Eratund kuuma prantslasega

Lizzie oli niisama koos oma lapsega linna peal jalutanud kui talle korraga jäi ette kuulutus, et pakutakse eratunde kitarrimängu õppimiseks. Naine kirjutas numbri üles ning mõned tunnid hiljem helistas talle. Alles poole kõne pealt suutis naine aru saada, et tegu oli Léoniga - mehega, kellega Liz oli enne rasedaks jäämist maganud. Sellegipoolest oli kõik juba kokku lepitud ning naine mõtles, et ega see väga hull ei saanud ju ikka olla. Mõlemad olid täiskasvanud inimesed ning pealegi Liz oli alati tahtnud kitarri õppida mängima. Peale lapsega tegelemise polnud tal niikuinii väga midagi teha, seega see tundus olevat täpselt see, mida ta vajas.

Laupäeva keskpäev oli kätte jõudnud. Naine oli Danielle'i Xavierile kupatanud ning sai seetõttu rahulikult ise kõigele muule keskenduda.Liz otsis kuskilt kapipõhjast välja kitarri, mille ta endale ostnud oli, andes sellega ühtlasi endale lubaduse seda mängima õppida. Nüüd oligi käes see aeg, mil ta üritas seda lubadust täita. Juuksed kõrgesse hobusesabasse sättinud naeratas neidis kergelt ning turtsatas hetk hiljem selle peale. Ta ei peaks üritama prantslasele muljet avaldada. Lizzie'l olid jalas mustad liibuvad teksad ning valge topp. Nüüd oli vaja vaid oodata noormehe jõudmist.

Ot: Leon

Kuna Léonil oli noortekeskuses viimasel ajal vähem õpilasi, ilmselt oli asi saabuvas suves, pani mees üles mõned kuulutused, et ta pakub eratunde. Mehele meeldis kitarri õpetada ja TRICi kõrvalt jäi piisavalt aega ka. Mees pidi reaalselt ainult neljal õhtul klubis olema, ülejäänud päevad olid vabad. Theo sai kõne ühelt naiselt, kes tundis huvi eratunni vastu. Nad leppisid aja kokku, Theo ei mäletanudki, et ta naisega maganud oleks. Kõne puhul see vähemalt ei meenunud.

Léon jõudis mõned minutid peale keskpäeva aadressile, mis talle oli öeldud. Kuti seljas oli kitarr, milleks oli tumehall akustiline Gibson. Kotis oli ka häälestaja, kaks capot ja hunnik medikaid. Theo jäi ukse juures seisma ja koputas, jäädes vastust ootama. Léon eeldas, et see tunnike kulub siin kiirelt, algajate juures aeg lendas, samas oli ka mõne oskuslikumaga äge koos jämmida.

SPOILER: Click to show

Kui Léon poleks oma prantsuse aktsendiga rääkinud, siis ilmselt poleks ka Lizzie teda hääle järgi ära tundnud. Siiski oli Tree Hill liialt väike koht, et väga palju prantsuse aktsendiga mehi siia ei sattunud, mistõttu oli Elizabeth võrdlemisi kindel, et tegi oli sama mehega, kellega ta aasta tagasi maganud oli.. Ja kellele oli Xavier sinise silma kinkinud. Kui korraga uksekell helises, hammustas Elizabeth tugevalt huulde, lootes, et see ei saa olema just väga piinlik. Elizabeth läks ukse juurde ning avas selle, vaadates otsa täpselt sellele prantslasele, keda ta oli kartnud kohata. "Emnn.. Hei. Tule sisse," lausus naine pärast sekundilist kõhklust. See sai ilmselt olema väääga pikk ning kohati piinlik tund. "Ma arvan, et elutuba on okei?" pakkus Lizzie mehele välja.

Mees ootas, kuni uks avanes. Oh, fuck. Ta oli selle naisega ju üsna ammu maganud. "Tere," sõnas Léon naeratusega vastuseks ning astus sisse. Kui see ei ole veider, siis mees ei teagi, mis üldse on. "Jah, elutuba sobib," lausus Theo noogutusega. Ta läks elutuppa ning võttis kitarri kotist välja. "Su pill on hääles?" uuris mees. Ta kandis alati häälestajat kaasas, et saaks vajadusel kitarri kõige lihtsamasse häälestusse sättida. "Kui palju sa üldse kitarrimängu õppinud oled?" küsis mees veel üle. Kõnest jäi mulje, et mitte just kõige rohkem.

Oh well.. See oli tunduvalt imelikum kui Liz kartnud oli. Kuidas ta oli arvanud, et see saaks olla hea mõte? Nüüd oleks olnud veel eriti imelik selle kohta midagi öelda ning öelda Léonile, et viimane võib tegelikult lahkuda. Kuna mees ei kommenteerinud eelmisel aastal juhtunut kuidagi, siis otsustas ka Lizzie, et mõistlikum oleks vist mitte midagi öelda. Kui asi veelgi ebamugavaks läheb, iseasi muidugi, kas see on üldse võimalik, siis palub ta ilmselt mehel lahkuda. Mehe küsimuse peale, kas kitarr on hääles, mõtles Lizzie sekundi. "Umnnn.. Kui see on kaks-kolm aastat lihtsalt seisnud siis ma julgen eeldada, et mitte?" pakkus naine seejärel välja. See oli tõsi. Täpselt nii kaua polnud ta seda asjandust katsunud. "Nooo.. Põhimõtteliselt võid sa seda mulle täiesti nullist hakata õpetama, kuna mõne üksiku eratunni ma võtsin aga siis mul polnud enam selle jaoks aega ja nohh.. Jah," rääkis Liz mehele. "Kui ma helistasin, siis ma ei teadnud, et see sina oled," lisas Elizabeth lõppu ka kerge selgituse. Ilmselgelt mõlemad mäletasid, mis aasta aega tagasi toimunud oli.

Mees vaatas pilli, mis oli pikalt hooleta olnud. Kael oli õlitamata, pill üleüldiselt tõenäoliselt häälest. "Arvestades, et just oli talv, siis on see ilmselt üsna häälest," eeldas Theo. Kütteperiood muutis toa õhuniiskust, mis omakorda ei teinud kitarrile head. "Ma loodan, et sa seda kuskil kamina kõrval pole hoidnud," lisas prantslane muigega. "Ehh, see oli... Mis ta nüüd oli, aasta tagasi? Juba unustatud," vastas mees. See väike vahejuhtum ei olnud mainimist väärt. Ta võttis kitarri ja lasi sõrmedega üle keelte. "Kui ma sulle sobiv õpetaja olen, siis järgmisel korral toon uued keeled, saame ära vahetada," lisas mees. Ta võttis häälestaja ja sättis pilli kiirelt häälde. "Näed, kui sul endal peaks olema soov edasi õppida, siis osta kindlasti häälestaja. See on lollikindel viis kitarr alati häälde saada," seletas mees. "Aga räägi, kas sa tahad õppida duure, et näiteks laulu saata või pigem viisijuppe mängida?" uuris Theo.