Young in America

Kui enamik üliõpilasi suundusid pühapäeval ühikasse, siis Sierra liikus seekord pühapäeva hommikul hoopis ühikast välja lennujaama, et Tree Hilli sõita. Nimelt jäid tal esmaspäeval ja teisipäeval loengud ära ning kolmapäevane loeng on selline, mille näitsik otsustas üle lasta. Seega läheb ta ilmselt Bostonisse tagasi alles kolmapäeva hilisõhtul või neljapäeva varahommikul. Tegelikult oleks ta täna sõitnud New Yorki, aga Joe oli vahepeal jõudnud kodulinna sõita. Seega ei jäänud neiul muud üle, kui natuke rohkem raha kulutada ja väiksesse Tree Hilli lennata, kui ta soovib enda sõpra näha. Jõudnud kodulinna, läks näitsik kõigepealt ikka koju, et vanematega aega veeta. Peab ütlema, et näitsiku uus välimus ja mitte just kõige parem uudis ei olnud kumbki tema vanematele kuigi meelt mööda, aga ega neil muud üle ei jäänud, kui kõigega leppida. Sierra on siiski juba täiskasvanud naine ja teeb ise enda otsused. Alles õhtul poole seitsme ajal, kui vanematega korralik õhusöök ära oli söödud, jalutas ta vaikselt läbi linna Milestone'ide kortermaja poole. Paarikümne minuti pärast seisis ta väga tuttava korteriukse taga ning lasi uksekella, surudes seejärel enda käed tagitaskusse, et vastust oodata. Loodetavasti on Joe ikka kodus.

SPOILER: Click to show

SOENG ON DP'l

Joseph mõtles, et lihtne oleks Tree Hillist lahkuda ja lihtsalt jätta segadus selja taha. Ometi ei saaks ta enda kodulinna enam väärikusega naasta. Ta otsustas lasta asjal paar päeva rahuneda, esmaspäeval plaanis kutt Jessicale helistada, et siis tüdrukuga lõunale minna või midagi. Ka Kyliele oli vaja helistada ja asjad klaarida. Noormees tegi korteri korda, ostis süüa-juua külmikusse ja oli üllatunud, kui sai Sierralt kõne. Tema korteriuks oli alati tüdruku jaoks avatud. Joe ei saanud päris täpselt aru, mis juhtus, kuid eeldas, et tegu oli suhte purunemisega.
Noormees oli sülearvutis ja kirjutas meile, et ajada asjad selleks nädalaks joonde. Reedel pidi ta NY-sse sõitma, kuna laupäeval oli üks suurem esinemine. Kuulnud koputust, ajas mees end diivanilt püsti, et sülearvuti sinna tõsta, ning läks ust avama, mille taga oli muutunud soenguga Sierra. "Kas koerad tulid sulle kallale?" üritas meest tõsist nägu hoida.

SPOILER: Click to show

Minus the glasses

Sellise tervituse peale viibutas näitsik noormehe poole keskmist sõrme, endal näol lai naeratus, ja astus korterisse sisse, lükates enda tagant ukse kinni. Ta asetas nahktagi nagisse ning eemaldas saapad, jättes need ukse juurde põrandale. Ennast jälle täies pikkuses välja sirutanud, lõi ta Josephile ühe korraliku tutaka vastu kukalt. "Sa tead küll, mille eest see oli. Vaata, et sa selle asja ära klaarid," lausus Sierra, pidades ilmselgelt silmas juhtunut Kylie'ga. Head jutud levivad Tree Hillis alati kiiresti. Isegi kui sa oled linnas ainult päevakese olnud. "Liz on ülikoolis?" uuris neiu igaksjuhuks üle.

"Fuck you too," vastas Joe siira naeratusega. Sellise sõbrannaga, nagu Sierra, julges Joseph ka kõige nõmedamat nalja teha, praegu tundus aeg ja koht selleks sobilik. Joe vaatas, kuidas tüdruk tagi seljast võttis. "Okei, kust sina seda juba tead?" küsis Joseph, hõõrudes käega kukalt. Ta ei uskunud, et see leviks, Ky ei olnud ju selline. "Jep. Tubli tüdruk, õpib just. Enne skaipisin temaga, rohkem vaatasin, kuidas ta sõi," lausus Joe. Ta üritas Lizziega võimalikult tihti rääkida, viis korda nädalas vähemalt.

"Su külalislahkus on lausa suurepärane," sõnas Sierra ilmselge irooniaga, kui Joe tema eriti viisakale žestile samaga vastas. Tjah, Joega võis näitsik seda teha, ilma et ta pahaseks saaks. Näitsik ei sovlunud ka ise, kui poiss talle selle vastu tegi. Kõik oli puhas sõprus. "Sa oled Tree Hillis, Joe... Millal siin üldse kunagi midagi salajaseks on jäänud?" küsis Melody ja kergitas enda kulme. Lõpuks tuleb kõik välja. "Vähemalt mõnel meist on viitsimist," muigas neiu, "mida head üks vaene tudeng siis sõi kah... nuudleid?" Sierra vaatas Josephile lõbusalr otsa ning suundus esikust edasi elutuppa, kus ta diivanile maandus.

"Aitäh," sõnas Joe ja tegi väikse kummarduse. "Ma peaks Oscari selle eest saama," lisas ta ja läks Sierra järel elutuppa. "Ma ei tea. NY on palju mõnusam. Seal ei huvita inimesi, kellega ma mida teen," lausus Joseph ohates. "Süüa-juua tahad?" uuris kutt seejärel. "Ei, mingit salatit sõi seal. Ta ei pea nuudlitest toituma, ma olen hea vend ja teen Lizzie pangaarvele head," lisas Joe naeratusega. Kuna ta teenis keskmisest paremini, kandis mees igakuiselt õele teatud summa kontole. Lizzie sai küll mingisugust toetust ka, aga miks hoida enda edu vaid endale? Liz oli talle kõige kallim, temaga jagaks Joe viimast dollarit ka.

"Hah, sellest võid sa ainult und näha," turtsatas Sierra, kui Joseph leids, et võiks enda külalislahkuse eest lausa Oscari saada. "Suurlinna plussid," noogutas tüdruk kaasa. Talle meeldis ka isegi Bostonis rohkem, sest ta oli seal kõigest üks inimene mitmetest tuhandetest. Siin teadsid peaaegu kõik vähemalt kas tema perekonnanime või mingil määral seda, kes ta on. "Kuule ma just kodus sõin. Kui siis võtaks midagi juua - vett või mahla või mida sul on," vastas tüdruk Joe küsimuse peale. "Ooo, see on küll sinust väga kena," sõnas Melody selle külastuse jooksul vist esimest korda midagi tõsisemal ilmel. Siis on Lizziel tõesti ilmselt üsna hea elu seal. Muidugi ei saa Mel väita, et temal kuidagi ülikoolis vaene elu oleks. Vanemad on päris lahked.

"Nagu Leonardogi," muigas Joseph. "Kuidas Bostonis on? Seal ka vist teisi väga ei huvita, mis sa enda eraeluga ette võtad," arendas mees vestlust edasi. "Mul on gaseeritud jõhvikavett. Hea jahe, kraanivett ka, aga mahla ma ei ostnud, NY-s joon ka seda nii harva," pakkus Joe välja. "Seega, kõlab jõhvikavesi jääga hea ideena?" küsis Joseph. "Lizzie on mu ainus perekond sõna otseses mõttes. Rohkem sugulasi mul ju ei ole. Seega pean ma tema eest hoolitsema," rääkis Joe naeratusega.

"Jah, vaene mees. Tal peaks neid juba mitu olema, kui asi minu teha oleks," muigas Sierra, kes ikka alati Oscari jagamisel silma peal hoiab. Kuigi muidugi ei saa tüdruk ka öelda, et need kes said tänavu endale kuldse mehikese seda ei väärinud. Alati on lihtsalt üks võitja. Keegi peab ju kaotama ka. "Jõhvikavesi jääga kõlab väga hästi," arvas neiu, sest ta ei olnudki midagi sellist väga ammu joonud. Seega miks mitte mahlajoomisele pisike muutus teha. "Vanema vennaga on tal küll vedanud," muigas Melody. "See pole küll väga minu asi, aga teie vanemad pidavata ka ju New Yorgis elama. Sa ei ole neil seal kunagi külas käinud?" uuris Sierra, lootes et ta enda küsimusega liiga isiklikuks ei lähe. Samas ega Joe ei pea rääkima kui ei taha.

"Kellelgi on Leo vastu midagi," arvas Joe muigega. Kesiganes Oscari võitja valib, on näiteks temaga vaenujalal. Not. "Seda sa ka saad," lubas noormees ning ta läks kööki, kuulates tüdrukut. Väikse korteri võlud. Kaks klaasi kapist välja, jäärest sügavkülmast samamoodi lauale. Vesi, jää. Kõik asjad tagasi külmkappi pannud, viis ta kaks klaasi elutuppa. "Ei. Nad on kutsunud. Nad on isegi mu esinemistele tulnud, aga kui nad hiljem tahavad minuga lava taga kokku saada, olen turvale öelnud, et las ta hoiab neid eemal. Nad ei tähenda mulle midagi," rääkis Joseph tõsinedes. Ta vanemad ei olnud temaga, kui ta neid kõige rohkem vajas.

Sierra turtsatas vaikselt kogu selle Leo jutu peale. Ei tea jah, mis seal Hollywoodis toimub. Raudselt siis kui mees ära sureb, siis räägivad kõik, kui hea ta oli ja värki, aga eluajal ei saa talle ühte kuldset mehikest ka antud. Kuigi kes teab... võib ju uuele aastale lootma jääda. Sierra saatsi Joed enda pilguga, kui too köögis asjatas ja siis jälle tagasi tema juurde tuli. Võtnud külma klaasi enda käte vahele, tõstis Melody selle hetkeks enda huultele, et sealt üks kosutav lonks võtta. Päris hea. Asetanud klaasi lauaservale, pööras ta enda pilgu sõbrale. "Selge. Ma saan täitsa aru, miks sa nii tunned, aga ma siis ei puutu seda teemat parem rohkem," sõnas tüdruk, "räägi mulle parem, kui kauaks sa siia Tree Hilli jääd ja kuidas sa mind nüüd kuni neljapäevani lõbustad." Võtnud klaasi uuesti kätte, võttis ta sealt veel ühe lonksu, mille peale jääkuubikud kergelt vastu klaasi kõlisesid. "Tead, ma pole juba ammu midagi nii värskendavat joonud," tunnistas Sierra laia naeratusega ning asetas klaasi lauale.

"Ei tasu vist jah... Ma ei tea, I have all the family I need," arvas Joseph. Ta sõbrad, Lizzie ja NY inimesed. "Ma pean reedel ära sõitma, laupäeval pean kenasti jälle ühe bändi saatjavokaal olema, tead, kui hästi backiga teenib, kui on sobiv hääl, mis sulab esinejaga päris hästi kokku? Ma ei uskunudki, et sealt võin leida teenistuse," pidi Joe tõdema. "Aga me võime käia korvpalli mängimas, selline sõbralik one-on-one. Siis võime filmika teha, mis veel. Aa, mul jäi küll makroonide komplekt NY-sse, aga üks tuttav kinkis jõuludeks, see oli rohkem naljaga, kuna mul ei tule sellised asjad eriti hästi välja. Kunagi NY-sse tuled, siis peaks tolle ära proovima," arvas noormees. "Aga Tree Hillis... Ma ei teagi, lähme mõnele endisele õpetajale üllatusvisiidile? Oleks ju lahe näiteks treenerit näha," arvas Joseph.

Sierra kuulas sõpra ning noogutas mõistvalt kaasa, sest no kui Joele piisab nendest inimestest, kes tema elus juba on, siis on kõik korras, sest põhiline ju, et kutil endal hea olla oleks. "Laupäeval? Hmm... äkki ma saan selleks ajaks New Yorki tulla. Sa võid mulle igaksjuhuk aadressi visata, kus sa esined. Isegi kui sa tausta laulad," mainis Seirra, sest ta oli juba ammu öelnud, et tahab tüüp laulmas kuulata ja näha. Muidu tundub see kõik nii uskumatu, et Joe on tõesti jõudnud kuskile lavalaudadele. Loodetavasti pole kaugel ka see aeg, kus tüüp ise lava keskel seisab. "Mulle sobib korvpall ja filmikas. Mõnda õpetajat oleks ka kindlasti äge näha. Näiteks kirjandus- ja muusikaõpsi, aga sinul kindlasti treenerit. Teeme kindlalt ära selle," arvas Melody, kellele sõbra idee väga meeldis. Ta ei oleks ise selle peale tulnudki.

"Äkki lendame reedel koos? Pisut lõbusam. Saad mu korteris crashida," lubas Joseph. "Lizzie tuba on vaba, ma ei usu, et ta pahandaks, kui sa seal oleksid," lisas Joe. "Aga aadressi võin sellegipoolest anda, äkki läheb millalgi vaja," lausus noormees. "Mind võid laval näha NY-s jälle kahe nädala pärast. Ühte suhteliselt ägedasse kohta lähen enda lugusid laulma, nii palju, kui mul neid on," rääkis mees. Ta mõtles, et peaks uuel sügisel stuudiosse varjuma vähemalt kuueks kuuks, saaks jälle albumi kallal töötada. "Siis lähme neid külastama," kinnitas Joseph.

"Ma ei tea... Mul on neljapäeval ja reedel mõned loengud, kust ma ei tahaks puududa. Nii et ära palun ahvatle mind," sõnas Sierra lõbusalt sõbrale. Üks neist käib siiski veel ülikoolis. "Super, sa võiksid mulle enda graafiku saata," muigas näitsik, sest tal ei oleks midagi selle vastu, et aeg-ajalt neljatunnine sõit ette võtta selleks et Joed laulmas näha. Sierra jõi natuke enda jooki, mis endiselt veel üsna jahe oli. Seekord jättis ta klaasi endale kätte ning noogutas õrnalt. Küll nad siis lähevad.