Materjali otsides.

Stefani elu on vahepeal rahulikult, stabiilselt ja tegelikult päris tuimalt möödunud. Tema viimane aasta ülikoolis on käsil, seega füüsikaõpingutega saab mõne kuu pärast kõik ning kuna ta endiselt tahab astronoomiat õppima minna, siis hakkavad tal varsti hullud ajad - eksamid on vaja väga hästi sooritada. Paralleelselt kõigega on teinud ta oma lõputööd ja sellepärast ta hetkel kaubanduskeskuse raamatupoes ongi. Ta oli natuke aega tagasi oma õe ja tolle sõbranna kinno viinud ja kuna ta peab nad pärast tagasi koju toimetama, on tal paar tundi aega, et raamatupoes ringi vaadata. Steffi eesmärgiks oli leida uuemat kirjandust, mis astronoomiaga seotud on. On see teadus siiski tugevalt füüsikaga seotud ja lõputöö juhendajale tema teemavalik ka väga meeldis. Müüjalt abi palunud, suunati teda ühe riiuli juurde, kus tema soovitud kirjandust leidus. Ta võttis kätte esimese raamatu ning hakkas seda uurima.

OT: Natalie

Natalie oli täna tahtnud veidike oma õmblusmasinaga tööd teha, kuid avastas järsku, et riidega sobivat värvi niiti polnud ja pidi seepärast kaubamajja jalutama. Õhtule omaselt oli keskus rahvast täis, kuid pärast mõningat järjekorras seismist suutis neiu siiski oma paar niidirulli kätte saada. Kraami koos kassast saadud pisikese kilekotiga käekotti poetanud, otsustas Nat ka raamatupoest läbi astuda. Kuigi ta eriti suur raamatufänn polnud, pidi vahepeal ikka silma peal hoidma sellel, kas ehk on mõni uus huvitav raamat ilmunud. Raamatupoes oli ka nagu tavaliselt mõnusalt vaikne ja neiu sai rahulikult ridade vahel ringi jalutada. Lõpuks jõudis Natalie ikkagi eemale sellisest kirjandusest, mis teda huvitas, ja maandus endalegi ootamatult füüsikale pühendatud osakonnas, kus just kuigi palju inimesi ringi ei liikunud, kui üks temavanune noormees välja arvata. Kuti nina oli parasjagu ühes raamatus. Louise kallutas end, et teose pealkirja lugeda. Kergelt pead raputanud, tõmbas Louie riiulist esimese ettejuhtuva raamatu välja ja asus seda pooleldi huvitatult lugema. Raamat rääkis asteroididest, mis polnudki kõige hullem teema. 

Stefan luges läbi paar esimest lehte, mõned lõigud kuskilt keskelt ja sisukorra ning otsustas, et sellest raamatust talle eriti kasu ei ole. Ta tõstis raamatult pilgu, suskas teose riiulisse tagasi ning sel hetkel nägi ta silmanurgast, et üks neiu on temaga sama riiuli ette sattunud ja näib, et täitsa huviga uurib üht raamatut. Noormees tundis neius ära oma endise kooliõe. Nimi tal ei meenunud ja seda, kas neiu oli temast klass madalamal või ei, ta ka ei mäletanud. Aga päris täpselt teadis ta seda, et tegemist on endise kisakooritüdrukuga. Oli Stefan ise korvpallitiimis ja seega puutus kisakoorineidudega palju kokku ning kuigi suhtles ta vaid mõnega, siis nägupidi teadis ikka kõiki. "Mulle on mulje jäänud, et sinusugused neiud loevad vaid naistekaid, mitte teaduslikke raamatuid," märkis Stefan ning sekund hiljem lõi end mõttes rusikaga näkku. Reaalselt, Steff, alustad põhimõtteliselt võõra neiuga vestlust sellise lausega?

Natalie võpatas korraks, kui tema kõrval seisev noormees teda järsku kõnetas. Raamatu plaksuga kinni löönud, torkas neiu selle riiulisse tagasi ja pööras pilgu hääle suunas. Esialgu ei tundnud Nat kutti ära, kuid siis meenus talle, et viimane oli olnud korvpallitiimis sel ajal, mil tema cheerleaderina laineid lõi, kui nii võib öelda. "Stefan?" pakkus Nat veidi kõhklevalt, lootes, et nimega väga palju puusse ei pane. Louise veetis siiski suurema osa ajast teiste kisakooritüdrukute seltskonnas ja korvpalluritega vestles harva. Ega neil vist väga palju millestki omavahel rääkida polnud ka. Noormehe lauset kuulnud, Louie ohkas. "Ega ma üldjuhul ei loegi sellisel teemal raamatuid, aga sattusin siia juhuslikult ringi vaatama ja ei tahtnud endast liiga kummalist muljet ka jätta," sõnas neiu ausalt. Natuke kahtlane oleks ju, kui jalutad raamatupoes ringi, aga raamatutele absoluutselt tähelepanu ei pööra. 

OT: Sul on tegelase tutvustuses kirjas, et ta lõpetas keska alles..ee, mis ta oli, aasta tagasi/eelmisel aastal? Steff lõpetab varsti kolmanda aasta ülikoolis, seega nad ei lõpetanud koos?

No tore, neiu muidugi ehmus ka veel. Hea töö, Steff, hea töö. Niimoodi sa naisi kohtledki? Noh, vähemalt ei olnud tegu neiu auto alla ajamisega. Ja see on nüüd ka piinlik, et neiu tema nime mäletab, aga Steffil pole aimugi, mis neiu nimi on. Samas, ta oli saksa keele õpetaja poeg ka - õpside lapsi teadsid alati kõik ja see, et ta korvpallitiimis oli, mängis ka kindlasti oma rolli. "Sa ei eksi," pidid Stefan nime osas siiski tõdema. Kuulnud, et neiu nii moe pärast raamatut käes hoidis, Steff muigas. Ega ta siis oma väitega pange pannudki, et selline kirjandus tavaliselt temasugustele peale ei lähe. "Iseenesest on see hea, et sa oma mainest niivõrd hoolid," tõdes Stefan ning et mitte liiga psühhoanalüüsi tegeva tüübi muljet jätte, lisas ta, "siin linnas on ju silmad-kõrvad kõikjal. Käid omast arust üksi metsas jalutamas, aga ikka on keegi, kes teab, kus sa täpselt käisid, mitu sammu astusid ja kuhu vaatasid." Stefanil oli veider tunne sees. Oli nüüd vaja neiuga juttu alustada? Mitte, et Stefan vestelda ei tahaks, aga ta on viimasel ajal nii endasse tõmbunud olnud, et ei oskagi enam suhelda. Isegi sõbrad ütlevad, et ta pole enam see Seff Steff, kellena teda koguaeg uutele tutvustati.

OT: Ma ilmselgelt ei mäleta enam oma tegelase tutvustust väga hästi. Tegin paranduse. 

Natalie muigas. Eks pidev kokkupuutumine korvpallipoistega sundis vähemalt nende nimesid meelde jätma, kuigi tiimid igal aastal muutusid. "Ma teadsin, et sa tundud kuskilt tuttav," lausus neiu oma tumedaid silmi Stefanile pöörates. "Jah, ega ei saa end käest lasta, sest siis võib juhtuda, et saadad midagi mõtlematut korda," oli Nat nõus. Ta ise õnneks polnud siiani ühegi skandaali keskmesse sattunud, kuid nii mõnegi tema tuttavaga oli seda juhtunud. "Ma pole ilmselt siiski nii huvitav inimene, et mind 24/7 jälgida oleks vaja," märkis Louise lõbusalt. Ta oli selle üle lausa tänulik, sest üldjuhul privaatsust selle linna elanikel just väga palju polnud. Ta elas ju ka üsna tagasihoidlikku elu, suhtles ainult vanade tuttavatega ja mingeid jamasid korda ei saatnud. 

"Ütle nüüd, et valisid selle riiuli juurde tulemise seetõttu, et ma tundusin sulle tuttav ja sa tahtsid selles veenduda," muigas Stefan. Samas, päris meeldiv, et endised koolikaaslased teda mäletavad. Kooli ajal oli ta popp poiss küll, aga nüüd..noh, eks omad vitsad peksavad. "Samas on paratamatu see, et me mingitel hetkedel iseend ära unustame," arvas Steff. Mõni on muidugi eriti hajameelne ega mõtle üldse, mis ta teeb. Selliseid on vahepeal ikka päris huvitav jälgida. "Selle väitega ma ei nõustu," raputas Stefan pead, "iga inimene on huvitav, lihtsalt teiste inimeste huvid on need, mis määravad." Filosoofiliseks kisub ära. Steff, ole vait parem, mis sa targutad.

"Päris nii see nüüd ka ei olnud," sõnas Natalie lõbusalt. Ega ta ei olnud just väga palju ringi vaadanud, et kas märkab siin ka mõnda tuttavat nägu. Pigem oli see selline sihitu ringijalutamine, kuid ilmselt oli tegu juhusega, et ta just siia vahesse välja jõudis. Aga üldjuhul oli Natil hea mälu ja mõningad koolikaaslased, näiteks korvpallurid, jäid ikka vähemalt nägupidi meelde. "Ära räägi," naeris Louise. Tal juhtus ikka vahepeal hetki, kus unustas end korraks ära ja ei mõelnud oma tegevusele. "Ma ei usu, et sa minust näiteks gossip cornerist väga palju lugenud oled, ja mulle pigem meeldib, et lastakse rahulikult oma elu elada," mõtiskles neiu. Ega ta hetkel millegagi peale tantsimise väga ei tegelenudki, ülikooli polnud ju veel jõudnud. 

"Eks vastust tead ainult sina," muigas Stefan. olgu, kuidas oli, aga tore keskkooliaegseid nägusid ka näha. "Mina ei saa ka sellega hiilata, et Gossip Corneri lehekülgedel ruumi võtan, aga jah, mõned korrad olen sinna siiski sattunud," rääkis Steff. Uhke ta selle üle ei ole. Ivy teema Ivy teemaks, aga Kylie teema oleks võinud küll olemata olla. Kusjuures Steff polegi vahepeal uurinud, kuidas neiul läheb. Viimane kord, kui Jessicalt uuris, ütles neiu, ky olukord pole üldse kiita, aga tal minevat paremini kui enne. See oli muidugi paar kuud tagasi.

Natalie puhkes hetkeks naerma. "Sinu õnneks ma ei satu Gossip Cornerit tavaliselt väga süvenenult lugema, peamiselt uurin kõigest seda, mis mu lähedaste tuttavate kohta kirjutatud on," sõnas neiu. Tal polnud nüüd nii suur vajadus klatši järele, et kõike linnas toimuvat ilmtingimata teadma peaks. Ta ise millegi skandaalsega ka üldiselt hakkama ei saanud ja siis polnud ju mõtet asja üle tähtsustada. "Kuidas sul siis üldse läinud on? Millega hetkel oma elu sisustad?" uuris Nat uudishimulikult, et end ikka endise koolikaaslase käekäiguga kurssi viia. 

Njah, eks see Gossip olegi selline asi, mis on huvitav ainult siis, kui see käib kellegi kohta, kellest sa midagi tead ka või kuidagi kokku puutud. Vähemalt Stefan ei ole küll huvitatud sellest, mis toimub kellegagi, kellest ta iial kuulnud pole, kui see asi mitte kuidagi teda ei puuduta. "Kurta ei saa," kehitas Steff õlgu. Halvasti ei lähe, ju siis läheb hästi. "Olen siin vaikselt ülikooli lõpetamas ja.." Stefan ei osanudki rohkem midagi öelda. Kooli ümber ta elu praegu tiirlebki ja kui ta parasjagu kooliga ei tegele, siis on ta kas sõprade seltsis või siis puhkab kodus. "Kuidas sul endal?" viisakus, mitte uudishimu. Samas, eks ole põnev teada ka, kuidas läheb endisel kooliõel, kelle nimi talle kuidagi ei meenu, aga küsida oleks ka natuke...võib-olla solvav neiu jaoks.

"Siis on tore ju," arvas Natalie. Ta ise peaks ka vist ikka millalgi tee ülikooli jalge alla võtma, kuigi asjade praegust seisu vaadates polnud selleks vist erilist vajadust. Ettekandjana teenis üsna hästi kui jootraha ka juurde arvestada ja kui tal nüüd need trennid ka lahti lähevad, saab veel veidike raha juurde, nii et ei saa ju kurta ju. "Mul läheb päris hästi hetkel. Ülikoolis ei käi, aga töötan ettekandjana ja loodan varsti hakata noortele tantsutrenni ka andma," rääkis Nat oma hetkeelust. Neiu ei tulnudki praegu selle peale, et Stefan ei pruugi tema nime mäletada. Said ilma nimesid kasutamaata ka vestelda ju. Heites hetkeks pilgu raamatule, mida ta ennist sirvinud oli ja muigas. "Kas sa kavatsesid endale siit midagi osta? Muidu võiks ehk näiteks kuhugi kohvikusse maha istuda, seal võib-olla veidi mugavam juttu ajada," pakkus Louise endisele koolivennale. Natuke kummaline oli siin vahekäigus seista ja vestelda. 

"Niivõrd-kuivõrd," arvas Stefan, "ma kavatsen veel edasi õppima minna, niiet minu jaoks see pole päris ülikooli lõpetamine. Lihtsalt mingi vaheetapp, mille ma pidin läbima." Ei tea, kas see pikk õppimisperiood ta elus ära ka kulub. Eks näis. "Noortele tantsutrenni? Mingi rusikareegel, et kõik kisakooritšikid, eesotsas Nessa ja Jessie'ga, hakkavad treeneriteks?" küsis Steff. Ta vaatas korra veel raamaturiiuli poole ja otsustas siis, et tal on aega mõni teine kord ka siia raamatuid uurima tulla. Ega need siit niipea kuhugi ära ei kao. "Otsisin lõputöö jaoks materjali tegelikult, aga sellega pole kiiret. Viisin ennist õe kinno ja kuna ma pean ta koju ka toimetama, siis oli mul paar tundi vaba aega. Millist kohvikut sa eelistad?"

Natalie noogutas. "Ja mida sa siis tegema soovid hakata, kui ülikool lõplikult läbi saab?" uuris neiu veel. Keemia eriala lõpetanul on ju päris palju võimalusi, mida edasi teha. Märkust kisakooritüdrukute ja tantsutreeneriks hakkamise kohta kuuldes, turtsatas Nat valjult. Jah, niimoodi öeldes kõlab see päris tobedalt, aga oli ju samas ka loogiline, kuna neile kõigile ju meeldib tantsuga tegeleda. "Tundub nii, et suurem osa kisakooritüdrukutest seob oma tuleviku ka tantsuga," lausus neiu lõpuks. "Ma ei teagi, ma tavaliselt ei käi kaubamajas kohvikutes istumas," kehitas Louise õlgu. Erilist vahet ju polnud, ta ise oleks arvatavasti lihtsalt ringi jalutanud, kuni leiab ühe kohviku, ja siis sinna mõne vaba laua taha istuma potsatanud. "Jalutame siis esmalt lihtsalt ringi ja vaatame, mis silma hakkab?" pakkus Louie Stefanile, kui nad raamatupoest välja jalutasid. 

"Hakkan astronaudiks ja lendan Kuule," vastas Stefan. Niimoodi kekkab tema väike õde oma sõprade seas. Tegelikult Kuu peale pole Steffil plaanis lennata, aga ta ei välista seda, et ta seda siiski teeb, kui võimalus antakse. Eks see siis üks hetke ajel tehtud otsus olema saaks. "Tegelikult peaks minust üks järjekordne teadlane saama, kes sealt taevast midagi avastama hakkab. Aga kui ma õppimise käigus leian, et ma ei tahagi tervet ülejäänud elu läbi teleskoobi vaadata, siis hakkan füüsikaõpetajaks," rääkis Stefan. Füüsikaõpetajaks võiks ta hakata juba järgmisel sügisel ja kui juhtub, et ta edasi astronoomiat õppima minna ei saa, siis tõenäoliselt ta seda teebki. Aga kindlasti mitte Tree Hillis. "Kui mina üldse kohvikusse satun, siis on see kas see kohvik, mis mul ülikooli juures on või siis Karen's Cafe, mis on teiselpool silda, kuhu pole hetkel mõtet minna, sest ma pean varsti õele kinno järele minema," rääki Stefan, et pole ka eriline kaubamajakohvikute külastaja. Seega jah, tuleb lihtsalt ringi käia ja vaadata, kuhu nad end siin sättida saavad.