She don't want the world...

Kuna Tree Hill on pisike koht ja ega siin kuritegevust kogu aeg ka ei ole, siis sai Gayla enda kohtukutse juba teisipäeval kätte. Seal seisis, et teda oodatakse neljapäevaks Tree Hilli kohtumajja. Sellest ennast välja nihverdada just ei saa. Seega tuligi Renna pärast kooli koju ja sättis ennast kohtuks valmis. Ta pani endale jalga mustad kitsad teksad, selga valge eest nööpidega särgi ja peale musta jaki. Enda tumedad juuksed sättis tüdruk tavalisse krunni. Meigist kasutas Gayla nii palju, et pani natuke punast huulepulka ja musta ripsmetuši enda näole. Brandon tuli tüdrukule järele ja vaikides sõitsid nad kohtusse. Mingit erilist pikka passimist seal ei olnud. Gayla teenis endale välja kuu aega Tree Hilli vanadekodus ÜKT'd, mille jooksul ei tohi ta uuesti politseiga pahuksisse sattuda, sest vastasel juhul ootab teda ees noortevangla. Noh, Brandonile see meeldiks. Enda pärast Gayla ei põdenud, sest see karistus ei olnud midagi hullu. Mis teda kohutas oli aga Froydi karistus, milleks sai kaks kuud vanglas pluss pärast seda veel kuu aega tingimisi. Kaks kuud?! Ta ei näe tüüpi kaks tervet kuud? Ja nagu ei oleks sellest juba piisavalt olnud, ei saanud ta Cedricuga isegi korralikult hüvasti jätta. Ta jõudis teda ainult korraks kallistada ja ühe kerge musi tema huultele vajutada, enne kui politsei nad laiali tõmbas ja noormehe ära viis...

Lükanud enda toa ukse kinni, toetas tüdruk selja vastu seda ning sulges hetkeks silmad, et sügavalt sisse-välja hingata. Lükanud ennast ukse vastast lahti, tõmbas ta musta jaki seljast ära ning viskas selle lihtsalt arvutitoolile, kuid see libises sealt maha. Renna isegi ei viitsinud seda üles tõsta ning jättis ta seega sinna vedelema. Tema tuba oli nagu nii alati segamini. Voodit ei teinud ta kunagi ära, tema riidekapp, sahtlid ja riiulid olid lihtsalt kohutavad ning tema toa seinad olid kaetud postrite, maailmakaardi ja USA kaardiga, millel olid küljes värvilised knopkad, mis näitasid kohti, kuhu Gayla kunagi minna tahaks, või siis näitsiku jaoks tähtsate fotodega. Aga Gaylale see just nii meeldiski. Siis oli ikka näha, et siin keegi elab ka. Pealegi peegeldas see hetkel suurepäraselt tema elu. Jalutanud aeglasel sammul enda segamini voodi juurde, sättis Gayla ennast sinna istuma, lastes enda juuksed krunnist lahti. Avanud arvuti, pani ta käima Winampi, mida ta kasutas muusika kuulamiseks, ning lasi esimesel ettejuhtuval lool pihta hakata. Hetkel oleks arvuti nagu tema mõtteid lugenud, sest pihta hakkas Goo Goo Dollsi Iris, mida Froyd talle kunagi ammu laulnud oli, kuigi tüüp väidab alati, et ta laulda ei oska. Keeranud muusika nii valjuks kui vähegi andis, asetas ta arvuti tagasi lauale. Renna lasi muusikal ennast täielikult ümbritseda ning puges voodisse teki alla, võttes kaissu enda karu, kes tal oli juba lapsepõlvest saati. Renna ei teagi, kust ta selle sai, aga see on tal alati olemas olnud. Aeglaselt lasi tüdruk ennast lõdvaks ning pisarad hakkasid vaikselt tema silmadest voolama. Ta oli ka varem enda toas muusika põhja keeranud ja siis nutnud või siis seda lihtsalt öösel teinud kui kõik teised magasid. See oli Gayla viis saada endast välja kõik need emotsioonid ja lausumata sõnad, mis teda piinasid.

outfit

OT: Lydia

Lydia jäi täna kooli kauemaks, sest tal oli fotograafiaring ning see oli üks neist vähestest tundidest, mida tüdruk tõesti nautis, sest sai olla nii loominguline kui tahtis ja õpetaja oli ka väga sõbralik. Istunud need tunnid kuidagi ära ning teinud mõned märkmedki, sai Lydia alles siis koolist tulema, kui väljas juba hämaraks hakkas minema. Jõudnud koju, pani neiu asjad oma tuppa ning läks siis vaatama, mida tema õekesed teevad. Haylie polnudki veel jõudnud, kuid Gayla hakkas Lyddiele muret tekitama, sest tavaliselt viimane oma õde ikka niimoodi ei näinud. Ettevaatlikult astus Lyddie tuppa ning sättis end Gayla voodi äärele istuma. "Soovid sa mulle midagi rääkida?" küsis neiu hoolitsevalt, sest "Kas kõik on korras?" tundus hetkel liigagi loll küsimus. Seda oli ju näha, et ei olnud.

SPOILER: Click to show

Gayla ei kuulnudki läbi põhja keeratud muusika seda, et keegi tema tuppa tuli. Küll aga tundis ta seda, kui keegi tema voodiäärele istus. Tüdruk võpatas kergelt ning pühkis kiiresti enda pisarad ära. Keeranud ennast sellili, nägi ta, et sissetungijaks oli Lyddie. Vastuseks õe küsimusele raputas ta lihtsalt enda pead. Ta ei teadnudki, kas ta oli õe peale pahane, et too niisama ettehoiatamata tema tuppa tuli, või oli tal hea meel, et Lydia siin oli. Renna ajas ennast voodis istuli ning upitas ennast arvutini, mis laual oli, ning keeras seejärel muusika natuke vaiksemaks. Tõmmanud teki endale mõnusalt ümber ja võtnud karu endale jälle käte vahele, suunas Gayla enda helepruunid silmad vanale kaisuloomale, keda ta niisama näppima hakkas.

"Gayla, seriously?" tegi Lydia suured silmad, kui õde pead raputas end magama tagasi keeras. Kurat, Lyddie oli vist ise väga valel ajal vales kohas, sest tema õeke tahtis ilmselgelt üksi olla, ent Lydia uskus seda, et jagatud mure on ikka pool muret. "Kuule, sa võid mind ju ignoda ja siin masetseda ja värki, aga ma usun, et sul hakkab endal ka kergem, kui sa räägid, mis sind nii õnnetuks teeb. I won't judge, I promise," sõnas näitsik ning asetas oma käe toetavalt Gayla õlale, mida kattis tekk.

"Keegi on vist vahepeal Bradilt õppinud, kuidas bossy olla," lausus Gayla turtsatades ja isegi korraks õrnalt muiates, kui Lyddie tema üllatuseks väga entusiastlik oli ja korraga nii hirmsasti tüdruku muresid teada tahtis saada. "Ma ei saa aru, miks te kõik mind nii hirmsasti pinnida ja parandada tahate? Brad saatis su siia või?" kergitas Renna enda kulme, olles endiselt mõnusa pehme teki all. Ta ei kavatsenudki siit voodist nii pea välja ronida. Hah, võibolla peaks kuni enda täisealiseni saamiseni lihtsalt siin passima. Mnjah... see on ainult mõttena hea. "Sa tead ju juba kõike, mis toimunud on. Täna oli kohus ja... nad panid Froydi kaheks kuuks trellide taha," lausus Renna vaikselt ja tõsisemalt, "lisaks sellele sain ma täna teada, et ma olen kisakoorist väljas, ja tööl ma ka enam käia ei saa, sest mul lihtsalt ei ole ÜKT kõrvalt enam aega, mis tähenda, et ma pean Bradilt taskuraha küsima, kuigi... prsh... mida ma sellega ikka teen, kui ma koduarestis olen..." Gayla vaatas õele otsa ning ajas ennast natuke rohkem istuli, "mul on tunne nagu keegi oleks kogu mu elu lahti harutanud ja siis selle uuesti kokku pannud, aga unustanud need kõige tähtsamad jupid tagasi panna." Kõik, mis veel mõned nädalad tagasi oli tema elu, on nüüd keelatud.

"Eeeei, kaugeltki mitte," venitas Lydia ning kortsutas hetkeks kulmu. Ta küll ei öelnud Bradile midagi ega judginud tavaliselt kedagi, aga tema meelest mängis vend neile ikka täiega issit pärast seda, kui emps rootsi kardinate taha saadeti. "Brad arvab liigagi palju, et ta teab, mis meile kõige parem on," sõnas Lydia, kuid jäi siis Gaylat kuulama. Nüüd sai ta aru, miks viimane nii õnnetu on ja tüdrukul hakkas õest lihtsalt kahju. Nii palju kui Lyddie tahtiski üritada õe tuju paremaks teha, ei osanud ta rohkem midagi öelda, kuid kallistas kõvasti Gaylat.

"Ja ma arvasin kogu aeg, et ma olen ainuke, kellele tema issi mängimine närvidele käib," lausus tüdruk häälel nagu ta oleks just kaheksanda maailmaime avastanud. Kuidas siis nii on, et ainult tema vennale vastu julgeb hakata? Või siis on tema õed lihtsalt liiga leplikud? Gayla teeb alati häält, kui talle miski ei meeldi. Selle tulemuseks võib muidugi öelda, et Brandon ja Renna on praktiliselt vihavaenlased, kuigi nad peaksid perekond olema. Saanud korraga enda õelt kallistuse, oli Gayla alguses korraks kohkunud, oskamata midagi teha, kuid embas siis Lydiat tugevalt vastu. See oli suurepärane. Vähemalt üks inimene, kes hoolib temast ilma tingimusteta. "Muideks, sa harju ära, et ma nüüd kogu aeg peaaegu kodus olen," muigas Gayla, kui ta õest eemale tõmbus, "ja kuna Brad mulle Interneti ära keelas, siis ma suren igavusse, mis tähendab, et ma võin sulle tihti närvidele hakata käima." Ta ei olnud juba ammu nii tihti kodus käinud. Kuigi pärast Brandoni reeglit, et nad kõik kella üheteistkümneks kodus peavad olema, pidas tüdruk sellest kenasti kinni. Kõigest paaril üksikul õhtul hiilis ta öösel majast välja.

"Ma lihtsalt räägin seda, mida ma näen. Brad pingutab üle," kehitas Lydia õlgu, aga kuna ta oli nii kinni oma põhimõttes mitte kedagi judgida, ei hakanud ta ka Brandonile midagi ütlema. Muidugi hoolid Lydia Gaylast täpselt sama palju kui Hayliest. Nad olid tema õed ja kuna õed olid küllaltki omad, siis teadis Lyddie väga hästi, et omadega ei plõksita, neid tuleb hoida. "Tegelikult mind ei häiri see, et sa nüüd kogu aeg kodus oled," tunnistas Lydia ning tüdruku näole ilmus kaval ilme, kui Gayla mainis, et Brad talle Interneti ära keelas. "Ta võis sulle ju interneti ära keelata, aga keegi ei keelanud sul mu läpakat kasutada ja wifi levib siin ju ikka, sest vastasel juhul oleks ta pidanud meile kõigile internetikeelu peale panema," sõnas näitsik ning kadus korraks oma tuppa, et läpakas tuua ja see tagasi tulles Gaylale ulatada. Ega Lyddie nagunii terve päev ka arvutis ei situ.

High Five! Gayla leidis endale lõpuks kellegi, kes temaga samamoodi mõtles selles osas, mis puudutas nende vanemat venda. "Tõesti? Ma arvasin, et ma olen paras tüütus siin kodus," muigas Renna laialt. Lydia oli suutnud tema mõtted natukesekski mujale viia ja see oli hea. Selles suhtes oli õel õigus, et niisama masetsema ei tasu tal jääda. Nii ta lihtsalt kaotab enda sära ja lõbususe. Ta peab üritama samamoodi edasi minna. Isegi kui iga päev aina raskem on. "Tjah, seda küll ag..." jäi Renna lause poolikuks, sest Lyddie kadus ära, ilmudes hetk hiljem tagasi koos arvutiga. "You are the best," muigas Gayla, "aga kas sa ei karda, et sul sellepärast Bradiga mingi jama tuleb? Ma ei tahaks, et ta sulle ka mingi koduarest või ei tea mille veel peale paneks. Aga sa tahad ju ise ka arvutis olla?" Renna muidugi ei pea seal kogu aeg passima, kuigi kuna tal kodus olles suurt midagi muud teha ei ole, siis tundub hetkel, et Internetist saab tema parim sõber järgnevaks kuuks ajaks.

"Tüütus oleksid sa siis, kui sa kogu aeg istuksidki minu toas ja käiksid mulle millegagi närvidele," sõnas Lydia, aga seda Gayla just ei teinud. Ta oli harva kodus, kuigi ilmselt nüüd see muutub. "Mida tema mulle teha saab?" vastas Lydia turtsatades Gayla küsimusele. Lydia polnud ju ühtegi Bradi niinimetatud reeglit rikkunud ja Gaylale läpaka laenamise kohta polnud tüüp küll midagi öelnud, nii et ärgu hakakugi uusi reegleid tegema, kui ta sellepärast veel Lydiaga õiendama peaks. "Minu teada Brad küll ei öelnud mulle ega Hayliele, et me jumala eest sulle oma arvuteid ei laenaks või midagi ja ärgu hakakugi kohe uusi reegleid välja mõtlema," sõnas Lydia. "Ja ma niikuinii päev läbi arvutis just ei istu, nii et..."

"Kes ütles, et ma seda tegema ei hakka?" küsis Gayla kavalal muigel. Nüüd, kus ta kodus passis, pidi ta ju kuidagi endale tegevust leidma. Kui Lyddie justkui väitis, et ega Brad talle midagi teha ei saa, siis tüdruk kehitas kergelt õlgu, kuid tema suul oli muie. Noh, ta oli ka arvanud, et ega ta midagi ei tee, aga näed, teeb küll. "Selge. Siis ma kasutan su läpparit vahel," lausus Renna, sest siis teab Lydia, kust enda arvutit otsida, kui see kadunud on. Lülitanud õe arvuti sisse, suunas tüdruk pilgu ekraanile. "Kuule, sa mõnda filmi viitsid minuga vaadata, kus ei oleks soovituslikult mingit erilist armastuslugu, kontrollifriigist vanemat venda, politsesid ega vanglat... tuleb mõni film ette?" uuris Gayla, tõstes enda helepruunid silmad Lyddie'le.

"Mulle on üldiselt raske närvidele käia," vastas Lydia, ent see ei tähendanud seda, et keegi nüüd peakski võimalikult kaua tüdrukut tüütama. Millalgi on tema taluvusel ka ikka piirid. "Aga palun," kehitas Kacey õlgu, kui Renna teatas, et kasutab nüüd vahel tema läpparit. Ega Lyddiel midagi selle vastu ei ole. "Eee... hetkel küll ei tule. Võib-olla Cabin in the Woods?" pakkus Lydia filmi välja, sest see oli esimene, mis talle hetkel pähe tuli, kui ta mõtles Gayla esitatud tingimustele. Jah, eks see üritas ju omamoodi õudukas olla, aga Lydia pani see film ainult naerma.

"Okei, ma parem ei hakka seda katsetama," muigas Gayla ning kui õe arvuti pildi ette võttis, avas ta filmidekausta, kus oli päris palju filme. Näitsik lasi silmadega neist üle, kuulates samal ajal Lyddie't. "Ma olen seda vaadanud koos... tead küll... Froydiga," lausus Renna, tõstamata enda helepruune silmi arvutiekraanilt, "oh, näed... vaatame Kollide Kompaniid. Ma olen seda kunagi ammu näinud, aga hetkel sobib küll." Gayla tõstis enda küsiva pilgu õele, sest tema arvamus luges ka ikkagi.

"Good for you," turtsatas Lydia ning sättis end õe voodile mugavamalt istuma. Millal ta viimati midagi koos oma õdedega tegi? Hayliega sai lihtsalt natuke räägitud, aga too joonistas tookord oma pilti edasi ning Lyddie ei tahtnud kauaks teda segama jääda ja noh... Gayla paistis lihtsalt hetkel vajavat kedagi, kes tema tuju natukenegi paremaks teeks ja tundus, et Lydia sai sellega suurepäraselt hakkama. Well played. "Kollide kompanii sobib küll," lausus Lyddie, kelle arvutis oligi rohkem multikaid. Tal oli isegi Tom & Jerry, mida näitsik aeg-ajalt ikka vaatas ja endiselt naeris.

"Okei siis," lausus Gayla. Ta pani enda arvutist muusika kinni ning sättis ennast seejärel mugavamalt voodile istuma. Tõstnud läppari endale sülle, pani ta multika käima. Hetkel oligi tal vaja midagi sellist, mis lihtsalt naljakas oleks ja mõtteid mujale viiks. Esimesed viisteist-kakskümmend minutit vaatas Renna ilusti multikat ja isegi süvenes sellesse, kuid ühel hetkel olid tema helepruunid silmad küll ekraanil, kuid need olid lihtsalt klaasistunud, andes märku, et Gayla oli hoopis kuskil kaugel enda mõtetes.