You can't say 'No' to this

Haylie oli ammu otsustanud, et isegi, kui mingi ime läbi keegi teda ballile kutsuma peaks, siis ta ei lähe. "Mina ei lähe," vastas Haylie Gayla küsimusele. Kuulnud, et Gaylal koduarest on, Haylie turtsatas. Tegelt? "Brad pani su koduaresti, Gayla?" küsis Haylie, "Ja sa reaalselt kavatsed sellest kinni pidada?" Mis ajast Gayla Bradi sõna kuulab ja käske täidab?

Gayla kuulas enda õdesid, nühkides samal ajal vaipa. Ta liikus ühe musta laigu juurest teise juurde. "Kus sa elanud oled, Haylie? Pani jah," lausus tüdruk muiates, "ma arvan, et te lihtsalt ei ole teda nii vihasena näinud kui mina. Seega etem on talle see kuu aega eeskujulik õde olla... kuigi ma olen mõnel ööl siiski väljas käinud ja vahel pärast ÜKT'd või kooli mõne tunni niisama passinud. Pealegi... ma leidsin üks päev koristades tema toast probleemsetele tüdrukutele mõeldud internaatkoolide flaiereid... vaevalt need teile mõeldud olid." Gayla ajas ennast püsti ning liikus järgmise üsna suure porilataka juurde. Sinna, kus tüdruk juba koristanud olid, jäid maha märjad laigud.

Brandoni tööpäev oli läbi saanud. Mees käis kiirelt poest läbi ja jõudis varsti ka koju. Astunud majja, kuulis ta jutukõminat. "Õhtust," sõnas mees, kui ta mantli seljast võttis ja selle nagisse riputas. "Mis me õhtuks teeme?" uuris ta esikust, ning astus kööki, et sinna kilekott jätta. Edasi elutuppa läinud, jäi ta koera vaatama. "Kes see veel olema peab?" küsis Ethan. Ta lootis, et keegi ei tassinud varjupaigast looma koju. Mõne aasta pärast lähevad tüdrukud ju tõenäoliselt kuhugi edasi õppima, kes siis koera eest vastutab? Brandon ise mõtles peale linnukeste lahkumist Washingtoni tagasi kolida, Tree Hill oli okei, aga mitte Ethani üks lemmiklinnu. Väike ja eeslinlaslik vaikne pommiauk.

Gayla sai viimase pleki vaibalt puhastatud ning jalutas seejärel vannituppa, kus ta lapi ära kuivatas ja kuivama pani. Ta jõudis tagasi õdede juurde parajaks ajaks, et kuulda venna küsimust. "See on Max," lausus näitsik napisõnaliselt, "ta jääb siia ainult mõneks ajaks... Tähendab... kas ta võib siia jääda mõneks ajaks?" Oli selge, et Gayla oli venna peale endiselt pahane, et too tal homme vanglasse minna ei luba, aga see koera toomine ei olnud kuidagi sellega seotud, et ta nüüd Ethanile kuidagi tagasi tahaks teha. See asi puudutas puhtalt ainult seda looma, kes kahjuks sellisesse jamasse olukorda oli sattunud.

Kus Haylie ikka elanud on - oma toas, koolimajas pinki nühkides või kisakooritrennis, no ja sõpradega on ka kõvasti väljas oldud, sest ega siis kodus väga olla ei kannata. Nukker hakkab. "Palju õnne," muigas Haylie. Korralikult ikka Bradi välja vihastanud. Pole paha. "Hei, Brad," tervitas Haylie venda, kui too koju jõudis. Neiu haaras maast oma koti ning läks siis sellega oma tuppa, kuhu ta enne koera nägemist teel oli.

"Mis mõttes jääb mõneks ajaks? Võtsid koera ja viid selle tagasi? Hoiad kellegi koera?" küsis mees ning vaatas elukat, kes nägi üsna omapärane välja. Brandonil polnud loomade vastu üldiselt midagi, ta tahtis endale pisikesest saati kassi, kuid ema ei olnud sellega nõus olnud. "Noh, nii kaua, kui sa ta eest vastutad ja see tegelane asju ei hakka lõhkuma, võib ta vast küll siin olla. Kui just kellelgi allergia välja ei löö või midagi. Ma usun, et sa oled õdedega sellest juba rääkinud," arvas Brandon.

"Hoian kellegi koera," noogutas ja kordas Gayla venna sõnu. Tüdruk hammustas kergelt alahuulde, jjälgides samal ajal, kuidas Brad Maxi pilguga mõõtis justkui pidades aru, kas loom võib jääda või ei. "Vastutan," lubas näitsik kiirelt, "seda, et ta midagi ära ei lõhu ma just lubada ei saa, aga eks ma hoian tal silma peal. Jah, neil pole midagi koera vastu." Gayla vaatas Lydiale otsa, sest ainult tema oli veel ruumi jäänud, aga Haylie nagu ei öelnud ka midagi selle kohta, et Max siia jääb. Mis puutus allergiatesse, siis tüdruku teada neil kellelgi seda ei olnud.

Kuigi Lyddie oli kolmikutest keskmine, tekkis tal ikkagi mõnikord tunne, nagu ta oleks see kõige vanem, kes peab noorematele õdedele kanaema mängima. "Ma olin üldse esimene, kes koera nägi ja loomulikult pole mul midagi selle vastu, kui ta natukeseks siia jääb," lausus Lydia, vaadates otsa nii Gaylale kui Bradile. "Ma võin isegi aidata Gaylal teda hoida," pakkus tüdruk.

"Noh, kui teisi see semu ei häiri, siis ta võib küll siin elada," vastas Brad. "Mida te siis süüa tahate?" küsis mees uuesti. Ta vaatas õdesid, kes olid veel esimesele korrusele jäänud. "Tellime pitsat, teeme lasanjet, tellime Hiina toitu, teeme kana," pakkus mees välja erinevaid variante. Ta oli viimasel ajal üha rohkem õppinud süüa tegema, sest Washingtonis oli nii lihtne kuskilt see koju tellida.

"Tänks," lausus Gayla vennale naeratades, kui too lubas loomal nende juurde jääda. Tundub, et Brad võib vahel täitsa mõistlik olla. Või siis on tal täna lihtsalt hea päev. "Mina hääletan hiinaka või kana poolt," teatas tüdruk ning jalutas seejärel korraks esikusse, et sealt kilekott Maxi toidutopsi ja toiduga kööki viia. Ta vaatas ruumis ringi ning leidis nendele lõpuks ühe kööginurga, kus vähem liikumist oli. Toidutopsi kõrvale asetas Gayla veel ühe kausi veega, kust Max kohe lürpima hakkas.