FML or something like that

Jonahle endale pole ka võõras privaatsuse puudumine. Kahe vennaga veab, kui seda üldse on. Ja rääkimata siis põhjamaisest väiksest külast, kus kõik teavad kõiki. Ja uudised levivad kiiremini kui kulutuli. Kuid see vist pole päris võrreldav sellega, kui sind jälitatakse pidevalt, et saada diskrimineerivat materjali. "Eks mul endal viskas ka üle, et ma Ühendriikidesse õnne otsima tulin" sai ju maha jäetud vanemad ja vennad koos pereäriga. Eks isa ootas enamat, kuid keskmise vennana poleks ka pereäris palju kaasa öelda. "Eks see väikelinna elu ikka nii kipub minema" teadis Jonah tõdeda ka omast kogemusest. Nähes neiut kolmandat klaasi tühjendamas teadis Jonah sisimas, et tänasest õhtust tekib tingimate musti auke. Kuid pikemalt juurdlemata haaras ka tema pitsi ja tühjendas selle ning lõi pitsi keskmiselt tugevamini vastu baariletti. Kuuldes, et neiu on oma kleidi valikuga rahul, naeratas ka Jonah vastates neiu pilgule. "Ma ilmselt võin minema hakata" lausus Jonah otsides oma kollegi kes sellega nõustumise märgiks kergelt pead noogutas. Ning keskendudes uuesti naisele "mis siin linnakeses veel teha on?"

"Njahh.. Eks vaheldus ole alati hea," arvas Elizabeth ning naeratas kergelt. See oli tõsi. Vaheldus kulus kõigile ära - see oli ka üks põhjuseid, miks Liz oli täna baaris joomas, mitte kodus head ema oma lapsele mängimas. Praegu sai naine kõiki oma kohustusi eirata ning olla jälle see naine, kes ta oli olnud aasta aega tagasi. Liz vaatas shotiklaase ja muigas kergelt. Ta teadis, et ta kavatses täna juua, ainult et kogus oli siiani olnud küsitav. Samas ta ei kavatsenudki endale mingit piiri ette panna.. Kui ta ei taha rohkem juua, siis ei joo ja kui tahab, siis joob. Tänane öö oli piiranguteta öö, seega täpselt nii lihtne see kõik täna naise jaoks oli. Tagajärgede ja probleemidega võis tegeleda homme. Siiski pidi Liz endale tunnistama, et rummikoks ja shotid on naisele juba võrdlemisi pähe hakanud. Nii juhtub kui 2.5 kuud mitte tilkagi juua.. Ja enne seda veel 9 kuud kainust. Kuulnud, et Jonah saab nüüd töölt lahti, naeratas Lizzie laialt. "See on tore.. Aga mida siin linnas veel teha? Nooohh.. See sõltub asjaoludest. Suvel on siin rohkem teha kui praegusel ajal. Aga praegusel ajal ning ka kellaajal siis noh... Tuleb tunnistada, et siin väga palju just teha polegi.. Juua saab ilmselgelt. Siiiis jahiga võib ka sõitma minna jaaaa.. Nohh.. Ega siin midagi muud pragusel kellaajal väg teha polegi," oli Lizzie sunnitud nentima. Kino ja teater oli siin ka muidugi aga arvestades kellaaega, siis need olid kõik ilusti juba suletud.

"Vaheldus on just see mida vaja on praegu" tõdes Jonah. Pole ka tema Tree Hilli jõudmisest saadik muud teinud kui töö ja kodu vahet jooksnud. Paar korda ka Eastside'il käinud aga ega ta seal ka midagi teha osanud. Ta haaras leti alt rummi ja seda naisele näidates lausus "jätkame sellega, maitseb paremini". Ning et muljet avaldada otsustas mees üle leti ronida. Kuid ta polnud arvestanud sellega, et nood shotid olid üpriski kanged. Koperdanud üle leti lausus "siia ma jääda ei taha.. Ja selle kleidiga ma sul kaua väljas olla ei luba. Ja kahjuks mul jahti pole." Kuid Jonah ei soovinud seda õhtut veel lõppenuks lugeda. "Me võime mässamist jätkata minu pool" tõstes selle rõhutamiseks leti alt hõivatud rummipudeli "polegi varem oma kodus supermodelli võõrustanud." Millal ta üldse koju mõne naise kutsunud oli.. Kaugel Norras elatud ajal ilmselt.

Lizzie kuulas noormeest ning naeris kergelt. Vaheldust oli vaja neil tõesti. Rummi nähes plaksutas naine nagu väike tüdrukutirts. "Ja see on sul ääretult hea otsus," lausus Elizabeth muigega ning kui Jonah üritas üle leti tonida, puhkes naine lõbustatult naerma. "Njahh.. Üle lettide ronimise peaks vist jätma selleks korraks, kui me kained oleme," oli neidis sunnitud nentima. Samas tuli tunnistada, et Lizzie'l oli suht savi, kas mees on suuteline üle leti ronima või mitte. Kui Jonah hakkas variante analüüsima, mängles neidise näol lõbus muie. "Ah et ei luba? Vaat kus meil on nüüd keelaja välja tulnud," lausus Liz muigega ning vajutas mehe huultele kerge musi. "Iseenesest minul on jaht aga selle jahi avastamise võib mõneks teiseks korraks jätta. Sinu juures minek kõlab hästi," lausus naine ning libistas käega jälle läbi oma blondide lahtiste juuste, mis kohati näo ette tahtsid kippuda. "Ja mina pole kunagi ühelgi norrakal külas käinud. Vähemalt mitte teadlikult. Tundub, et kõigel on kunagi esimene kord," vastas Lizzie mehe viimase lause peale lõbusalt.

Jonahl oli tõsiselt hea meel nähes, et ka Liz eelistab rummi. Tahtnud naise vaimukusele vastata suutis Liz ta suu korralikult kinni panna selle väikese musiga. See tuli vägagi ootamatult, või kas siis ikkagi nii ootamatult. Aga ikkagi lõppes see enne, kui Jonah sellele vastatagi jõudis. Selline väike asi võib ikka vägagi sõnatuks teha. Kui kuuldes et Liz'il on oma jaht oli Jonahi kord rõõmustada. On tema juba paarkümmend aastat saanud vahelduva eduga paadi rooli keerata. "Selle jahi avastamise võtma me kindlasti ette kunagi. Siis saan vähemalt paadi käsitlemis oskustega muljet avaldada" Kuid Jonahi muidu külmast põhjamaisest näost võis kindlasti välja lugeda teatud sorti ekstaasi, kui Liz oli nõustunud õhtut tema korteris jätkama. "Kas hakkame siis liikuma?" küsis Jonah suutmata varjata oma heameelt.

See musi tuli kuidagi hetke ajel, kuid Liz oli võrdlemisi kindel, et noormees ei pahanda. Naisel oli õigus. Samas eks mõlemad aimasid, kuhu suunda see öö liigub ning vaevalt kummalgi selle vastu midagi oli. Lizil igatahes mitte. Kui Jonah oli nõus kunagi paadituurile minema, et oma oskusi näidata, muigas neidis kergelt. "No ma loodan, et su paadikäsitlsoskus on parem kui üle leti ronimise oskus," kiusas Elizabeth noormeest lõbustatult. Ilmselgelt ei mõelnud naine seda halvaga, vaid lihtsalt niisama sõbralikuks narrimiseks. "Sa oled nagu väike laps, kes on oma lemmikmaiustuse poest saanud," lausus Lizzie lõbustatult, "aga lähme." Kvaliteetaeg Jonahi juures rummiga kõlas väagi hästi. Õhtu oli läinud paremini, kui Liz oli julgenud loota.

Tõsi see on, et selle öö tulem on juba ammu kindlaks määratud. Ning ega ka Jonahl selle vastu midagi ole. "Paati oskasin ma käsitleda juba enne, kui käia suutsin" uhkustas mees. "Mu vanematel on Norras oma väike kalapüügiga tegelev ettevõte, milles ma ka ise aktiivselt kaasa olen löönud" juba enne täisealiseks saamist istus ta paadiroolis seni kuni isa ja vend kalavõrke paati tarivad. Ning ka sellest ajast saadiks on talle meeldinud nii kalapüük kui paadi roolimine. "Kui sa nii ütled" vastas Jonah lõbusalt. Ta ajas selga norrast kaasa taritud jaki ning suunates Liz'i ukse poole. "Ega sul külm ei hakka?" küsis mees õblukest naist vaadates ning vastust ootamata ajas oma jaki seljast ja ulata naisele. Ei suutnud Jonah mõeldagi, kuidas Liz sellises õhukese üpriski liibuvas kleidis väljas külmetama hakkab.

Liz kuulas noormeest huviga ning naeratas seejärel kergelt. Õnneks maailma geograafiast jagas neidis võrdlemisi palju ning seetõttu ei tulnud kalastamine naisele erilise üllatusena. Eks Norral ole üsna suur merepiir ka. "Ja siis kalapüük viskas üle ning mõtlesid, et tuled ja vaatad, milline see american dream siis on?" küsis Lizzie huviga. Talle tundus, et noormehel oli seal Norras päris mõnus elu, seega miks ronida maailma teise otsa, et seal baarmenina töötada? "Aga kui sul nii palju paadikäsitlemisoskust on, siis ma vist isegi julgen oma jahi su kätte usaldada," lausus naine muigega. Njahh.. Sellest oleks tal kahju küll olnud, kui ta jahiga oleks midagi juhtunud. Oli see ju siiski võrdlemisi ilus... Ja kallis. Mehe küsimuse peale oli Liz valmis juba pead raputama aga kui Jonah talle jaki ulatas, naeratas naine kergelt. "Aitäh. Aga ilmselt oleks ma ilma ka hakkama saanud. Tead küll neid alkoholi võlusid," lausus naine lõbusa muigega ning viis oma silamde tumepruuni pilgu noormehele. Sujuvalt pani Liz oma käe ka ümber noormehe, et natuke kindlam käia oleks. Alkohol pärast nii pikka kainet olemist ning kontsad polnud just maailma kõige geniaalsem plaan, mis Lizil on olnud.

"Ei, mitte kalapüük" kala püüab Jonah siiani hea meelega "üle viskas pigem see, et mulle oli ette määratud saada kaluriks." Jah, ka Jonahle polnud mässamine võõras. "Ja see ei kuulunud vaidlustamisele. Seega ma panin koti selga ja kuna olin ka varem põgusalt ühendriikides viibinud ja natuke keelt omandanud siis sai otsustatud siia õnne otsima tulla." Kuid õnne pole te veel leidnud, ainult ühe paiga kus ta end hästi tunneb. Aga ehk see ongi õnne saladus, koht kus end hästi tunda.. Kuid kui naine käe ümber tema pani tuli ka Jonah tagasi oma mõtetest. Jonah pani ka oma käe ümber naise, et tal soojem oleks ning et teda toetada vajalikul hetkel.. või soovis ta ainult, et naine talle lähemal oleks. Kindlasti võis mehe näol näha teatud rahulolu. Ta juhatas naise ukse poole ning olles väljunud võttis ta rummi pudelist ühe suure lonksu. Pidas natuke pausi ja võttis ka teisegi. "Ära nüüd maha jää, ma ei tea isegi, kas leian kodu tee" lausus Jonah naerdes. Jah, tekiila oli talle rohkem mõju avaldanud, kui ta algul arvas.

Lizzie kuulas noormehe juttu ning naeratas. "Njahh.. Vähemalt sellist survet mul polnud. Kuigi nohh... Vanemad tahtsid, et ma läheks kuhugi ülikooli pärast keska lõpetamist edasi aga mina pakkisin selle peale asjad kokku ja läksin New Yorki, et modelliks saada. Õnneks see mul õnnestus ka," rääkis naine muigega. See polnud küll lihtne, kuid hakkama ta siiski sellega lõpuks sai. Paremini isegi kui ta oleks oodata osanud. Kui Elizabeth märkas Jonahi rahulolevat nägu ei teinud ta muud kui hakkas lihtsalt naerma. Noored väljusid baarist ning Liz jälgis muigega, kuidas noormees rummi jõi. "Et kui ikka juua, siis kohe täiega?" uuris Lizzie lõbusa muigega. Mõlemad jäid võrdlemisi kiiresti suhteliselt täis, kuid neidis ei lasknud end sellest häirida. Kui noormees oli ka teine lonksu ära joonud, võttis Lizzie mehelt pudeli, juues samuti ühe lonksu. Pärast nägu korraks krimpsutanud, andis neidis rummi mehele tagasi ja hakkas liikuma koos Jonahiga viimase kodu poole. "No ma siiski siiralt loodan, et sa leiad oma kodu üles, kuna nohh.. Tänavale ei tahaks siiski jääda," lausus naine muiega.

Liz'ig a on neil mõningaid sarnasusi. Kuid eks Jonahle oli natuke vastu karva neiu mõtlematus. "Aga kui su modellikarjäär läbi saab, mis sa siis peale hakkad?" tundis Jonah huvi. Eks ta isegi ole mõelnud, et mis ta siis teeb, kui baarmeni amet enam ära ei tasu. Kodukülla ta tagasi ei läheks, aga eks kuskil laevale tööd saaks ta ikka. Vaadanud, kuidas neiu talt pudeli ära võtab ja ise samuti kohe mõnuga rüüpab muigas Jonah "sa ka ei saa kehvem olla." Jonah kuulas Liz'i samal ajal teda mööda tänavate rägastikku edasi juhtides. Ei, ära ta ei eksi, nood tänavad on talle juba tuttavad hoolimata sellest, et osad majad on justkui teineteise koopiad. Teinud kogematta vale pöörde seisatas ta järsult. "Ja siin me nüüd oleme, vales tänavas" lausus Jonah täie tõsidusega. Ta haaras pudeli tagasi ning võttis ühe lonksu ja keeras ümber, trotsides sellest kiirest liigutusest tekkinud tasakaalutust. "Aga õnneks on minu kortermaja ainult natuke edasi siit". Jonah otsis juba kaugusest tuttavat maja, mis peaks kohe-kohe paistma hakkama. Kui ta muidugi kohe päriselt eksinud ei ole.

Elizabeth kuulas noormeest ning muigas kergelt. "Ma ei olnud tavaline modell. Ma olin tippmodell, seega selle rahaga saaksin ma täiesti rahulikult ära elada, mis ma teenisin. Ja kui raha saabki otsa, võin ma alati enda villa, Ney Yorki korteri või jahi või mõne teise maja maha müüa, mis mul olemas on. Ja kui ma tahan tööd teha, siis erinevatele pildistamistele on nõustajaid teinekord vaja ning mul on piisavalt palju tuttavaid sellel ajal ja kuna ma olen endale päris korraliku nime ka teinud, siis selle kõige pärast pole mul vaja eriti muretseda," rääkis Liz pikalt noormehele. "Ja see ei ole nagu ma oleksin end keskkoolist vaevu läbi lohistanud. Ma olin klassi parim lõpetaja. Ja kui ma tahan võin ma nüüd ju ka ülikooli minna," rääkis Elizabeth. Ta oli mõelnud selle kõige peale. "No ega ma ei tohigi ju ometi sulle alla jääda. Ja ma nüüd niiiiiiiiii palju ka ei joonud," lausus Lizzie turtsatusega, venitades sõna 'nii', "ja mina ei pea kedagi kuhugi juhatama ka." Hetk hiljem jõudiski mees juba öelda, et nad on vales tänavas. Selle asemel, et muretsema hakata, puhkes naine lihtsalt naerma. See oli kõik natuke koomiline. VÕi siis see lihtsalt tundus Lizzie'le nii alkoholi tõttu.

Eks peab tegu olema ühe targa neiuga, kui ta oli oma klassi parim lõpetaja. "Seda on hea kuulda" lausus Jonah moka otsast. Lootes, et ta ei solvanud Liz'i kuidagi. Tõesti ei olnud mõttes väljendada end justkui kõik modellid oleks lollid kui lauajalad. Jonah ise ei olnud klassi parim. Ta oli kuskil keskel. Võib-olla kohati ka natuke alla keskmise, eriti grammatikas. Ka see võttis Jonah sõnatuks, kui ta kuulis, kui palju kinnisvara naisel on. Ja tema elab oma üüritud kahetoalises korteris. Kuid kodu on kodu, olgu see nii väike kui tahes. Nähes, et naine hakkas naerma, kuuldes, et nad vales tänavas on hakkas ka mees naerma. "Sa pead lisaks kõigele muule ka üks eriti julge tüdruk olema" ütles Jonah lisades natuke hirmuäratavt alatooni. "Tulla suvalise baarmeniga kuhugi westside'i majade vahele." Aga tõesti, tüdruk peab ikka vägagi julge, või siis täis, olema. Kes teab, mis kombed seal Norras olla võivad. Jonah võttis järjekordse lonkus pudelist ja pakkus seekord ka Liz'ile. Ning sättis end ühe ukse kallale nokitsema, et pääseda treppikotta. Saanud ukse lahti andis ta märku, et naine samuti trepikotta tuleks.

Olles töötanud modellimaailmas polnud Elizabeth sugugi üllatunud, et laiem üldsus pidas modelle arututeks blondiinideks. Kahjuks väga paljud neist tõesti olid sellised, kuid Liz polnud üks nendest. Mehe õnneks ei tundnud Liz end tõesti solvatuna, eks sellel oli mitu põhjust. Esiteks alkohol ning teiseks see, et laiem üldsus kippuski niiviisi modellidest mõtlema. Õnneks Liz ei tundnud end puudutatuna, seega tal oli sellest suht savi. Kuulnud nüüd Jonahi lauset, et Lizzie on julge, turtsatas naine lõbusalt. "Nojahh.. Eks ma saan kohe teada, et kas ma olen julge või lihtsalt loll," lausus Elizabeth muigega. Aga tegelikult ei muretsenud naine üldse. Vaevalt oleks mingi sarimõrvar või -vägistaja ta nii avalikult endaga kaasa vedanud. Naine võttis mehe käest pudeli ning võttis sellest lonksu, oodates kuni noormees trepikoja ukse lahti tegi. Viimaks sai Jonah sellega hakkama ning naine muigas kergelt. "You made it!" lausus naine turtsatusega ning plaksutas isegi mõned korrad nagu pisike laps. Lizzie sisenes trepikotta ning ootas, et Jonah ütleks, mitmendale korrusele on vaja ronida.

"Loll sa ei ole, seda oled sa juba tõestanud" lausus Jonah püüdes kätte saada Liz'i käes olevat pudelit. Kuid see ei õnnestunud tal esimese korraga ja seega ta loobus sellest. Piir sai ületatud juba ammu. "Siit kolmandale ja sealt paremale jääv uks" lausus Jonah asudes trepist üles liikuma. Õnneks polnud enam palju jäänud ja peagi saab ta lõpetada selle rummipudeli. Jonah vaatas korraks Liz'i ning tema pruune silmi ja mõistis esimest korda, mis siin tõenäoliselt juhtuma hakkab. Kas ta on selleks valmis, viimasest korrast on ikka palju aega möödas. Kas tal kaitsevahendid on? Seda, et naine rasedaks jääb tal nüüd küll vaja pole. Olles Jõudnud ukseni avast ta selle ja andis naisele märku, et too esimesena siseneks. Proovides ise mitte komistad ukse kõrval asunud madala kapi otsa millele ta automaatselt võtmed asetas. Ta osutas naise diivani poole ning istus ka ise sellele. Kuid alkohol oli oma töö juba teinud ning niipea, kui Jonah selg vastu seljatuge peatus jäi ta ka magama. See juhtus alati, kui Jonah liiga täis oli. Ta suutis säilitada enamvähem kaine mõistuse aga see eest ei suutnud enam oma silmi lahti hoida.