Esmaspäeva õhtune kokasaade

"Hah, võibolla," kehitas Gayla enda õlgu, sest ei viitsinud selle teemal vaielda. Ta jääb nagu nii enda mõttele kindlaks ja Phoebe enda omale. "Jah, filmides on nad muidugi eriti lahedad. Vahel Westside'il neid ikka toimub. Ma olen isegi paari vaatamas käinud, aga ise osalenud ei ole," teatas tüdruk. Viimasel ajal oli neid kuidagi vähem. Ei tea, kas põhilised eestvedajad on ära kadunud või on lihtsalt huvi ära läinud. Võimalik et mõlemat. "Kindlasti," arvas Gayla, kuigi ega ka tema päris täpselt ei teadnud. Kaunistanud veel viimase muffini ära, asetas tüdruk vahuoorepurgi lauaservale. Ta pani viimasele peale maasikaid ja alles jäänud šokolaadi. "Need näevad niiiiii head välja," pidid tüdruk lihtsalt ütlema. Libistanud püskte taskust enda mobiili välja, klõpsis Renna mõned pildid.

"Aga sa ise ei taha mõnda teha? See oleks nii lahe ju," uuris Phoebe. See oleks midagi palju uuemat kui niisama kellelegi esinemine või kuskil klubis taidlemine. "Need ei saanudki enne otsa, kui nad valmiski jõudsid saada. Super," lausus Phoebs rahulolevalt, kui kõik muffinid valmis olid. Paar tükki oli ta muidugi juba ära söönud, aga enamus oli ikka alles. "Nüüd siis film?" pakkus Phoebe. Snäkid olid nüüd ju olemas.

"Tahaks küll," tunnistas Gayla kohe ausalt, "aga hetkel pean ma ju koduarestis olema. Kui ma sellest pääsen, siis miks mitte seda proovida. Muidugi on siis tantsijaid vaja ja head kava." Iseenesest võtaks see kõvasti aega ka muidugi, aga tegelikult ju isegi võiks seda üritada. Ah, kui kunagi Gayla kodust jälle vabalt väljas võib käia, siis saab seda arutada. "Tõesti super," nõustus neiu, libistades mobiili enda pükste taskusse tagasi. Sai juba küllaga pilte tehtud. "Mhm, kas sa tahad midagi veel snäkke, kuigi ma arvan, et nendest muffinitest on rohkem kui küll. Saad hiljem kaasa ka võtta, et enda vennale ja emale viia," pakkus Gayla. Ta jalutas eemale ühe kapi juurde ning tõstis sealt kolm ümmargust hõbedast kandikut välja, et nende peale muffinid asetadada. Ega nad neid ju siia niisama ei jäta.

"Ma aitaks hea meelega, aga ma olen puujalg," sõnas Phoebs. Ta võis osata joonistada ja näidelda, aga kui ta klubisse läheks ja enda liigutusi näitaks, siis kõik ilmselt naeraksid ta üle. Tantsupõrandal nende valsside ja asjadega sai ta muidugi hakkama. "Me sööme vist niigi end oksendamiseni täis nendest muffinitest, aga Colinile kindlasti meeldiks see, kui ta mõne ise ka saaks," rääkis Phoebs. "Samas ma ei tea... tema tüdruk teeb talle ka päris palju süüa. Aga noh, ma ikka viiks talle mõne," muigas tüdruk.

"Küll ma su tantsima panen," naeris Gayla. Küll ta liikuma hakkab. Alguses on võibolla natuke puine, aga kui hoo sisse saab, siis võib ju tegelikult päris hästi liikuda. "Ilmselt küll jah," turtsatas tüdruk, tõstes samal ajal muffinid kandikutele. Osad, mis alles jäid asetas ta veel taldrikule, et õdedele ja Bradile ka midagi jääks. Veel alles jäänud neli tükki pani ta ühte karpi, et Phoebs need hiljem kaasa saaks võtta. "Okei, kas me vaatame elutoas või minu toas? Arvutist tuleb nagu nii vaadata selles suhtes vahet ei ole," lausus Renna, vaadates sõbrannale küsivalt otsa.

"Oled sa selles nii kindel?" küsis Phoebe kahtlevalt. Ta oli enam kui kindel, et temast küll mingit tantsijat ei saa. Teatrit võib ta teha, aga tantsima Phoebs ilmselt ei hakka. "Lähme vaatame sinu toas," arvas Phoebs. Siis on kindel, et keegi neid vähemalt segama ei tule.

"Mitte nii kindel, aga lihtsalt kindel," muigas Gayla, "aga lähme siis üles. Ma arvan, et kahest kandikust piisab. Me võime hiljem veel kolmandale ka järgi tulla, kui tahame, aga ma kahtlen selles." Tüdruk võttiski endale ühe kandiku ning jalutas siis köögist välja läbi elutoa trepi juurde. Sealt üles ja otse kolmandast uksest sisse, mille tagant tuli nähtavale Gayla tuba. Tema tuba oli alati üsna segamini. Voodit ei teinud ta kunagi ära, tema riidekapp, sahtlid ja riiulid olid lihtsalt kohutavad ning tema toa seinad olid kaetud postrite, maailmakaardi ja USA kaardiga, millel olid küljes värvilised knopkad, mis näitasid kohti, kuhu Gayla kunagi minna tahaks, või siis näitsiku jaoks tähtsate fotodega. Aga Gaylale see just nii meeldiski. Siis oli ikka näha, et siin keegi elab ka. Pealegi näitas see täpselt kes ta on. "Sorry, et mu tuba nii sassis on, aga... see on suht kogu aeg selline," lausus Gayla ning asetas kandiku kirjutuslauale. Seejärel tõmbas ta teki enda voodis ilusti sirgeks ning viskas sinna maast ka mõned dekoratiivpadjad, et neil mugavam oleks. Sättinud ennast voodile, võttis tüdruk laualt enda läppari ja lülitas selle sisse. Kuna tegemist on üsna vara arvutiga, siis läks tükk aega enne kui see pildi ette võttis. Gayla haaras ühte kätte muffini ja hakkas seda sööma, otsides samal ajal ühe käega arvutist õiget filmi. "Niii... Bad Grandpa... see peaks siin kuskile olema... vot," rääkis Renna ning vajutas viimaks õigel kaustal kaks klõpsu. Pannud filmi mängima, lisas ta neile ka inglisekeelsed supakad, sest Renna oli harjunud nii filmi vaatama, sest siis ei lähe häälduses midagi kaduma.

"Edu siis sellega, kuidas sa teed puujalast mittepuujala," naeris Phoebe, kuigi ei uskunud seda eriti, et Gayla ta tantsima saab. Teised saavad pigem Phoebe üle naerda, kes väga hull puujalg on ning teistega võrreldes rütmigi ei järgi. Tüdruk läks Gayla järel tema tuppa, aga teda ei üllatanudki väga see, kui sassis Gayla tuba oli. Phoebs ise ka koristada ei viitsi ja tema kirjutsulaud on lausa katastroof. "Sa peaksid mu kirjutuslauda nägema," turtsatas Phoebs ning võttis siis Gayla voodi äärel istet, kui viimane teki sirgeks tõmbas. Kui Gayla filmi peale pani, sättis Phoebs end veidi mugavamalt istuma ning viis oma sinised silmad ekraanile.

Gayla laud nägi hetkel isegi enamvähem korralik välja, sest ta tegeles viimasel ajal reaalselt õppimisega. Varem tegi ta voodis või kuskil põlve peal enda koduseid ülesandeid... kui üldse. Filmi käima saanud, tõstis tüdruk kandiku muffinitega ka voodisse. Siis ei pea kogu aeg kuskile upitama. Renna võttiski endale ühe muffini ja keskendus siis rohkem filmile. Loodetavasti saavad nad nüüd kõvasti naerda, sest see tuleks neile mõlemale ilmselt kasuks.

Filmi ajal sõi Phoebs kolm muffinit ja juba siis tundis ta, et kui veel võtab, siis hakkab küll oksele. Magus on hea, aga mitte liiga suurtes kogustes. Film ajas tüdrukut muigama ning omamoodi pead raputama. "Olen ma reaalselt üks neist vähestest, kellele isegi Jackass meeldib?" imestas Phoebe, sest kui ta õigesti mäletas, oli seegi film Jackassi tegijatelt.

Gayla võis küll päris kõvasti muffineid ära süüa. Kuigi ta oli väike ja sale, sõi ta alati magusat suurima hea meelega. Tüdrukule isegi meeldis see film, sest see tõesti suutis teda naerma ja ka lihtsalt ekraanil toimuva lolluse peale pead vangutama panna. "Ma pean tunnistama, et ma pole kunagi jackassi vaadanud," turtsatas tüdruk ja pööras enda helepruunid silmad sõbrannale.

Phoebe sõi ka magusat hea meelega, aga ta ei kannatanud seda palju, sest mingi hetk tekkis ikka tunne, nagu tahaks see kõik üles tagasi tulla. Kuulnud, et Gayla pole Jackassi näinud, pidi Phoebs muffini peaaegu et kurku tõmbama. "Päriselt?" imestas tüdruk. "Kus sa elanud oled?" naeris ta. Jackass oli ju nii kuulus film ja paljud arvasid, et see on täielik idiootsus, aga Phoebe arust oli see isegi naljakas, et need vennad seal nii lollid olid.

"Mhm," noogutas Gayla naerdes, sest sõbranna reaktsioon oli lihtsalt nii hea. "Ma ei vaata eriti tihti telekat. Ainult mõnda sarja vahel. Filme vaatan ma ka enamasti arvutist. Seega pole ma ka jackassi peael sattunud," seletas Gayla Phoebele. "Muidugi tean ma, mis see on ja mõnda üksikut klippi olen ikka siin-seal näinud, aga vaatamiseks seda nimetada ei saa," lisas tüdruk juurde.

"Siis ei ütle The Dudesons sulle vist ka eriti midagi," muigas Phoebs. "See on rohkem sellise reality show moodi, aga minu meelest on see soomlaste tehtud Jackassi ripoff, kuigi ma pean tunnistama, et seal on kohati veel idiootsemadki naljad," rääkis näitsik. Ta ei vaadanud seda küll telekast, aga mõnikord, kui igav hakkas, tiris ta selle enda arvutisse nagu mõned filmidki. Osa filme sai neiu veel Colini käest ka, aga Colinil polnud selliseid ajuvabamaid filme. "Okei, kui su vangipõlv kunagi lõppema peaks, siis sa lihtsalt pead minu juurde tulema," sõnas Phoebs ning viis oma sinised silmad Gaylale.

"Ega ei ütle küll jah," turtsatas Gayla ja hakkas naerma, sest ta tundis ennast praegu nii nagu ta elaks kuskil kivi all. Aga ta ju ei elanud. Ta lihtsalt ei veetnud teleka ees nii palju aega kui võibolla paljud temaealised. Rennale meeldis rohkem niisama väljas ringi mässata. "Diil," oli Gayla kohe nõus sõbranna külla kutsega. Ideeliselt võiks ta ju selle vangipõlve ajal ka Phoebsi juurde minna, aga siis peab valmistuma loenguks, mis tuleb Bradilt.