Another day as a ghost

"Huh, tänapäeva noortega ma küll õpetaja ei tahaks olla... vähemalt mitte keskkoolis," lausus noormees kerge naeratusega. Noored olid lihtsalt kohati nii õelad ja parajad mässajad. Poiss tahaks ikka teha tööd, mida teised hindavad. Okei, tegelikult tahab ta korvpalli mängida ja ei tea, kas seda ikka teised hindavad. "Okei," noogutas Royce, kuigi oli üsna kindel, et tüdrukust ei ole talle õpetajana kindlasti mingit kasu. Vaevalt temagi poisi tühja ajuni jõuaks. "Ülejärgmine nädal vist... aga ma ei ole kindel... reedene päev oli igatahes," sõnas poiss, sest tal ei olnud nende mängukava täiesti peas, "kavatsed vaatama tulla?"

Roy sõnade peale Lara turtsatas lõbusalt. "Ega nad kõik ka nii hullud pole. Ainult mõned üksikud," lausus näitsik tänapäeva noorte kaitseks. Nad kuuluvad ka ju sinna punti. Ilmselt oleneb noorte käitumine ja õppeedukus suuresti ka koolist, aga kõik algab siiski kodust - viis, kuidas laps üles kasvatati, peegeldub hiljem tema käitumises.
Rose noogutas õrnalt, kui noormees mainis, et neil peaks mäng paari nädala pärast olema. Juhul kui see ei ole Tree Hillist väga kaugel, siis võiks ju isegi kohale minna ja omadele kaasa elama.
"Nendel mängudel, mis see aasta on teil olnud, olen ma vaatamas käinud ja kahju oleks enda pisikest tava rikkuda," kehitas Lara Roy küsimuse peale küll õrnalt õlgu, kuid andis siiski jaatava vastuse. Enda pruunid silmad poisile viinud, naeratas tüdruk kergelt.

Royce pidi muidugi tunnistama, et ega nad kõik ka hullud ei ole, aga kahjus suurem osa siiski. Vähemalt poisi arvates, aga võibolla on asi lihtsalt selles, et ta ei seedi eastsidereid ega valjuhäälseid inimesi ja kuna neid mõlemaid on siin koolis palju, siis tundub talle palju ka hulle teismelisi. "Lahe," sõnas Roy, kui tüdruk teatas, et on nende mänge vaatama käinud. Poiss ei teadnudki seda. "Eks ma siis vaatan, kas sa oled kohal," lubas noormees, kuigi eks näeb, kas tal siis see veel meeleski on, et ta midagi sellist ütles.

"Edu sulle sellega," muigas Lara endamisi, viies pruunid silmad Roy'lt sööklale, mis lõpuks oli vaiksemaks muutunud. Kõik see sumin pani tüdruku pea kergelt valutama. "Rahvast on kindlasti rohkem kui kümme inimest ja esimeses reas istumine pole just väga minu teema," lisas tüdruk pisikese muigega. Pigem tõmbas neidis paralleele enda ja Harry Potteri vahel, kes nähtamatuks tegeva mantli abil Siganurme hiilis. Teda on võimalik näha vaid siis, kui Rose seda soovib. Loomulikult juhul kui ta pole endale natukene varem tähelepanu tõmmanud. Any other day she is like fly on the wall.

"Läheb vaja ilmselt," muigas ka Roy kergelt ning lasi lusikal vaikslet tühja kaussi langeda. Pistnud viimase leivatüki suhu ja loputanud selle alla, vaatas ta uuesti tüdrukule otsa. "Noh, tead platsi pealt on päris hea vaade," teatas noormees, "ja kui ma sind nii ei leia, siis hõigata saaksin ma sind ka, kui ma muidugi su nime teada saan." Tegelikult ei hakkaks Royce kunagi neda häält ilmselt tõstma selleks et see neiu siin üles leida. Poiss on pigem vaikne siiski ja lisa tähelepanu ta ei vaja.

"Eks ma püüan siis leida kõige suurema inimese vaatajate seas ja tema selja taha istuda," muigas Lara kergelt. Vaevalt ta seda teeks, sest vastasel juhul ei näeks ta ka mängu ja kommentaatorite kuulamiseks ning lihtsalt mängu jälgimiseks oleks ta võinud julgelt ka koju jääda. Näitsikule meeldis nautida elava publiku kaasaelamist ja rõõmu, kui nende lemmikud järjekordse punkti saavad või koguni võidavad. "Üle kõigi nende kriiskavate fännide ja kisakoori tüdrukute? Vaevalt see sul kõige edukamalt õnnestub," vangutas Rose õrnalt pead, hakates kergelt isegi naerma, kui ta püüdis seda endale ette kujutada. Lükanud prillid enda silmadele lähemale, viis tüdruk enda pruunid silmad tagasi poisile. "Lara," tutvustas Rose ennast vaikselt, kui Roy mainis, et ei tea tema nime.

Royce kehitas tüdruku sõnade peale lihtsalt õlgu, justkui lausudes, et no eks sa seisa siis selle pika inimese taha kui soovid. "Roy," tutvustas kutt ka ennast, kasutades selleks enda hüüdnime, sest enamasti teda ainult selle kaudu teatigi. "Igatahes on mul nüüd kõht täis ja ajalugu ootab. Kas sa tuled samas suunas?" uuris noormees viisakusest, vaadates näitsikule küsivalt otsa.

Lara noogutas ja naeratas õrnalt, kui Roy ennast tutvustas. Tüdruk oleks meelsasti öelnud, et ta teab poisi nime ja natukene tema kohta, seda ainult tänu sellele, et tüüp mängib korvpalli ja on hispaania keeles neidise selja taga istuvate kisakoorikate tihe jututeema. Vähemalt paar päeva pärast mängu. Muidu on Roy ilmselt sama nähtamatu kui Rose ise. "Suht sarnane suund on mul tõesti," maigutas näitsik endamisi suud, hoides huulil pisikest naeratust. Veendunud, et pani kõik asjad, mis ennist lauale said, tagasi kotti, viis Lara enda pruunid silmad küsivalt Roy'le, esitades sõnatu küsimuse - lähme?

"Sa oled minuga koos ajaloos? Tundub, et ma tõesti ei pane tähele, mis minu ümber toimub," lausus Roy ning ajas ennast laua tagant püsti. Võtnud enda koti ja nõud, liikus ta kõigepealt laua juurde, kuhu käisid mustad nõud ning alles siis said nad sumisevast sööklast välja. Kuna suurem osa rahvast oli kas sööklas või mõnes kohvikus lõunatamas, siis olid koridorid päris tühjad, kuigi siin-seal ikka keegi liikus.

"Ma istun sinu ees," muigas Lara poole suuga, hoides enda tumedaid silmi Roy'l. Ega tüdruk ise ei pane ka eriti tähele, kes tunnis tema ümber istuvad, aga kui õpetaja kedagi küsib, siis püüab neidis ikka nime ja nägu kokku viia. Vaevalt Rose kõigi nende inimestega kunagi küll räägib, aga mõne kohaliku tundmine ei tee halba.
Tõusnud samuti laua tagant püsti, kohendas näitsik hetkeks enda prille, mis kippusid ette kummardamisel ninalt maha libisema, võttis ta enda koti, asetades selle õlale ning viis seejärel mustad nõud selleks ette nähtud lauale. Vaiksel sammul kõndis Lara Roy kõrval sööklast välja.

"Piinlik," sõnas Royce kerge turtsatuse ja muigega. Samas kui ta kogu aeg ainult neiu selga vaatab, siis pole väga imestada, et ta tüdrukut ära ei tundnud. Või siis on asi lihtsalt selles, et poiss ei vaata väga palju klassis ringi, sest ta üritab iga viimsegi ajurakuga tunnis kuulata. Jalutuskäik möödus tükk aega vaikuses, sest Roy lihtsalt ei osanud enam millestki rääkida. Seega otsustas ta parem vait olla kui mõne veidra teemaga lagedale tulla.