Kordame aastat 2012

Josephil läks üsna hästi. Ta teenis elatist erinevate esinemistega, viimasel ajal oli ta päris paljudes pulmades laulmas käinud. Peale erinevate juhuotste töötas ta ka taustalauljana, hetkel oli ta seotud ühe jazzbändiga, kel oli vaja toetavaid vokaale plaadi jaoks. Sellise tööga oli kindel sissetulek pidevalt olemas, kuna New Yorgis oli seesuguseid muusikuid vaja.
Mees oli Bostonis soolokontserdil ning kuigi ta oleks võinud teoorias hakata öösel tagasi sõitma, otsustas mees veel jääda üheks päevaks Bostonisse, et enda sõbranna üles otsida.
Ülikoolilinnakus natuke aega ringi kõndinud, mõtles Joseph, et helistab Sierrale, kuna ei näinud teda kuskil. Sinist juuksepahmakat kergelt kahe silma vahele ka ei jäta. Noormees otsis juba enda mobiili välja, et neiule helistada, kuid uuris veel ühe tudengi käest, kes osutas neoonroosade juustega tüdruku poole, kes kõndis ülikoolihoonest eemale. Joe arvas, et ehk võõras eksis, kuid tänas neiut ja läks väidetavale Sierrale järgi. Tüdruku kõrvale jõudnud, heitis Joseph naisele pilgu ja muigas. "Nüüd on roosa moes?" küsis Joe, näol naeratus.

Sierra oli just enda päeva viimasest loengust tulnud ning otsustas nüüd korraks ühikast läbi käia, et enda asjad ära panna ja siis kuskile lõunatama minna. Homseks tal midagi erilist õppida ei olnud, küll aga pidi ta õhtul väikesele istumisele minema. Hoides enda mobiili sõrmede vahel, trükkiski Sierra sõnumit, kus uuris selle õhtuse asja kohta. Seega ei pannud ta enne tähelegi, kui keegi tema juurde ilmus, kui too keegi väga tuttava häälega rääkima hakkas. "Joooeeeee!" oli tüdruk üllatunud, aga samas üliõnnelik, et üle pika aja jälle meest näeb. Sierra kinkis tüübile kohe ühe sooja kallistuse. "Mis ma ikka muud öelda oskan, kui et uuel aastal ikka uue värviga," muigas Mel, kui oli Josephist natuke eemale astunud, "meeldib?" Tüdruk ise oli täitsa rahul, kuigi alguses oli ta natuke kahelnud, kas siniselt roosale üleminek on ikka hea idee. Nüüdseks oli ta aga palju komplimente saanud. "Aga mida sa üldse teed siin?" küsis Sierra suure huviga, sest ei juhtu just igapäev, et mõni Tree Hilli tuttav talle kooli külla tuleb.

SPOILER: Click to show

Roosad juuksed ja ilma jalatoe/kipsita

Noormees kallistas Sierrat ja jäi siis neiu vastu seisma. "Muidugi meeldib. Las ma arvan, järgmine värv on kollane?" pakkus mees naeratusega. "Mul oli eile üks esinemine Bostonis. Õhtul ei hakanud New Yorki tagasi sõitma, kuna täna-homme on mul täiesti vaba. Mõtlesin, et käiks sul külas ka. Kuhu sa praegu teel oled? Loengusse?" uuris Joseph. Kui nii, siis ta plaanis minna mõnda kohvikusse, et seal lehti lugeda ja kohvi juua. Midagi söögipoolist oleks ka ära kulunud, kuna Joe sõi hommikust umbes neli tundi tagasi ja see oli üsna tagasihoidlik olnud. Joe kandis muste teksaseid ja tumesinist nahktagi, mille varrukatel olid kaks laia nahast joont.

"Järgmine värv on saladus," muigas tüdruk, sest tegelikult tal ei olnudki mingit ideed peas, et millal ja mis värvi ta uuesti enda juuksed teeb. Hetkel jääb igatahes mõneks ajaks roosa, "kuigi kollane tundub huvitav väljakutse." Kuna näitsiku kõht oli tühi ja ühe koha peal seistes nad ühikale eriti lähemale ei jõua, siis viipas tüdruk peaga suunas, kuhu nad hetk hiljem liikuma hakkasid. "Sul oli Bostonis esinemine ja sa ei öelnud mulle? Ma oleks esimeses reas sulle kaasa elanud," lausus Meoldy justkui oleks ta tüübi peale pahane ja pettunud. Küll neiul ole veel aega, et enda kallist sõpra lavalaudadel näha. "Mul oli just tänane viimane loeng. Ma mõtlesin enda asjad ühikasse ära panna ja siis kuskile sööma minna. Õhtul on mul kursakatega väike istumine... kui tahad, siis võid sa ka tulla ilmselt," seletas tüdruk ning kohendas kotti enda käe peal.

"Tegelikult raudselt ühikatoas on sul plaan koos kuupäevade ja värvidega," vastas Joseph. "Tee pool kollaseks ja pool punaseks. Siis pannakse seda raudselt tähele," pakkus mees välja. Ta hakkas Sierraga edasi kõndima. "Ahh, see ei olnud midagi nii suurt. Rahvas oli siin küll mõnus, nendega sai hästi kontakti," rääkis mees eelmisest esinemisest. "Siis teeme seda. Sina valid ilmselgelt koha välja, sest ma ei ole eriti hotelli restost kaugemale jõudnud," pidi Milestone tõdema. "Ma ei tea, millal ma NYC-sse tagasi hakkan sõitma. Kas õhtul või homme hommikul," vastas noormees kerge kõhklusega. Võiks ju iseenesest kauemaks jääda ja alles hommikul lahkuda. Samas oleks ta ehk Sierral nagu kohustus kaelas lasunud.

"Jah, muidugi," naeris Sierra lõbusalt, olles samas kindel, et Joe huvitavast värvivalikust ütleks ta küll ära. Mis puutus sellesse plaani, siis Mel on alati pigem spontaanne inimene olnud. "Ikkagi. Järgmine kord ma tahan piletit," lausus tüdruk, viies enda kindlameelse pilgu noormehele, "kuidas sul üldse see karjäär läheb praegu?" Sierra on sellel küll aeg-ajalt pilku peal hoidnud, aga kõike ka ju ei jõua jälgida. Näitsik loodab, et tüüp leiab ükskord selle suure tunnustuse, mida ta väärib. Häält tal ju on ja staarile vajalik välimus oli ka täiesti olemas. "Nõus," noogutas Melody, sest tal oli juba koht tegelikult peas olemas, "homme hommikul, palun." Sierra naeris kergelt ning pööras enda kutsika pilgu Josephile. Tüüp alles jõudis ju linna. Las olla veel natuke, kui tal just tõesti kiire ei ole.

"Tule hoopis New Yorki. Saad mu juures öömajale jääda ja mõnel esinemisel kaasas käia. Seal mul neid ikka on," vastas mees. Kõik teed viivad ju... Suurde Õuna. "Noh, augustis on suurem rabelemine jälle. Lähen USA läänerannikut avastama. Selle ajani olen rohkem New Yorgis. Praegu on sooloesinemisi seal vähem, noh, pulmades vahepeal olen laulnud ja siis tausta laulan ka ühele bändile praegu. Ülehomme peangi jälle käima tausta sisse laulmas. Seega ei saa kurta," võttis Joe enda jutu kokku. "Ja sul? Sa oled ikkagi tudeng. Ma olen ka mõelnud, et ehk oleks pidanud edasi õppima," lisas Joseph, uurides Sierra käekäigu kohta. Ei tea, kuidas nüüdseks roosajuukselisel neiul enda kutiga asjad olid? Joe siiani aeg-ajalt mõtles, et ehk oleks pidanud keskkoolis rohkem Sierrale välja näitama, mis toimus. Siis olid aga Nicole ja Deli ning kui Joe jälle endas selgusele jõudis, oli hilja.

"Äkki tulengi, kui mul loengud nii välja mängivad, et mul mõni pikem nädalavahetus tuleb," lausus Sierra, sest varem ei ole teda just keegi niimoodi külla kutsunud ja ta ei tea ju kunagi, millal Josephil rohkem aega on. "Nooh, läänerannik on küll juba suurem asi," pidi Melody tõdema, "tore, et sul palju tegemist on. See vähemalt näitab, et sinu vastu tuntakse huvi. Mul on ülihea meel, et sul kõik niimoodi välja mängis." Sierra viis korraks enda pilgu neist mööduvale tüdrukule ning noogutas talle tervituseks, viies seejärel enda pilgu tagasi sõbrale. "Mul läheb siin täitsa hästi. Teine aasta on palju huvitavam kusjuures. Kui see aasta läbi saab, siis jääbki ainult üks aastake veel ja baka on tehtud. Ma ei teagi, mida ma siis edasin teen, kas hakkan enda karjääriga tegelema või lähen õpin muusikat veel edasi," seletas Sierra ning jäi hetkeks enda mõtetesse. Vahel mõtles ta, et raiskab siin loengutes käies enda aega, aga samas sai ta juba praegu nii palju tutvusi. Ei teagi, milline see õige tee peaks olema. Muusiku karjääris see vist puudub. Siin vaatab igaüks ise, kuidas saab.

"Siis anna nädal-paar ette teada," pakkus Joseph välja. Siis saab ta aega planeerida ja mõelda välja, kuhu ta Sierrat veab. "Ma ei oleks ka paar aastat tagasi uskunud, et ma elan New Yorgis ja käin igal õhtul midagi tegemas. Selles suhtes, vahepeal tuleb unest puudu, aga praegu ongi aeg ratta peal olla, hiljem saan puhata," arvas Joe. "Mõtle, alles me lõpetasime keskkooli ja nüüd on sul juba ülikooli lõpp silme ees," arutles noormees kerge naeratusega. "Eks aeg näitab. Ma olen kindel, et otsus, mis sa ka ei teeks, aitab kuidagi ikka kaasa. "Ja kuidas muidu läheb? Ma ei mõtle õppimist, vaid sotsiaalelu. On ülikool selle tapnud ja maha matnud baka lõpuni?" küsis Joe naljatledes.

"Kindlasti," noogutas Sierra, sest noormees oli ju just rääkinud, kui kiire tal on. Seega ei meeldiks talle ilmselt eriti see, kui tüdruk niisama tema juurde sisse sajaks. "Aeg läheb tõesti päris kiiresti," muigas näitsik, sest keskkool tundus talle veel nii värske enda kõikide draamade ja natuke armsamate mälestustega. "Sotsiaalelul ei ole ka väga viga," muigas Sierra, "Tree Hilli rahvaga muidugi kohtub vähem nüüd, aga mul on siin ka mõned väga lahedad inimesed juba tekkinud. Sa tead ju, et ma ei ole väga selline õpilane, kes ainult kõige paremaid hindeid jahiks. Nii kaua kuni ma kõigest aru saan ja eksamid läbi teen on kõik korras. Seega jääb mul sõprade jaoks päris korralikult aega... ja kui ei jää, siis ma lihtsalt tekitan selle aja. Mulle on alati sõbrad kõige olulisemad olnud." Melody tõmbas endale jaki natuke rohkem ümber ning needis mõttes, et hommikul nii õhukeselt riidesse oli pannud. Vähemalt ei ole ühikas kuigi kaugel.