What a shitty day

Rebelil oli olnud erakordselt halb päev - kahes aines kontrolltööd kahed, mis tähendas järjekordset järelvastamist; tänu kehvale tujule ei pingutanud ta ujumistrennis ja sai treeneri käest kerge peapesu; ja muidugi drug deal gone wrong, mis ei lõppenud õnneks relvade osutamisega üksteisele. Mitte, et Rebelil relv oleks, vastasel juhul oleks temale kindel surm olnud. Tegelikult oli probleem üldse hinnas - tegu oli kõrgelt hinnatud kliendiga, kes sai alati parimat kraami odavaima hinna eest ja neidis oli selle unustanud. Halbade hinnete saamine ei olnud tema stiil ja seetõttu tundis ta end nii kehvasti, kuna oli päris hea õpilane.
Koju jõudis naine kaheksa paiku, pisut enne seda ning läks otsejoones oma tuppa, kuigi oli nälgimas, aga isu polnud. Õppida polnud vaja, sest oli reede. Ta ei osanud muud moodi oma viha välja elada, kui ainult marihuaanat suitsetades, mis tegi ta rahulikumaks. Seega keeras ta endale mõned plärud, alt korruselt lippas veel köögist läbi, võttes kapist endale ühe purgi-coca ja läks tagahoovi, kus ta võttis istet diivanil ja süütas joindi. Ta tõmbas ühe korraliku mahvi, hoidis seda hetkeks sees ja puhus seejärel suitsu välja, sulgedes naudingust silmad. Juba parem.

Josh läks õhtul jooksma, ülepäeviti käis mees ka jõusaalis. Seth nägi juba eemalt, et mõned tuled põlesid, siiski oli välisuksel alati snepper peal ning mees avas võtmega ukse ja astus majja. "Rebel?" hõikas Seth. Vastust ei tulnud. Mees tõmbas tumesinise pusa luku lahti ning läks külmiku juurde ja võttis sealt ühe pooleliitrise veepudeli. Mees märkas, et tagahoovis põles õuevalgus, ilmselt oligi neiu seal. Joshua jalutas tagahoovi ning avas pudeli, et sealt paar suuremat lonksu võtta. "Mis õhtuks teha?" uuris noormees, istudes tüdruku kõrvale. Alati võis ka midagi tellida, aga ise sai ka päris kiirelt toidu valmis. Joshua tundis mõnusat kanepilõhna, mis tekitas soovi endalgi pläru välja otsida. Samas oli ta enne jooksmist ühele otsa peale teinud, praegu ei olnud vaja veel uut.

Teine mahv. Kolmas mahv. Rebel tundis, kuidas viha vaikselt taandus ning tekkis kõik-saab-korda suhtumine. Kanepidiil oli siiski tal veel mõtetes ja nad võisid kaotada ühe väga hea kliendi tänu tüdrukule. Kuidas saavad tema vanemad Karat nüüd usaldada? Ei, sellele ei tohi mõelda. Kõik on veel võimalik ja kliendi võib tagasi saada. Muidugi peab veel hinnaalandusi tegema, aga sõbralikke suhteid on võimalik säilitada. Rebeli äratas tema mõtetest üles Seth, kes tagahoovi ilmus ning söögi kohta päris. "Ee.. ma ei tea," oli tüdruku esimene reaktsioon. Ta oli näljane, aga süüa ikka ei tahtnud. "On sul mulle variante pakkuda, millest valida saaksin?"

Seth keeras pudelile korgi peale ning hoidis seda käte vahel, küünarnukid toetumas põlvedele. "Miks nii vaikne?" uuris Joshua. Tavaliselt jutustas Kara ikka pikalt ja elavalt, nüüd oli ta kuidagi tuim. Eks kanep võimendas ka seda. "Tegelt võiks midagi tellida," ütles Seth. Ta mõistis, et ei viitsi väga süüa teha. Enne oli vaja pesus ka käia, hommikuti oli Josh üsna aeglane, siis võttis duši all käimine pool tundi, õhtul sai kümne minutiga pestud.

Kara võttis ennist lauale asetatud Coca purgi, avades selle ning rüüpas sellest paar korralikku sõõmu. Cocat jõigi ta vist kõige rohkem, mistõttu neiu ostis tihti peale koju Coca-Cola purkide kuuspaki. "Ah, halb päev oli. Ma ei taha sellest rääkida," lausus tüdruk ja tõmbas kanepist viimase mahvi, kustutades selle laual asetsevasse tuhatoosi. Tegelikult ei tahtnud ta tõesti oma päevast rääkida - mis seal ikka rääkida? Parem mitte mõelda sellele. "Olgu. Minugipoolest. Mis sul mõttes on?" uuris Rebel, kuid enne Sethile vastamiskorra andmist pidi näitsik oma soovi avaldama: "Ma sööks hea meelega täna aasia toitu." Aga see ei tähendanud, et Seth pidi sama valima. "BBQ sobib ka."

Seth ei olnud suur coca fänn, RB veel läks, muud suhkrused joogid ei olnud nii paeluvad. Pigem eelistas ta nendele apelsinimahla. "Selge," sõnas Seth. "Ei torgi siis rohkem," lisas ta mõistval toonil. Kõigil on oma halvad päeval, Joshual tundus, et viimasel ajal oli neid aina rohkem. "Tellime siis hiinakast midagi? Millist riisi tahad? Kevadrulle võiks ka tellida ja seda kana, mida eelmine kordki," pakkus mees välja. Too oli äärmiselt hea, piisavalt terav, piisavalt magus.

"Kana ja kevadrullid sobivad väga hästi. Riisi asemel tahaks ma nuudleid seekord," sõnas Kara. Kuna Seth oli see, kes restorani kõne tegi, pidi ta ju noormehele oma soovist rääkima. "Muide, kas meil midagi juua on üldse?" uuris näitsik ja ei, selle all ei mõelnud ta alkoholi, vaid pigem mõnda mahla või muud taolist. "Tahad sa söömise ajal mõnda filmi ehk vaadata?" küsis Rebel, kuna oma reedeõhtuga polnud tal midagi paremat teha. Õigus, jah, nüüd meenus talle taaskord, et reede on ja seetõttu suunas ta oma helepruunid silmad koos kulmukortsutusega Sethile. "Täna on reede," teatas ta, mis oli mehele juba ammu teada küll, "miks sa kuskil väljas praegu oma semudega ei ole?"

Seth otsis taskust välja mobiili, et helistada ühte restorani, mis põhiliselt kojutellimustega tegeleski. "Mingit mahla peaks olema," meenus mehele. Alles paar päeva tagasi sai nagu kaheliitrine pakk ostetud. "Võib küll. Paku mõni välja," lisas Seth ning hakkas numbrit otsima. "Milliste semudega? Töökaaslased, endised klassivennad, kes ei ole siiani enda pubekaeast väljas või Trey?" esitas Josh muigega küsimuse. Ta helistas restorani ja andis tellimuse sisse.

"Mingit mahla," turtsatas Rebel. "Ma loodan, et sa seda ära pole joonud," lisas ta ja lonksas taaskord oma Cocat. "Ma ei tea sinu filmimaitset, seega tutvusta seda enne, palun," lausus tüdruk muigega. Oli ka võimalus, et tuli midagi telekast ning tüdrukul oli üpriski suur DVD-kollektsioon ka, kust sai midagi valida. "No näiteks Trey. Miks sa temaga kokku ei saa?" küsis Kara. Ta ei teadnud, palju Seth üldse oma vennaga kohtub, hea oli, et näitsik venna olemasolust üldse teadis.