Where's the fire?!

Seth sai ühel õhtul üsna veidra kõne Clyde'ilt, mis kõlas nii, nagu oleks kuskil tuli lahti. Kuna kõne tuli Carrie mobiililt, pidas Joshua paremaks kiirelt Westside'il ära käia. Mine sa tea, mis lahti oli, poisi hääl kõlas üsna paaniliselt. Josh lükkas pitsa ahju ja ütles Rebelile, et käib ära, aga neiu võiks taimeril silma peal hoida.
Joshil oli tööleminekuni veel aega, ometi tegi Seth võimalikult kiirelt. Auto lõpuks kortermaja ette parkinud, läks mees tuttava korteriukse taha, kus ta lasi kella. Kuna peaukse kood oli veel meeles, ei olnud õnneks sellega probleemi. Seth mõtles, et äkki on tõesti midagi lahti, sõites üritas ta naise mobiilile helistada, aga keegi ei võtnud vastu. Oleks olnud liiga ennatlik kutsuda kiirabi, ehk ei olnud asjad üldse tõsised. Siiski muretses Josh Carrie ja Clyde'i pärast.
Noormees kandis siniseid teksaseid ja selle peal oli must valge lukuga pusa, mis oli eest kinni.

Carrie oli kuskil poolteist tundi tagasi koju jõudnud, süüa teinud ja siis ennast elutuppa diivanile sättinud. Clyde oli aga enda tuppa kadunud ja nokitses seal ilmselt enda asjadega. Naine klõbistas üsna hoogsalt enda sülearvuti taga, mis tal süles oli. Laual tema ees olid erinevad paberid ja raamatud, mis põhiliselt kästlesid erinevaid võõrutusvorme. Naine oli täna käinud kohtumisel kohaliku kiriku pastoriga, kes oli naisele kuskil nädalake tagasi teinud ettepaneku käivitada linnas vabatahtlik võõrutus, aga seda mitte ainult uimastitega, vaid ka kõige muuga, mis tähendas, et naine pidi ennast natuke teistel aladel harima. Linn lubas talle välja teha suvel kolmekuulise koolituse Inglismaa parimas võõrutuskeskuses veel enne kui kogu projekt tööle läheks. Kuna Carrie teadis, et teist korda talle sellist pakkumist ei tule, võttis ta asja üsna tõsiselt.

Kuulnud uksekella, mille peale naise juures diivanil pikutav koer enda pea üles tõstis, kortsutas naine kergelt kulme, sest kell oli juba üsna hiline. Veel enne kui Carrie ennast püsti jõudis ajama hakata, teatas Clyde'i hääl, et läheb ise uksele vastu. Naine jäi paigale, kuid kuulas hoolega, mis esikus toimub, sest nad elavad siiski Westside'il ja siin võib kõike juhtuda. Clyde avas korteriukse ning vaatas Sethile otsa. "Hei, ma teadsin, et sa tuled," sõnas poiss laialt naeratades ja meest kallistades. Peagi astus ta sammu tagasi, et Seth korterisse saaks tulla. "Ma pean lasteaia jaoks ühe puidust dinosauruse skeleti mudeli kokku panema, aga ma ei oska... Ma juba kaotasin vist ühe jupi ära ja üks läks pooleks ja üks jalg on tal pikem kui teine... Ma ei saagi seda homseks valmis... Kõik rääkisid, kuidas nad seda enda issidega teevad, aga minu issi ei saanud siia tulla ja emme töötab kogu aeg ja vaevalt temagi seda teha oskab... Kas sa aitad mul selle kokku panna? Palun," hakkas poiss rääkima nii nagu oleks tegemist maailmalõpuga, kui ta seda kokku ei saa. Eks tema jaoks oligi, sest kõik teised poisid ju panevad selle kokku, aga tema... kui ta ei pane, siis teised lapsed hakkavad ju teda narrima. Seda Clyde aga ei tahtnud.

Seth ootas ukse taga, kuni see lõpuks avanes ja pisike Clyde vaatas vastu. Joshua kallistas poissi vastu ja astus korterisse, et uks enda järel kinni lükata. Noormees kükitas ja kuulas poisi jutu ära ning muigas. Selle puidust eluka pärast käiski nii suur paanika? "Kas Carrie teab, et sa mind kutsusid?" küsis Joshua esimesena. Noh, ta saab ju selle dinosauruse aidata kokku panna, mis see ikka ära on. Pealegi mees arvas, et Clyde võis teda kuigipalju igatseda, Josh mõtles küll aeg-ajalt, mida väike rüblik teeb. "Ma aitan küll selle kokku panna," lisas Seth noogutusega. Kui ta juba siin on, siis võib sellest ka natuke kasu olla. Iseasi on see, kuidas Carrie sellele vaatab, et Clyde ja Seth teevad midagi koos. Josh on ikkagi ju naise silmis narkar, nii vähemalt Joshua arvas. Kanepi tõttu nad ju lahku läksid.

Kuulnud liigagi tuttavat häält esikust, salvestas Carrie enda töö ära ning asetas arvuti lauale, ajades ennast juba järgmisel hetkel diivanilt püsti. Seth on siin?! Naine jalutas vaikselt esikusse ning jäi sinna seisma, hetkel kui Clyde mehe küsimusele pearaputusega vastas. Muidugi Carrie ei teadnud, et ta siin on. "Clyde, sa ei saa meile lihtsalt minu teadmata külalisi kutsuda. Eriti sellisel kella ajal," lausus naine, vaadates enda pojale otsa. Ausalt öeldes pani ta Carrie ikka väga veidrasse olukorda. Ilmselt ei tundnud Seth ennast ka kõige paremini. Vähemalt nii arvas naine. "Aga Seth ei olegi ju külaline ta on... Seth," sõnas Clyde, saamata ilmselt väga täpselt aru, miks see kõik praegu nii vale oli. Mees ju elas nende juures varem. Ta on ju perekond, mitte külaline. "Ole hea, mine enda tuppa. Ma tahan Sethiga natuke rääkida," palus naine enda poega, kes küll selle peale kurjalt enda kulme kortsutas ja käed rinnale risti pani, aga siiski marssis ta enda tuppa. Carrie ootas, kuni uks ilusti poisi järelt kinni vajus ning suunas siis pilgu mehele. "Miks sa mulle ei öelnud, et ta su siia kutsus ja kuidas sa said sellega üldse nõustuda?" küsis naine Joshua käest.

Seth tõusis püsti ja tervitas naist. Joshua sai aru, miks Clyde'ile tundus olukord veider, Seth oli ometi siin pikalt elanud, aga järsku oli ta Carrie ja Clyde'i eludest kadunud. Mees ei mõistnud, miks Carrie nii ärritunud oli. Polnud ju põhjust. "Clyde helistas sinu mobiili pealt ja ta jättis mulje, et midagi väga suurt on lahti. Ma üritasin tagasi helistada, aga keegi ei võtnud vastu. Ma arvan, et Clyde võttis su mobiili," rääkis noormees rahulikult. "Ma võin ära ka minna," lisas ta juurde. Igaks juhuks tahtis Joshua siiski käia kontrollimas, et ei oleks mingisugust õnnetust juhtunud, alati tasus pigem karta kui kahetseda.

"Ei, sa võid jääda, aga kell on palju ja enne ühteteist võiksid sa ikka ära minna," lausus naine viimaks, kui oli mehe jutu ära kuulanud, "Clyde on arukas poiss. Ju tal siis tõesti läheb just sind praegu vaja. Lihtsalt... tee talle selgeks, et ta ei saa sind siia niimoodi ette teatamata kutsuda." Naine sai aru, et poiss võis meest igatseda, aga tema igatses ka ja see ei teinud asja sugugi kergemaks, kui Seth jälle siin korteris on. Nii on ju võimatu edasi liikuda, aga just seda naine teha üritaski.

"Eks ma peangi ühel hetkel tööle minema," tõdes Seth. Ta mõtles, et peaks tee pealt ühe RB kaasa ostma ja kiirelt ära jooma, et tööl varaste hommikutundideni vastu pidada. "Teen-teen," lubas Joshua, kuid vaatas Carriele otsa. Ta ei tahtnud lahkuda. See suhe oli kõige pikaajalisem, mis noormehel üldse olnud, nii veider oli käituda jälle üksteisega nagu võõraga, ikka oleks mees tahtnud naist kallistada ja öelda, et kõik saab korda. Aga ei saanud. Carrie ei tahtnud noormeest ja Seth pidi sellega leppima.

Carrie ei osanud korraga midagi teha, kui Seth sinna lihtsalt seisma jäi ja talle otsa vaatas. Mida ta üldse tegema peaks? Ütlema, et ta igatseb meest ja tal on kahju, et asjad nii läksid? Naine eeldas, et Joshua saab sellest isegi aru, ilma et ta selleks mingeid sõnu kasutama peaks. Seth ju ometi ei arvanud, et Carrie'le oli see kõik lihtne ja ta jättis kuti maha lihtsalt sellepärast, et ei soovi enam temaga olla. Soovib küll ja kuidas veel, aga ta tegi, mida iga ema enda lapse heaks teeks. Ta tegi endale haiget, et lapsel oleks parem ja turvalisem tulevik... kuigi nüüd tuleb välja, et Clyde pöördub prbleemi korral ikkagi pigem Sethi poole kui tema poole. Nende kolme suhetse valitses täielik segadus, kus ükski osapool ei tea täpselt, mida teine osapool mõtleb. "Kuidas... sul siis läheb? Ma kuulsin, et sa kolisid Trey juurest ära... leidisd endale oma pinna?" uuris Carrie üsna kohmakalt.

Seth arvas, et asi oli rohkem Carries, ta arvas, et Clyde oli rohkem ettekääne. Mees ei uskunud, et Clyde tema harjumuse pärast kannataks, et Seth toas ei suitsetanud, nii loll ta ka nüüd pole. Ometi olid nad lahus. "Normaalselt. Käin tööl, jooksmas, jõusaalis," alustas mees. "Üks sõbranna üüris tuba välja, ta vend kolis ära ja too maja on üksielamiseks liiga kõhe. Äkki poole aasta või aasta pärast saan juba... Tegelikult ma saaksin praegu ka mingisugust pisikest Westside'i korterit üürida, aga praegune pleiss on tööle lähemal," rääkis Josh. "Ja sul endal?" küsis noormees vastu.

Võibolla oli Clyde tõesti ainult ettekääne, aga sellisel juhul ei teadvustanud seda naine endale. Mis oleks sellisel juhul tõeliseks põhjuseks? Naine kuulas Sethi vastust ning pidi tunnistama, et mehel läheb täitsa hästi siis ju. Saanud sama küsimuse Joshualt vastu, kehitas naine lihtsalt õlgu, kergitades samal ajal pisut enda suunurki. "Ma arvan, et sa peaksid minema nüüd. Clyda ootab," sõnas Carrie. Ta vaatas korra veel mehele otsa ning jalutas siis elutuppa tagasi, maandudes uuesti diivanile istuma.

Seth mõistis, et midagi oli Carriega lahti, kuid läks sellegipoolest Clyde'i tuppa. Seal paarkümmend minutit nokitsenud, sai puidust saurus valmis. Kadunud tükk leiti üles ja katkine liimiti kokku. Ebavõrdne jalg oli valesti paigaldatud, aga see sai kiiresti lahti võetud ja siis jälle omale kohale pandud. Nad rääkisid veel natuke juttu ning siis läks Clyde pesema, et magama minna. Seth väljus poisi magamistoast ning läks elutuppa. "Ma hakkan nüüd siis liikuma," alustas noormees. Clyde andis selgelt märku, et tahab veel Joshuaga kokku saada, kuidas aga Carrie sellesse suhtub?

Carrie jõudis selle ajaga endale teed teha ja enda asjad kokku korjata, sest tema mõtted olid igal pool laiali ja seega ei ole mõttet ju punnitada õppida ja asju meelde jätta. Ta pani hoopis teleka käima ja vaatas sealt mingit filmi. "Oh, okei," lausus Carrie, tõstes enda pilgu telerilt, kui mees elutuppa tuli ja rääkima hakkas. Naine ei olnud teda enne tähelegi pannud, kui ta rääkima hakkas. "Saite selle hädaolukorra kenasti lahendatud?" küsis naine õrnalt muiates.

Seth toetus vastu uksepiita. "Sai. Ta dinosaurus on valmis, vaata, et ta seda koju ei unustaks," lisas Joshua. Oleks jama, kui nende vaev läheks luhta. "Kõik korras?" uuris Josh ning ta läks ja istus diivanile. Tundus, et Carriel oli mingi mure. Mehel oli pool tundi veel tööleminekuni aega, veerand tundi võis ta veel siin olla, siis pidi küll minema hakkama.

"Vaatan-vaatan," lausus naine kergelt muiates, sest enamasti oli ikka tema see, kes kellelegi sellised sõnu ütles. Vähemalt on näha, et Seth hoolib sellest, et Cylde'il kõik hästi oleks. "Kas just korras aga enamvähem," sõnas Carrie ja valas viimase teetilga endale suhu, asetades tassi seejärel vaikselt elutoalauale. "Kas sa rääkisid talle, et ta ei saa niimoodi sind siia kutsuda?" viis naine jutu tagasi enda pojale, tõstes enda pilgu Sethile.

"Mis siis lahti?" küsis Seth. Ta hoolis siiani Carriest ja Clyde'ist, sellised tunded ei kao üleöö. "Rääkisin. Ta ei saanud sellest küll eriti aru. Ta ütles, et tahaks ikka midagi koos teha," lausus Joshua. Ta mõistis poissi, kuid kuidas peaks keerulist täiskasvanutemaailma tegema selgeks pisikesele koolieelikule?