda peale võtnud.
"No Tree Hilli ma just jõudsin tagasi ja ma kavatsen siin olla nädala või pisut rohkem," rääkis ta, kuna pidi järgmise nädala lõpu poole juba tagasi kontoris olema ja paberitööd pisut tegema pluss tal on mitmeid koosolekuid vaja läbi viia, et kasiinoketti ülemaailmselt veelgi laiendada. Euroopas oli see juba ülimalt tuntud, üks kuulsamaid, kuid USA linnadesse võiks seda veel laiendada ja ka Aasiasse. Kõik vajas planeerimist ja põhjalikku läbimõtlemist. "Seega, oled sa tõesti valmis juba tulema? Saad töölt ära ikka? Samas kui sa praegu ei saa, siis ma lendan pidevalt Iirimaa ja Tree Hilli vahelt."

"See on üks variant, jah," noogutas Kathleen. New Yorgis ju siiski meeldis talle ja sinna tagasi minemise vastu poleks neiul midagi. Suur linn, palju inimesi, palju võimalusi - mida veel tahta võiks? Samas tahtis aga Kath enda kõrvale ka kedagi leida, sest üksinda elamine läheb lõpuks natukene magedaks ära. Vast ta sealt leiab endale kellegi, Tree Hillis oli see natuke vähetõenäoline, aga kunagi ei või teada.
"Sa vist ikka lendad päris palju ringi," kommenteeris Kath. Neiu ise lendas ka võimalusel alati lennukiga, sest kuigi see oli tunduvalt kallim, hoidis aega kokku ja ei pea mingite kahtlaste tegelastega koos reisima, nagu rongiga sõites tihti juhtus. Tree Hillis ju lennujaama polnud ja vahemaa kuhugi suurlinna pidi alati läbima auto või mõne muu transpordivahendiga. Rohkem ikkagi autoga. "Võib-olla mitte kohe praegu, aga millalgi kindlasti," lausus Kath vastuseks Luke'i küsimusele. Ta ei saa ju minna oma ülemuse juurde jutuga, et homsest alates enam mõnda aega tööle ei tule või midagi, seda asja peab ikka pikemalt planeerima.