Another day as a ghost

Tavaline kolmapäev, tavaline lõuna. Söökla oli juba varakult rahvast täis ning nagu viimased kolm nädalat istus Lara üksinda neljases lauas. Esimesed korrad mõjusid isegi suhteliselt masendavalt tüdrukule. Ta teadis, et uusi inimesi, eriti neid, kes ilmunad nende sekka keset perioodi, koheldakse kummituste või pidalitõbistena, kuid sellegi poolest tundis Rose ennast halvasti, kuid pärast nädalakest ootamist, harjus tüdruk isegi üksindusega laua taga ja mujal koolis ära. Ta pole kunagi eriline people's person olnud. 
Kohendanud musta raamiga prille enda ninal, võttis näitsik ampsu enda salatist, viies pruunid silmad tagasi raamatule enda ees. Ilukirjandusest oli asi kaugel. Tegu oli keemiaalase raamatuga, mis rääkis keemia kui teaduse arengust ja ajaloost. Inimese, kes tõesti armastab keemiat ja saab sellest hästi aru, jaoks oli see sama huvitav kui bestseller. Kahvli taldriku äärele pannud, keeras neidis järgmise lehekülje, tõstes hetkeks pilgu ridadelt, kui kamp naervaid korvpallureid temast mööda kõndis. Vähemalt ei koperdanud nad seekord tema koti otsa. She is Casper the ghost. Enda silmad tagasi raamatule viinud, võttis Lara lonksu veepudelist ja jätkas lugemist. Süvenedes täielikult sõnadele lauses, suutis näitsik ümbritseva lärmi ja sumina isegi vaiksemaks "keerata". 

To: @oupzie

SPOILER: Click to show

+ must kardigan ja prillid

See ei olnud enam eriline ime, et Royce alati peaaegu viimasena klassist lahkus, sest tal oli tihti tunnis õpitu kohta küsimusi ning sageli oli tal vaja tegeleda järele vastamisega, sest esimese korraga sai ta ikka väga harva enda tööd tehtud. Ka ühiskonna klassist astus Roy täna viimasena välja, hoides käes enda kontrolltööd, mida ta järele käis vastamas. Lehel ilutses isegi C, mis oli noormehe jaoks väga hea tulemus. Jõudnud sööklasse, pidi Roy mõnda aega järjekorras seisma. Enda kandikule pani ta kausikese supiga ning pisema kausi kisselliga, mille peal oli ka natuke vahukoort, ning selleks, et supp liiga tuline ei oleks, võttis McNally lisaks veel leiba ja vett, enne kui koha otsingule asus. Enamik kohti olid juba kinni. Kuigi noormees kuulus korvpallurite hulka, ei viibinud ta kogu aeg nende seltskonnas. Palliplatsil võis ta ju täielik meeskonnamängija olla, aga muidu on ta rohkem nagu üksik hunt. Royce leidis viimaks ühe neljase laua, mille taga istus ainult üks tüdruk ja tollegi pilk oli raamatusse suunatud. Pikemalt mõtlemata maanduski noormees selle sama laua taha, sest ega ta ju püsti ometi sööma ei hakka. Pealegi tundus tüdruk enda raamatus päris kinni olevat. "Head isu," sõnas Roy mokaotsast rohkem viisakusest ja asus enda supi kallale.

SPOILER: Click to show

Ilmselt oleks Lara ka endale rohkem süüa võtnud, aga tal oli vaid kaks tundi jäänud ja siis saab ta koju. Koolis pakutavad söögid pole talle kunagi eriti meeldinud, küllap nad ei maitse lihtsalt nii hästi kui kodus tehtud. Pealegi oli Rose taimetoitlane.
Keeranud ette uue peatüki, mis oli sissejuhatuseks biokeemia maailma, kohendas näitsik viivuks prille enda ninal, et need omal kohal püsiksid ja ninalt maha ei kukuks. Juhul kui tüdruk need momendil peaks ära lõhkuma, siis mööduks ülejäänud päev vägagi uduselt ja kohmakalt.
Kui keegi ühe tooli laua tagant eemale tõmbas ja sellel istet võttis, tõstis Lara enda pruunid silmad noormehele. "Sulle ka," sõnas näitsik vaikselt. See oli küll paras üllatus, kuna tegu oli korvpalluriga. Rose on paaril mängul käinud ja tundis Roy kohe ära. Tegu oli siiski päris hea mängijaga ja veetis platsil palju aega.
Langetanud enda pilgu uuesti raamatule, sest natukene imelik on teist sõnagi lausumata vaadata, püüdis Rose järje üles leida, mis polnudki enam nii kerge. Seega pani tüdruk õpiku lihtsalt kinni ja lükkas endast natukene eemale. Õnneks oli tal veel salatit süüa, mis hoiab Larat mõni minut tegevuses.

Roy oli söömisse täiesti süvenenud, aga kui tüdruk enda raamatu kinni pani, tõstis ta enda pilgu temale. "Ma loodan, et sa seda raamatut minu pärast kinni ei pannud, sest sa tundusid sellesse päris süvenenud olevat," lausus noormees, jättes lusika poolel teel enda suu juurde seisma, pilk näitsikule kinnitunud. Kui tüdruk seda viisakusest tegi, siis polek seda küll vaja olnud, sest Royce oli tegelikult just õnnelik, et sai vaikselt süüa. Nüüd oli see vaikus aga piinlik ja kergelt pinev, sest ilmselt oli mõlemal veider lihtsalt enda taldrikut jõllitada ja süüa.

Lara võpatas tahtmatult, kui Roy teda kõnetas. Neidis on nii harjunud, et koolis panevad teda tähele ainult õpetajad või mõni üksik õpilane, kelle tee peale tüdruk ette on jäänud. Mustade prilliraamide taga olevad pruunid silmad noormehele tõstnud, raputas Rose õrnalt pead. "Ei. Mul sai nagunii soovitud peatükk läbi ja uue alustamine ei tundu kõige mõtekam, kuna vahetundi pole enam palju jäänud," lausus neidis vaikselt. Enda salatiga lõpetas näitsik oodatust varem ja nüüd polnud tal tõesti enam midagi teha. Loomulikult võiks ta enne ajalugu eelmise tunni konspektid läbi vaadata, sest ausalt ei mäletanud ta midagi eelmisest korrast. Teda poleks nagu tunniski olnud.

"Okei, eks sa ise tead," kehitas Roy enda õlgu ning jätkas söömisega. Tüdruk sai enda salatiga õige ruttu ühele poole. Tundub, et mõned tüdrukud elatuvad tõesti ainult õhust ja armastusest. Nagu mida sa saad ühest pisikesest salatist? Royce küll enda kõhtu täis ei saaks. "Mida sa siis lugesid, kui küsida tohib?" uuris McNally, sest nüüd, kus nad juba natuke sõnu olid vahetanud, tundus see vaikus veel piinlikum ja veidram. Nüüd võib tüdruk enda raamatust jahuda ja kutt saab rahulikult süüa.

Juhul kui Lara oleks Roy'd juba varem teadnud, siis teaks tüüp, et tüdruk on ilmselt üks suuremaid söödikuid siin linnas. Ta võis välja paista pisikesena, aga sisse mahub tal nälja korral palju. Momendil piirdus ta salatiga ainult sellepärast, et paari tunni pärast on nagunii koju minek ja kaks tundi tagasi ta alles sõi päris korraliku hommikusöögi. Enda pruune silmi hoidis näitsik põhiliselt suletud raamatu kaanel, aga kuna ta hoidis seda suletuna, siis tema tegevus tundus veelgi veidram kui Roy vaatamine. Sellepärast kummardus neidis hetkeks enda koti kohale, et võtta sealt punane kaustik, mille kaanele oli Rose musta markeriga kirjutanud 'ajalugu'. Ta avas selle keskelt, lapates tagasi viimase tunni juurde. Enne kui Lara jõudis lugemisega aga alustada, esitad poiss talle küsimuse. Endamisi õrnalt köhatanud, viis neidis pilgu raamatule ja siis noormehele. ""The Chemical Tree". See räägib keemia ajaloost ehk siis selle kui teadusharu sünnist ja kasvamisest ning tuntumatest keemikutest läbi ajaloo," lausus Lara lühidalt. Võtnud prillid ninalt, puhastas ta nende klaase punase lapiga. Vähemalt näeb ta nüüd selgemalt. Tema pruunid silmad liikusid prillidelt hetkeks Roy'le. Kuna tüüp istus suht tema vastas, siis nägi ta poissi uduselt, aga oli siiski suuteline noormehe ära tundma. Tüübi seljatagust nägi Lara ühe suure halli lõuendina. Lapi tagasi kotti pannud, asetas neidis prillid ette ja maailm muutus kohe värvilisemaks.

"Huh, ma ei näri meie kooliõpikustki läbi," turtsatas poiss, kuid ehmus ise enda väga avameelsest ja isegi pisut valjemas hääles. Noh, üldiselt ei suuda ta ühegi ainega kõige paremini hakkama saada, aga noh, eks igal inimesel ole oma puudused. Vähemalt on ta suutnud siiani koolis püsida. "Ma loodan, et sa loed seda sellepärast, et sa pead, mitte sellepärast, et see sulle... kerge lugemine on," lausus Roy nüüd pisut rahulikumalt ja kontrollitumal häälel. Ta ei teadnud, miks ta näitsikuga vestlust muudkui pikemaks venitas, aga korraga vaikseks jäämine oleks ilmselt imelik olnud. Tüdruku natuke nohiklik ja ebakindel olek sobis noormehele suurepäraselt, sest sellised tüdrukud ei tapa sind mõtetu lobaga ja ei mõtle ainult sellele, kuidas sinuga ruttu voodisse saada.

Roy sõnade peale turtsatas ka Lana õrnalt. Talle endale ei meeldinud samuti kooliõpik, mis seletas mõnda teemat kohati keerulisemalt, kui see tegelikult on. Aga lihtsalt armastades keemiat ja kõike, mis sellega seotud on, suudab näitsik õpiku ära kannatada ja loeb isegi juurde, et enda nn õpilasi paremini õpetada. Aine ise ei olnud tegelikult üldse raske, lihtsalt tuleb õigel ajal õiges kohas olla ja kuulata.
"Päris kerge lugemine see küll pole, aga see eest huvitav ja tavaliselt just need raamatud, mida kool ei soovita lugeda, ongi kõige paremad," kehitas Rose õrnalt õlgu, viies enda pruunid silmad ajalookonspektilt noormehele. Mõned tüdrukud loevad armastusjutte, mõned luulet, tema loeb aga keemia ajaloost ja alkeemia sünnist. Rohkem nohiklikum on raske olla. Lara on suurepärane näide sõna 'nohik' tähenduse kõrval.

"Ma järeldan, et sa huvitud keemiast? Tahad mingiks teadlaseks saada või midagi?" uuris Royce eneselegi teadmata miks. Jutt lihtsalt vaikselt jooksis, kuigi nad mõlemad rääkisid üsna konkreetsete ja nappide lausete või küsimustega. Samas kellel seda üleliigset müra ikka vaja on. Võtnud ühe leivaviilu enda sõrmede vahele, jätkas Roy enda toiduga, et see päris ära ei jahtuks ja et ta vahetunni lõpuks ikka söödud saaks.

"Keemia mulle meeldib küll, aga kas kohe mingiks teadlaseks," muigas Lara endamisi, lükates prillid uuesti ninajuurele. Need kippusid koguaeg ära vajuma. "Mind lihtsalt paelub see, kuidas need ained, millest me koosneme, suudavad luua kaose, kui neid teistes kogustes kokku segada," lisas näitsik õrnalt õlgu kehitades, viies enda tumedad silmad noormehelt sööklale, mis oli endiselt paksult rahvast ja suminat täis. Pool vahetundi oli ju veel ees ning viimasel ajal on noortel kombeks vajuda alles pärast kella klassi või siis selle ajal.
"Ning tavaliselt tuleb nüüd hetk, mil inimesed vabandavad ennast, tõusevad lauast ja põgenevad, pidades mind napakaks. So, no hard feelings if you want to leave, like now," sõnas Rose vaikselt, viies pilgu noormehelt tagasi ajaloo konspektile.

"Miks mitte?" küsis poiss, enne kui pidama sai. Miks tüdruk siis teadlaseks ei tahtnud hakata? Talle ju meeldis keemia. Samas eks seda ainet saab ka muude asjadega kokku panna. Olid olemas ju igasugused muud ained, mis vajasid ka keemiat. "Esiteks on mul veel süüa ja seega ei kao ma kuskile ja teiseks minu arvates on see lahe, kui inimest miski paelub ja ta selle vastu tõsiselt huvi tunneb. Sulle meeldib keemia, mulle näiteks korvpall. Ausalt öeldes ei ole ma keemiast kunagi midagi aru saanud," pidi Roy õhkõrna muigega tunnistama. Tegelikult ei saanud ta peaaegu ühegi koolis õpetatava ainega väga hästi hakkama.

"Hommikust õhtuni laboris istumine pole just väga minu jaoks," lausus Lara vaikselt, kehitades endamisi õlgu. Pigem kujutaks neidis ennast ette õpetajana. Talle meeldis teisi aidata ja kannatust tal ka jagub.
Roy sõnade peale naeratas Rose õrnalt, lükates pruuni juuksesalgu kõrva taha. Vähemalt siin koolis on üks inimene, kes ei tee nägu, nagu ta ei tunneks tüdrukut, kui neidis peaks tüübile koridoris vastu kõndima ja teretama. Loodetavasti pole Lrna Roy jaoks Casper the Ghost. "Kui sa soovid, siis ma võin sind aidata sellega," pakkus näitsik vaikselt, tõstes enda pilgu tagasi Roy'le, kui poiss mainis, et tema suhted keemiaga pole kõige paremad. Ning vajadusel võiks ta tüüpi ka teiste ainetega aidata.

"Selge, aga kes sa siis parema meelega oleksid?" küsis Roy endalegi teadmata miks. Ta lihtsalt tahtis tüdruku kohta natuke rohkemat teada ja nii möödus söömine ka natuke kiiremini. "Ma arvan, et sellest ei oleks palju kasu, sest ma olen päääris palju erinevat abi kasutanud... ütleme nii, et kool lihtsalt ei tule mulle kergelt ja seda mitte ainult keemia puhul," selgitas Royce natuke enda olukorda. Loodetavasti ei hakka Lara rohkem eriti midagi selle kohta uurima, sest poiss ei oskaks sellele ilmselt head vastust anda. "Aga aitäh pakkumise eest," lisas Roy, et mitte ebaviisakas näida.

Lara kehitas kergelt õlgu. "Ma ei tea, ilmselt õpetajaks, aga eks siis mõne aasta pärast näeb," sõnas tüdruk vaikselt. Süvenemine ajalookonspekti luhtus samamoodi nagu uue peatükiga alustamine. Tema mõtted olid hoopis mujal. Noormehe sõnade peale noogutas Rose kergelt. "Okei ... aga kui sul siiski huvi on, siis, noh, otsi mind üles või midagi ... mind pole just väga keeruline siin leida," lausus Rose, viies enda pruunid silmad tagasi ajaloole. Lugenud kiirelt ära paar esimest rida, ohkas neidis ainult mõttes ja pani kaustiku kinni. See aine pole talle. Numbrid tüdrukule meeldisid, aga mitte sellise numbrid, mille taga on mingi kindel fakt, mis on kamba nohikute poolt kirja pandud ja peaks omama erilist tähendust meie vanemate või vanavanemate elus. Ajalugu ei ole subjektiivne. Kaustiku koos raamatuga endale kotti pannud, viis Lara pilgu hetkeks kellale, kuid peagi oli see uuesti Roy'l. "Kuna teil siis järgmine suur mäng on?" tundis neidis huvi. Ta polnud küll eriline korvpalli fänn, aga mänge käis ta ikka vaatamas.