Hey there, sister

"Ajurünnakut tuleb teha, mis seal ikka," naeris Emma kergelt. Ta lonksas hetkeks veini ning märkas seejärel, et pokaal on varsti tühi. Kahe lonksu jagu veini oli seal ehk veel alles. "Ma arvan, et sa ei saaks kolmele õele kaitseingli mängimsega hakkama," lausus Emma. Isegi Theo jaoks, kes oli kohati selline badass kutt, oleks see töö raske olnud. "Või sa arvad, et oled kahe õega nii hästi hakkama saanud ja saaksid ka kolmandaga hakkama?" uuris Emma ja see ei olnud mõeldud kuidagi norimisena. Ta oli õnnelik, et tal oli selline tore, kaitsev ja naljamõistev vend, nagu Theo.
Emma naeris venna torisemise peale. "Ma loodan, et sul on tulevikus ikka plaanis pisikesi saada. Nad on täitsa toredad tegelikult," muigas naine. Ta oleks nii väga juba tahtnud tädi olla. "Naljad kõrvale, ma arvan, et sa teeksid sellega mulle ülisuure teene, kui mõni õhtu poissi kantseldaksid. Aga ma hoiatan, vahel võib ta sulle närvidele käia ja vahel istuda kuskil omaette ning mängida," seletas Emma. Tal oli ikka päris tujukas poiss, kes võis jonnida väga-väga valjusti või olla nagu rahulik inglike.

"Ju vist," sõnas Theodore irvitades ja vajus hetkeks mõttesse. Nad olid isale aastate jooksul juba nii palju asju kinkinud, et nüüd oli raske midagi originaalset ja teistsugust välja mõelda. "Kui kaks esimest on juba sellised nagu sina ja Claire, siis vist tõesti ei saaks," lausus Theo õlgu kehitades. Nooremana tegid õed talle ikka korralikult peavalu, nüüd oli nendega natuke lihtsamaks läinud, sest mõlemad olid iseseisva elu peal. "Ausalt öeldes ei viitsiks kolmandat korda seda kõike läbi teha," teatas mees ausalt ja muigas siis. Kõik poisteprobleemid ja muud mured, mida ta aastate jooksul kuulama oli pidanud. 
"Kunagi ehk ikka," ütles Theodore mitte just kõige kindlamalt. Ega ta eriti polnud laste saamise peale mõelnud, praegu kiiret ju veel polnud. "Kui nii peaks minema, tuleb temaga maha istuda ja natuke meestejuttu ajada," arvas Theo. Matthew niikuinii suurt osa sellest ei mõistaks, aga kuidagi pidi ju end kehtestama. "Kui sa üldse julged mind temaga üksi jätta," lisas mees pärast väikest pausi ja muigas. Mitte et poisil temaga koos ohtlik oleks, aga kunagi ei teadnud, kuidas too käitub oma onuga siis, kui emmet parasjagu ligiduses ei ole. 

"Paneb mõtlema, et noorem vend võiks küll olla. Saaksite kahekesi minu ja Claire'i üle valvata," lausus Emma muigega ning pidas enda öeldut ka tõeks, kuna noorem vend oleks alati kasuks ju. Oleks keegi, kellele ilmaelu õpetada. Noh, nüüd on Emmal selleks muidugi Matthew. "Ma usun, ja."
"Aga sa pole kindel?" uuris Emma, kuna tabas selle ebakindluse venna hääles ära. Ta arvas, et oli neist asjadest veel ehk liiga vara rääkida, kuid mingi plaan või eesmärk peab ikka olema ju tulevikuks.
"Kahe aasta pärast saate juba korralikku meestejuttu ajada," muigas Emma. Ta sibas korraks kööki ning valas endale veini juurde. Siis maandus ta elutoadiivanil, pokaal käes. "Miks ei peaks? See pole midagi nii raske kaheaastasega hakkama saada."

"Noorem vend?" küsis Theodore irvitades. "Kas siis minust ei piisagi, et teist ihukaitsjat veel tahad?" küsis mees kergelt tögavalt. Kes teab, mis ta siis veel teinud oleks, kui kahe õe kõrval ka noorem vend. Vanemad oleksid ilmselt juukseid peaks kiskunud, kui poegi jälle omavahel nääklemas ja mida kõike veel tegemas näeksid. 
"Ausalt öeldes pole sellele just kuigi palju mõelnud," sõnas Theo. Muidugi eeldasid vanemad, et kõige vanemal lapsel peaks kõige esimesena perekond olema, aga kuidagi juhtus nii, et Emma jõudis temast ette. Samas, praegu polnud veel liiga hilja, Theo tundis end veel üsna noorena.
"Ja veel korralikumat siis, kui tal see kohutav teismeiga ükskord tuleb," lisas mees. Selleks ajaks oleks ta ise muidugi juba mitte enam nii noor, aga õepojaga küpset vestlust pidada saab ju siiski. Õe järel jalutas ka Theo kööki, et enda vahepeal tühjaks saanud klaasi samuti veini juurde valada. "Eks me näe, kui see päev kohale jõuab," arvas Theodore ja muigas, ise silmadega Matthew'd jälgides. 

"Äkki ma tahan ka kaitseinglit mängida kellelegi? Claire'i kaitseingliks olid sina ju," lausus Emma muigega. Nooremaid oli ikka parem kiusata, kui vanemat, kuigi noorem vennake ilmselt solvuks kiiremini ning võtaks südamesse. Theo on tugeva hingega.
"Loodetavasti tuleb see aeg kunagi kätte," sõnas naine. Paljud mehed ei mõtle sellele, enne kui taoline aeg tõesti kätte jõuab.
"Jah, kuuldavasti on see kõige jubedam. Sel ajal on mul tõesti sinu karmi kätt tarvis," ütles Emma. Ta arvas, et tema eksabikaasa ei ole kuigi palju abiks, kui teismeiga kätte jõuab ja seda vähemaks jäävad ka isa-poja vahelised kokkusaamised. "Kuna sa end juba nii abistavalt pakkusid, siis usu, et see päev tuleb varsti," hoiatas Emma venda muigega. Järgmisel hetkel ta haigutas ja taipas, et see veininatuke oli ta unisemaks teinud ja Matthew paistis ka juba väsinud olevat. Raske ja koormav päev oli ju selja taga.

"Ma arvan, et Clairel jääb mõnikord isegi kahest kaitseinglist väheks," sõnas Theodore irvitades. Nooremana oli nende noorem õde ikka suutnud igasugu pahandustesse sattuda ja loomulikult olid Theo ja Emma need, kes pidid viimase sellest jamast ära päästma. 
"Oi, mul hakkab temaga ikka väga lõbus olema," lausus Theo käsi kokku hõõrudes. Neil võis ju väga suur vanusevahe olla, aga ehk õnnestub tal ikka poissi näiteks kuhugi spordimängudele endaga vedada või midagi. Meeste asju tegema, noh, vaevalt Matthew'l selle vastu midagi on, kui tal on nii tore onu, kes viitsib temaga aega ka veeta. "Juba hakkate ära väsima?" nöökis Theo kergelt. Õepojast sai ta veel aru, sest too oli ikka pisike ja vajab vist veel lõunauinakuid, aga Emma peaks ikka suutma terve päeva üleval olla. 

Emma oli alati üritanud see eeskuju olla, kuigi ega tema ka mingi pailaps polnud. Aga samas vanemate headust ta ei kuritarvitanud ehk üritas pahandustest eemale hoida. Lõppkokkuvõttes kasvas temast ju hea inimene ning iseseisev naine. "Ma arvan pigem, et tal polegi enam kaitseingleid vaja. Meie töö on lõpetatud."
"Ma loodan, et sa viitsid teda viieaastaselt ka kantseldada. Siis, kui ta veel autode ja legodega mängib, sest mina pole seda tüüpi," lausus Emma. Jah, väiksena ta mängis vahel legodega, kuid ta oli selline tüdrukulik tüdruk ning eelistas rohkem nukke.
"Mismõttes juba?" pahandas Emma. "Sul pole õrna aimu, kui raske on olla üksikema," lisas naine veel. See pahandas teda tõesti, kuna Theo ei pea iga hommik ärkama kell neli, et poisile süüa anda ja peale seda ei tule tal enam und. Lisaks on tal päris koormav töö, vahet pole, et terve päev peab põhimõtteliselt ühe koha peal istuma ning arvutisse vahtima. Peale tööd ainus, mida ta teha tahaks, on üks väike uinak, kuid ei saa sedagi, kuna terve õhtu kulub poja kantseldamisele. Ja siis Theo arvab, et Emma ei tohi väsinud olla kella üheksaks õhtul?

Theodore muigas. Martinite perekonna ainsa pojana oli tema kolmest lapsest üldse vist kõige riukalikum ja püsimatum, kuigi mõnikord tegid õed talle ka ikka silmad ette. Näiteks kasvõi Emma, kes oli enne teda suutnud endale perekonna luua. "Meie töö on lõpetatud siis, kui me seda ise tahame," sõnas Theo, muie endiselt näol. Eks ta vist jääb ikka terveks eluks nii Claire'le kui Emmale nii-öelda kaitseingliks, vähemalt senikauaks, kuni nood seda tahavad ja vajavad.
"Eks me näe," sõnas mees, lubamata midagi kindlat. Viiesena on Matthew kindlasti paras paharet, keda on ehk isegi raskem ohjes hoida kui praegu. Aga noh, ehk õnnestub Theo'l poisiga aega veetes isegi omaenda lapsepõlve meelde tuletada?
"Kuule-kuule, mina ju ei tea, kuidas teil see päevaplaan siin töötab," kaitses Theodore end ja sättis käed rinnale risti. Muidugi polnud tal õrna aimugi, milline on üksikvanema elu ning ta lootis ausalt öeldes, et ei pea seda kunagi teada ka saama. "Kas ma peaksin koju minema ja teid kahekesi jätma?" pakkus mees, kuigi ta oleks enda poolest võinud ka vabalt diivanile pikali visata ja sinna lebotama jääda, kuniks õde ta välja viskab.