Sweet visit.

Üle pika ala tuli Clairele mõttesse külastada ka oma õde. Miks nad vahepeal üdse ei suhelnud oli tingitud sellest, et vanad tuttavad olid kutsunud teda igalepoole välja, mistõttu oligi tal tekkinud paras ajanappus. Nüüd aja oli aega üle ja seda kohe küllaga. Hea idee oli õde üllatada, seega ei kavatsenud ta ka ette helistada. Oli keskpäev ning loodetavasti oli Emma ikka kodus. Kuna tema ja suurema õe kodude vahemaa oli ikka parajalt pikk, tuli varuda kannatust sõidul, mis kestis ligikaudu kaks ja pool tundi. Vahepeal oli suhteliselt raske teed jälgida, sest päike lõõskas kõrgel ja peegeldas teele. Õnneks aga poole tee peal muutus suund, seega nähtavuse olud paranesid kenasti. Kogu sõidu ajal lärmasid naisel autos vanema stiili lood. Olenemata sellest, et ta ei olnud enam nii noor, laulis ta ikka kõvasti kaasa ning iga vastutulevast autost möödasõidul jäi korraks vait, sest natukene veider oleks olnud, kui teised oleksid näinud. Lõpuks aga siiski kohale jõudes keeras ta oma mürakasti kinni ning jalutas õe maja ukse taha. Ta lasi kella ning jäi ootama, et keegi nüüd tuleks ka avama.

Kuna oli nädalavahetus, siis Emma oli olnud taaskord varakult üleval ja Matthew' eksabiaasale kaheks päevaks üle andnud. Ja siis hakkas see lühiajaline puhkamisperiood, kus ta traditsiooniliselt laupäeva hommikul kümne ajal toidupoodi külastas ning tagasitulles selle toiduainetest täis laadis. Siis kallas ta endale klaasitäie maasikasiidrit küpsetamise kõrvale, kuna tal oli plaanis šokolaaditükkidega muffineid valmistada. Plaan sai ka teoks ning poole tunni pärast oli plaaditäis šokolaaditükkidega muffineid ahjus küpsemas ning siidriklaas poolenisti tühi. Naine sättis end teleka ette istuma ning jäi kanaleid algusest lõpuni ja lõpust alguseni klõpsima, et äkki on midagi huvitavat käimas või kohe-kohe algamas. Tema õnneks, mis päästis Emma sellest lootusetust olukorrast, helises uksekell. Ta oli üpriski kindel, et tegu on Theo või mõne sõbrannaga, kes talle üllatust valmistada tahtis. Mõlemad teadsid ju, Emma on nädalavahetuseti kodus ilma pojata, seega oli mõlema lootuses, et saaks naise korterit peopinnana kasutada. Alati on vastuseks range 'ei'. Ema see ukse taga olla ju ei saanud, kuna, nagu ennist mainitud, Mattyt polnud kodus. Emma seega tappis uudishimu ja ruttas ukse taha. Selle avades leidis ta sealt Claire'i. "Claire, hei," oli Emma nii üllatunud kui ka ülirõõmus samal ajal. "Ma poleks arvanudki, et sa Tree Hillis oled," lisas ta veel. Õeke polnud ju talle ette helistanud ka, et oli just lennuki peale minemas või sealt maha tulemas. "Kui sa oleks helistanud, ma oleks saanud sulle lennujaama vastu tulla," ütles ta, kuid mis möödas, see möödas. "Tule sisse," lausus Emma viimaks, kui taipas, et nad olid ukseaugus seisnud, ja astus ukse eest ära, et õde siseneda saaks.

Natukene piinlikust tekitas see, et just nädal aega tagasi oli Claire käinud Theo juures ning avaldanud talle tõe. Nüüd tuli seda teha arvatavasti ka õele, kuid mitte nii kiiresti.Oli üks põhjus, miks ta ei tahtnud kohe selle uudisega õde šhokeerida. Nimelt poleks vaja olnud Emmale veel probleeme juurde tekitada. Ehk see polekski konkreetselt tema probleemiks kujunenud, kuid lihtsalt polnud vaja. Kui Camilla ukse avas, oli teda jälle üle pika aja väga hea näha, sest pikk mittesuhtlemine tõi kaasa selle, et kõigest oli jälle nii palju rääkida. Kuigi Emmal oli ka laps, polnud Claire väga huvitatud sellest pisipõnnist, sest teda ei tõmmanud väga lapsed ja nagunii oli enamus inimeste tähelepanu Matthewil. "Hei ja," sõnas ta rõõmsalt ning tormas õde kallistama. "Oeh jah, juhtus jah nii, et varem sain tulema," sõnas naine tagasihoidlikumalt. See polnud ju konkreetselt vale, kuid suurem tõetera puudus siiski. "Ei ei, seda poleks vaja olnud, ma tahtsin vahepeal poest läbi käia, et omale paar asja osta ning siis siia sõita," täpsemalt käis ta ostmas šhokolaadi, et mitte liiga närvi minna. Sasipundar nagu ta tavaliselt oli. Magus rahustas teda ning kuna ostetud sai üsna suur tahvel, siis oli võimalus ka õele pakkuda. Kui õde kutsus teda sisse, vaatas Claire ringi, Emma kodu oli ikka kordi kaunim, kui tema enda oma. Tegi laua kadedaks, kuid samas innustas püüdlema hea töökoha poole, et kunagi kolida ka ilusamasse kohta. "Ma jään ikka alati imetlema su kodu, nii puhas ja ilus," sõnas ta, märgates, et Emma kodu oli ikka tõsiselt puhas, arvestades seda, et tal on laps.

Emma polnud Claire'i ikka päris kaua aega näinud ning see võttis küll imestama, et noorem õde pole temaga isegi ühendust võtnud. Ta embas neidist vastu ja tugevalt, mis väljendas naise igatsust. Oli tore ju üksteist näha, kuna ta ongi juba Theoga liiga palju aega koos veetnud. "Milleks on vabad nädalavahetused ja unetud ööd, kui mitte koristamiseks," vastas Emma muigega. Ta võttis seda kui naljana, kuna oli harjunud öösel Matty ülesäratamistega ja sellega, et peale poisi rahustamist ja uuesti magama sättimist tal enam und ei olnud. Emmal oli tavaks siis koristada. "Sul on kindlasti mulle palju rääkida. Kõigepealt, kuidas sul läinud on? Ja räägi mulle koolist ka," oli Emma elevil, kuna tahtis teada õe isiklikust elust seda, mida ta veel naisega jaganud pole. "Enne, kui sa alustad.. tahad sa midagi juua äkki? Vett, kohvi, mahla, teed, veini, siidrit?" pakkus Camilla mitmeid variante.

Õe embuse peale tekkis selline pere ühtsuse tunne, olenemata sellest, et nad mõlemad on juba täiskasvanud ja elavad eraldi. Hea tunde tekitas alati see mineviku osakese meenutamine. "Heii, selles osas võiksid omale ju ka mõne koristaja palgata? Olen kuulnud, et siinkandis ei tasuta neile just väga palju ja nad on rahul sellegagi, mis saavad. Mõistan küll, et see oleks jälle natukene suurem raha väljavool, kuid sul endal oleks ju lihtsam." sõnas neidis kaastundlikult. Tõsiselt kurb oli kuulda, milline on ühe üksikema -ehk täpsemalt tema õe, Emma elu. Just selles osas, et lapse kõrvalt ei jäänud vaba aega. Claire soovis Camillale sama head elu, nagu tal endalgi oli, mitte, et tal oleks olnud kõik nii perfektselt hästi, aga väljapuhanum oli ta küll. Võibolla võis see idee näida isegi natukene idiootsena, et pakkuda Emmale koristajat. Claire elu oli viimasel ajal päris palju positiivsuse poole liikunud, kuigi sellega kaasnesid ka kahjuks valed. "Oeh, mis seal ikka, väga palju tegelikkuses polegi. Peaksin sulle midagi rääkima, kuid sa pead lubama üht. Nimelt ma ei taha, et sa mind hukka mõistaksid selle eest, mida ma sulle räägin." hoiatas Claire range pilguga. Ta tõesti ei tahtnud õega sama jama üle elada, mis vennaga. Theo oli isegi lõppude lõpuks selle uudise peale üllatavalt rahulik, mistõttu ootas naine ka oma õelt mõistvat suhtumist. Isegi natukene mõistvamat, kui oli venna suhtumine. "Ah jah, ühe karge siidri võtaks küll heameelega, kui see halba ei tee. Kuigi ma ei teagi, kas oleks sobilik?" küsis ta nüüd pisut kõhklevalt. Kergem küll rääkida, kui alkoholi erksus oli sees, aga pärast lahkuda õe juurest alko lõhnadega võis võõrastele jätta vale mulje.