Rooms to let, fifty cents

Seth oli kuulnud, et Rebelil on pakkuda üks tuba üürile. Mees eeldas, et neiu elab rikkamas piirkonnas ja ei olnud kindel, kas saab endale hetkel midagi Eastside'il pakkuda, aga üks tuba ei saa ju nii kallis olla, eks? Muidugi tekitas küsimusi ka fakt, miks neiu üldse toa välja üüris, raha tal ju oli. Nojah, Joshua ei hakanud Rebeli motiivides kahtlema.
Ühel pühapäevasel lõunal oli Joshua villa juures. Seth lasi välja vile, selline koht oli tõeline palee. Mees koputas uksele ning jäi vastust ootama, millegipärast oli mees kindel, et siia ta jääda ei saa, sellises kohas on toa rent raudselt sama kallis, kui paari-kolmetoaline korter Westil.
Pärast Carriest lahkuminekut oli Seth selles rebound faasis, kus ta teisi naisi ei vaadanud, nii raske oli kellestki, kellest Josh hoolis, lihtsalt eemalduda. Samas ta sai aru, et naine ei olnud Joshua elukorraldusega rahul. Mis tal ikka üle jäi.
Mees kandis siniseid teksaseid, halli V-kaelusega T-särki, tumesinist valgete detailidega pusa ja kõige peal nahktagi nagu alati.

Rebel üüris tuba vaid ühel põhjusel - tema vend oli majast lahkunud ning üksi nii suures majas oli päris kõle elada. Ta oleks võinud üürile anda kasvõi mitu tuba, aga ühest hetkel piisas. Keith oli sellega nõus olnud ning peale Kara 18ndat sünnipäeva vanematele külla lennanud. Sealt edasi veel kuhugi ja siis veel mingisse linna, ühesõnaga, neidis ei viitsinud tähelepanu pöörata ja kuulis vaid seda, et kutt on kadunud nädalateks, kui mitte kuudeks. Kui ta üldse otsustab tagasi tulla. Vennake oli päris kindel, et tema noorem õde saab üksi hakkama. Kui mitte üksi, siis koos majakaaslasega, ja neiu leidis, et see on päris hea mõte.
Uksekella helisedes läks uksele vastu majapidajanna Claire Samuels - neljakümnendates naine, kes käib maja koristamas paar korda nädalas, kuna Rebeli jaoks on see liiga suur töö. Tema ülesannete hulka kuuluski vaid tolmu võtmine, põrandate pesemine ja muu säärane, kuid söögiga sai neidis ise hakkama. Rebel oli juba Claire'le edasi öelnud, et uus rentnik, või vähemalt huviline, peaks iga hetk saabuma, seega lasi majapidajanna noormehe ilma pikema mõtlemiseta majja sisse ja läks tagasi oma tegemisi tegema. Kara oli samuti uksekella kuulnud ning oli trepist alla jooksmas, kui Seth esikus seisis. "Welcome to my palace," ütles Kara kui tervituslausena. "Kuna see kohake tõepoolest näeb välja nagu palee, või mis?" lisas ta veel uhkusega. Tegelikult oli selle kohakese välja valikud tema vend ja neidisele meeldis see koheselt. Vahel oli hea rikas olla, aga sellel olid ka omad miinused. "Kas sa tahad majatuuri või kohe oma tulevast tuba näha, kui sa rentida kavatsed?" küsis tüdruk. "Ja ära rendi pärast muretse, see ei ole üldse nii suur, kui sa arvata võid." Võõraste käest võtaks ta palju, kuid sellise majakaaslase käest kui Seth ei võtaks ta rahagi. Aga lasta mehel tasuta enda kulul elada tunduks ülimalt kahtlane.

Seth tervitas keskealist naist, ning astus majja. Seest oli see veel suurem. Kohe kuulis mees kiireid samme trepil ja viis pilgu nendele, kust jooksis alla Kara. "On küll. See on mõnest muuseumist ka suurem," leidis Joshua muigega. "Tead, ma ikka pean küsima, miks sa üldse siit tuba välja üürid?" ei saanud mees küsimust enda sees hoida. Tundus veider, et tal oleksid rahaprobleemid, mõne teise variandi peale Murray ei tulnud. "Tuba ja siis majatuur," arvas Seth peale pisukest mõttepausi. Oleks tore näha, mida ta üldse vaatama tuli. Siis mainis Reel renti, mis oligi hetkel kõige suurem murekoht. "Nonoh, kui sa nii otsekohene oled, siis võid kohe selle numbri õhku visata. Palju koos kommunaalidega on?" uuris Josh kerge naeratusega. Rebel meenutas talle üht head sõbrannat ta eelmisest kodulinnast. Too neiu oli ka energiat täis ja alati positiivselt meelestatud, sellised sõbrad, isegi tuttavad, olid omaette väärtus.

Kara ei olnud tegelikult üks neist, kes oma elu kohta üldse mingeid fakte jagas ja seega pole oodanult Sethilt küsimust toa üürimise kohta. Kuid see põhjus polnud ka midagi erilist, täiesti arukas tegelikult, vähemalt neidise enda arvates. "Minu vend kolis välja," vastas Rebel, "siin suures majas üksi elada on igav ja kõle. Mõtlesin, et mõni majakaaslane äkki päästab olukorra." Karale iseenesest meeldis selles majas elada ja ta oli küll kaalunud väiksemasse korterisse kolimist, kuid too maja oli neiule liiga kalliks saanud. "Kuidas soovid," naeratas Rebel. "See number jääks kuskile paarisaja piiresse, aga alati on võimalus tingida. Iseenesest, küsiks ma sinult iga kuu 200 dollarit," pakkus Rebel. See oli tema arvates päris odav ning oli ka nõus tegema hinnalanguse, kui Seth ei jaksanud nii palju kuus välja käia. "Aga nüüd siis tutvustus. Järgne mulle. Trepist üles minnes on kõik magamistoad. Neid on siin neli tükki, üks neist kuulub minu vennale ja teine mulle. Seega on sul võimalik kahe seast valida ja ma näitan sulle mõlemat. Igal magamistoal on oma vannituba, mis on muidugi suur boonus," alustas Rebel magamistubade tutvustamisega. Jutustamise käigus jõudis tüdruk välja esimese magamistoani (vt maja tutvustuse all Külalistetuba #1) ning avas ukse. "Üks kahest toast, mis võib sulle kuuluda. Vaata ringi, uuri kui soovid, vaata vannituba ka üle," soovitas Rebel.
Kui Seth oli selle magamistoa vaatamisega lõpetanud, juhatas naine ta teise magamistoani (vt maja tutvustuse all Külalistetuba #2) ning avas ukse. "See tundub võib-olla vähem hubasem ja pigem sellise lagedavõitu. Aga see on ka minu arvamus," lausus tüdruk muigega. "Muide, kui sa sisse kolida kavatsed, siis peida oma väärisasjad kindlasse ja turvalisse kohta, sest kunagi ei või teada, mida majapidajannad pihta panna võivad. Ära ka ehmata, kui ta äkki sinu toas või vannitoas juhtub olema, kuna ta käib kaks korda nädalas ja koristab päeva jooksul kõik toad ära," pidas Kara arukaks veel lisada. "Igatahes, mida sa arvad?"

"Nojah, sellises suures majas võib kõle tunne küll tekkida üksinda," nõustus Seth. Ta kõndis neiule järgi ja kuulas Rebeli aktiivset juttu. "200? See on küll odav," arvas mees. Sellises kohas elada ja maksta kuus vaid paarsada dollarit, oli äärmiselt soodne. "Kui sa lased mul sind tõesti sellise üüriga röövida, siis ma arvan, et ilmselt siin ma mõnda aega peatuks," lausus Joshua. Ta järgnes Karale ja vaatas külalistetoad üle. "See teine oleks mõnusam," arvas Seth. Ta vaatas ka vannituppa. No tõesti, 200 oli väga soodne. "Ma koliks küll sisse, kui ma olen sulle sobiv üüriline," lisas Seth naeratusega. "Aga mis reeglid siin elades on?" uuris mees. Oleks tore teada, kas Karal on mõni pet peeve, mida Seth võib kogemata ärritada. "Ja palju koristajale läheks?" küsis Joshua. Ta ei uskunud, et see oleks hinna sees.

Kara naeratas õrnalt, kui Seth temaga nõustus. Ehk ta seda ei märganud. "Kui see sulle odav tundub, siis väga hea," oli neidis õnnelik. Ta teenis päevas ka rohkem, kui Sethilt kuu jooksul renti küsis, seega see 200 dollarit polnud neidise jaoks tõesti mitte midagi. "Mõnda aega? Nii et sa ei kavatse pikemalt jääda?" huvitus Kara koheselt, igasugune lõbu oli tema näolt kadunud, kuna oleks päris mage varsti endale jälle uus majakaaslane otsida. Rebel mõistis, et ega Seth sinna igaveseks ei jäänud, aga nii kaua, kuna tal on tõepoolest vaja välja kolida. Rent oli ju siiski palju odavam, kui ehk sellel elamisel, mis ta endale tulevikus muretseda kavatseb. "Teine tuba on sinu. Ja ma arvan, et sa täitsa sobid minu üüriliseks. Seega, millal sisse kavatsed kolida?" uuris Kara. Nüüd tuleb teha veel üks lisavõti, kuna varuvõtit ei tahtnud ta Sethile anda. See oli siiski varu, kui kummagi oma peaks kaduma minema. "Reeglid? Hm. Üldjuhul pole mingeid reegleid. Ma pole suur pidude korraldaja, nii et saad olla ja elada rahulikult. Aga teeme nii, et kui sa kavatsed mingi peo siia vedada või kasvõi ühe tüdruku, hoiata mind kuidagi ette. Pane tüdruku stringid ukselingi külge või midagi, et ma teaks, kui sul keegi toas pesitseb," seletas näitsik. Ta oli üldiselt reeglitevaba, aga samas meeldis neiule teada, mis tema majas toimub. Sethi eraellu ta sekkuma samas ei hakanud. "Ta pole tegelikult üldse nii kallis, kui arvata võib, ehk selle maksan ma oma taskust kinni."

200 dollarit oli ka miinimumpalgaga ameeriklasele normaalne rent. "Ei noh, mõnda aega selles mõttes, et ma tahaks ikka millalgi oma korterit, aga praegu on vaja töötada, uuesti sisse elada... Ma arvan, et pool aastat tahaksin vähemalt ühes kohas peatuda," andis Joshua teada, et kui võimalik, oleks ta mõnda aega siin. "Näiteks ülehomme?" pakkus Josh välja. See sobiks talle hästi, kuna homme pidi ta tööl õhtul olema, aga järgmine päev oli täiesti vaba. "Ei, pidusid ma ka eriti ei salli, selle pärast sa muretsema ei pea. Naistest olen ka mõneks ajaks lahti öelnud, aga hoian meeles," kinnitas mees muigega. Stringid ukselingi küljes, huvitav. "Kuule, las ma maksan ikka poole kinni. Üüriga oled niigi alet mulle teinud," arvas Seth. Ta ei tahtnud tüdrukule koormaks olla.

"Pool aastat," kordas Rebel, "no okei. Kui sa ära lähed, siis peab endale uue üürilise otsima või väiksema elamise otsima." Tegelikult talle ei meeldinud absoluutselt üksi elada, seega kusiganes tüdruk ka elaks, oleks tal uut maja- või korterikaaslast vaja. "Ülehomme kõlab hästi. Ma hangin sulle selleks ajaks võtme ka," sõnas Kara. Loodetavasti plaanis mees sissekolimist õhtuse poole peale, sest vaatamata tüdruku kanepiärile, mis võttis tema päevast ära omajagu aega, käis ta korralikult koolis ja ei armastanud väga puududa. "Aa, ja ära maja maha põleta, kui süüa teed. Minuga on seda varem juhtunud," muigas Rebel. Tõsijutt. Okei, tervet maja pole maha põletanud, aga köök ja selle ümbrus oli vaja uuesti ehitada. Aga see oli kuskil aasta aega tagasi ning peale seda õppis näitsik korralikult süüa tegema ja toidul silma peal hoidma. "Oled sa kindel? Sest teenijaproua teenib kuus 600 dollarit, millest sina peaksid järelikult 300 kinni maksma," mainis Rebel igaks juhuks, kuigi Seth oskab ise ka matemaatikat.

"Ma ei tea, kui kaua ma siin elan, seda ikka tean, et vähemalt kolm-neli kuud oleks siin tore peatuda," vastas Seth. Ta sai aru, miks tüdruk ei tahtnud üksi elada. Nii suures majas tekkis paratamatult ilmselt kõhe tunne. "Siis õhtul millalgi kuue-seitsme ajal sobib?" küsis Joshua üle. Äkki plaanis neiu sõpradega välja minna. "Ei põleta. Erinevalt sinust on mu kokakunst päris arvestataval tasemel," lausus Seth muigega. Ta oli lapsest saati enda söögi eest ise vastutanud ja mõistis küll suurema kahjuta süüa teha. "No...Saab tehtud. Ma tõesti ei taha su kaelas elada," kinnitas noormees.

"Minupoolest võid jääda nii kauaks, kui sul soovi on," lausus Rebel. Ta lootis küll, et Seth otsustab jääda kauemaks, sest äkki hakkab talle siin majas nii meeldima, et ei tahagi ära minna. No see oli ka vaid üks Rebeli soovidest, mis ilmselt kunagi ei täitunud. "Ja, väga hästi sobib," kinnitas neiu. Ta üritas selleks ajaks kodus olla siis. "Väga hea. See tähendab, siis hakkad sina õhtuti kokkama," lausus Kara ja naaeratas. Mehi kokkamas näha oli äärmiselt kuum vaatepilt. "Olgu, kuus maksad sina mulle siis 500. Kokkulepitud," lõpetas ta teema. "Tahad sa nüüd ülejäänud maja näha? Sest siin on päris palju näha. Ära sa ilmselt ei eksi, kuid esimestel kordadel võid segadusse sattuda küll."

Seth noogutas, see oli äärmiselt külalislahke pakkumine. "Miks ka mitte, kuigi pean juurde lisama, et hommikul küll minust asja ei ole, siis ma tõenäoliselt magan," lisas Joshua. Öövahetuse rõõmud. Josh nägi ka ülejäänud maja ära ning kirjutas lepingule alla. Seal olid üsna tavalised asjad kirjas, et Seth ei saaks kuidagi Rebelit tõmmata, mis oli ka loogiline. Noormees lahkus mõne aja pärast ja oli kindel, et leiab sealt villast vähemalt ajutise elamispaigagi.

OT: Lõpp.