Oh no, what happened!?

Noormees jälgis Emmat ning seejärel nende poega, kui Emma Matthew pead paitas. Poiss magas ikka päris sügavalt. "Su vanemad helistasid" vastas noormees siis küsimusele. See oli neist ilus tegu, kuna Mark oleks igal juhul tahtnud teada, kui midagi juhtuks. "Tahad sa poisi sulle võtta?" küsis Mark. Neiu oli üleval ning Matthew oleks saanud kenasti ema süles uinuda. Raske poleks neiul olnud. Juba asetaski Mark nende poja Emma sülle. "Ta oli juba kodus pisut unine ja kui haiglasse jõudsime, siis jäigi ta magama" seletas Mark , istudes ise tagasi toolile.

Emma noogutas. See oli tõepoolest tema vanematest hea tegu. Naise perekond ei saanud peale lahutust mehega kuigi hästi läbi, pidades lahutust siiski Marki süüks, kuna too reisis nii palju. Emma oli siiski korduvalt seletanud, et pidas samuti lahutust parimaks variandiks, kuna nende abielu ei saanud enam päästa. "Ja, tahaksin. Aga ma ei taha teda üles ajada," lausus Cami. Aga seejärel asetas mees siiski nende poja naise sülle. Ta asetas poisi mugavalt ja pani käed ümber Matthew', silmitsedes väsinud poissi, kes oli hetkeks üles ärganud, kuid uinus peagi ema rinnal. "Millal sa tööl pead olema jälle?" uuris naine seejärel, kuna teadis, kas Mark saab järgmisel nädalavahetusel Matthew' võtta või mitte. Või kasvõi nädala sees, sest Emma ei saa mõnda aega poja eest hoolitseda, kui haiglas on. Ehk tal veab ja ta saab varsti koju.

Mark vaatas Emmat ja oma poega, Matthew'd. Talle tuli otsemaid meelde too päev, kui Matthew nende sekka tuli. Kui Emma poisi esimest korda sülle võttis. See oli ilus, väga ilus mälestus. See mälestus tõi naeratuse noormehe huulile. Samas tundis ta kohati süümepiinu, et suutis kõik selle oma töö pärast maha jätta. "Ma võin ta terve nädala võtta" lausus Mark Emma küsimuse peale. "Ma saan selle reisi vahele jätta" lisas ta sinna juurde. Vahepeal ju ometigi pidi oma perele midagi head tegema ning nüüd oligi õige aeg. Emmal oleks liiga raskeks läinud ning Mark oli valmis aitama. Noormees hakkas suud avama, et ehk võib ta poisiga isegi Emma juures elada, kui too peaks lähiajal koju saama, kuid Mark pani suu kinni ning ei lausunud midagi. Mida Theo ja Claire arvanud oles? Vanemad? Oeh, keeruline. Ja tegelikult ütles ju arst, et lähipäevil ta välja ei saa.

Emma silitas õrnalt poja pead. Oh, kui armsake nende poeg on. Poiss on ilmselgelt mõlema vanema poolt head geenid pärinud. Naine tõstis pea ja viis pilgu Mark'ile, kui too mainis, et võib poisi terve nädala võtta. "See oleks väga hea. Ma ei tea, kaua ma pean haiglas olema," sõnas ta seepeale. "Kui sul kodus palju asju pole, siis minu korteris on kõik olemas. Ma võin sulle võtmed anda ja sa võid sealt asju võtmas käia või, kui soovid, seal ka ise koos Matthew'ga ööbida," pakkus Cami. Tal ei olnud selle vastu mitte midagi, kui Mark oleks tahtnud Emma korteris ööbida. Poisil oli seal ju oma tuba olemas ning Mark oleks võinud kasvõi Emma voodis magada. Koju ta niikuinii varsti vist ei satu, aga eks peab arsti käest küsima. Naine tundis end igatahes juba paremini, kuid ikka veel pisut nõrgana. "Kas sa mulle vett saaksid anda?" palus naine, viibates õrnalt peaga ka klaasile, mis voodi kõrval oleval öökapil seisis. Ta peaks natuke vist klaasi ka jätma, et ei peaks teistelt pidevalt vett küsima. Aga ise ta ju liikuda ei saanud veel. Huvitav, miks tema jalg nii tugevalt valutas?

Noormees kuulas Emma ära. Mark imestas, et Emma ise välja pakkus, et noormees oma pojaga Emma juures elada võis. See oleks ehk parem olnud tõesti. Polnud mõtet asju edasi tagasi nii palju tassida. "Aga sellest pole hea vist su perele rääkida" vastas Mark seepeale. Nad ilmselt ei saaks jälle aru. Noormees võttis Emma palve peale topsi, lasi sellesse vett juurde ning viis selle siis Emmale.Mark istus tagasi tooli peale ning ohkas kergelt. See oli pigem kergendusest, et kõik siiski terved on.

Emma muigas kergelt. "Sa kardad, et mu vend võib sind maha lüüa?" küsis ta ja üritas naeratada seepeale. Theo oleks tõepoolest selleks võimeline, kuid eelnev oli mõeldud naljaga ja tegelikult oli Markil õigus - oli parem, kui Emma pere sellest väikesest leppest ei teadnud. "Kas sa oled nõus siis?" uuris naine igaks juhuks järgi. "Ma ei tea täpselt, kus mu võtmed on, aga ma eeldan, et nad on minu eraasjad sinna riidekappi pannud. Nende hulgas peaks olema minu käekott ja seal sees on võtmed," juhendas neidis Marki. Tavaliselt ikka arstid inimeste isiklikke asju oma kätte ei jäta ja kui ta lapsesünnitusega mõni päev haiglas oli, siis tema enda riided pandi samasugusesse kappi. "Aga mul on võtmeid tagasi vaja, kui mind koju lastakse," hoiatas Emma Marki. Siis kavatses naine mehele kindlasti enne helistada ja ette teatada.

"Kas just maha lööks " muigas Mark. Seejärel noormees noogutas. Nii oli kõige parem, kui ta Emma juurde läheb. Mark tõusis püsti ning hakkas Emma juhiste järgi võtmeid otsima. Lõpuks ta leidiski need ning pani võtmed siis oma põue taskusse. "Kindlasti helista. Ja me kindlasti tuleme sind veel vaatama" kinnitas noormees.

Emma naeris hetkeks. Ainus põhjus, miks Theo end tagasi hoidis, oligi Emma. Siis oleksid õe-venna suhted rikutud. Naine aga teadis, et tema vend ei läheks nii kaugele. Tegelikult tal pole põhjustki selleks. Camilla jälgis meest, kui too võtmeid otsis ning need leides põue taskusse pistis. "Kas sa lahkud juba?" küsis Emma. Tegelikult oli aeg juba hiline ning võib-olla olekski parem, kui Matthew saaks oma koju magama mindud. Emma peaks ka pisut puhkama.

Theodore ja Claire istusid pärast seda, kui Mark koos pojaga palatisse läks, veel mõnda aega ukse taga toolidel. Kuna kell oli tegelikult ka juba üsna hiline, otsustas mees koju ära minna ja pakkus Claire'le, et viskab ta ka kodu juurde ära. Küll nad saavad homme jälle õde vaatama tulla, kui tahavad, sest ta veel niipea välja ei saa. 
Õde ja vend istusidki autosse ja Theo sõitis koju, tehes enne peatuse Claire'i maja juures, et õde maha lasta. Pärast seda sõitis mees koju ja vedeles ülejäänud õhtu peamiselt teleka ees, sest midagi muud tal nagunii teha polnud.

OT: Theodore ja Claire on väljas. 

Noormees noogutas kergelt. Ta võttis Matthew õrnalt omale sülle jäädes nüüd hetkeks veel Emmale otsa vaatama. "Parane ruttu" lausus Mark siis ning naeratas soojalt. Ta kummardus ning kinkis Emma laubale õrna suudluse. Mark lahkus ning seekord sõitsid nad pojaga Emma juurde.

"Tule mind ikka veel vaatama," lausus Emma mehele enne, kui ta lahkus. Peale Marki lahkumist astus palatisse sisse õde, kellelt naine valuvaigisteid palus. Õde ka seletas, et homme doktor kontrollib, kuidas tema jalg elab ja mis edasi saab, kuna tema jalg sai õnnetuses kõige rohkem vigastada. Kodus on naisel vaja põetajat, kuna luumurru tõttu peab ta mõnda ega ratastoolis olema. Peale õe lahkumist vajus Emma sügavasse unne.

OT: läbi.