We all have our bad days

Theodore lahkus täna töölt ülimalt ärritunult. Paar otse ülikoolist neile tööle tulnud noorukit suutsid mehe närve terve päeva jooksul korralikult proovile panna. Ilmselgetest vihjetest mitte aru saades jälitasid need kaks neiut teda terve aja, mil ta seal oli. Theo oli küll tavaliselt tähelepanust meelitatud, kuid neil kahel oli liiga ilmselge motiiv.
Büroost lahkunud, võttis Theodore justkui alateadlikult suunas Shootersi poole. Kell oli juba üsna hiline, mis oli tema puhul üsna tavaline, sest mees oli harjunud õhtuti kauemaks tööle jääma. Väljas juba vaikselt hämardus ka, kuid oli ju siiski talv ja päevavalgust oli vähem kui ülejäänud ajal aastast. 
Baari sisenenud, viskas Theo oma üleriided nagisse ja võttis otsekohe suuna leti äärde. Tellinud klaasi viskit, vajus mees ühele pukkidest istuma ja toetas pea küünarnukkidele. Joogi teenindajalt kätte saanud, võttis Theo sealt kohe ühe lonksu ja toetas seejärel klaasi letile, üritades keskenduda taustal mängivale muusikale.

@minx

Serena istus Shootersis baarileti ääres ja vaatas sõnumit, mis Zoe oli vaid loetud hetked tagasi saatnud. Tüdruk oli nohu ja peavaluga kodus ning ikka otsustas peoõhtu edasi lükata. Nojah, Serena tahtis just end vabaks lasta ja mõned joogid Shootersis juua ja paar raundi piljardit mängida.
Tüdruk jõi Cosmopolitani, jah, ta oli jookide osas täielik naine ja eelistas värvilisi kokteile õllele. Naine üritas välja nuputada, mis ta teeb. Vaadanud üle õla enda selja taha, ei märganud Serena ka tuttavaid. Olgu, tuttavaid oli, aga mitte selliseid, kellega ta reaalselt tahaks istuda ja rääkida. Naine tõmbas käega läbi blondide juuste, mis olid mõnusate lainetena vabalt ta õlgadel. Tüdruk kandis kitsaid musti lõhkiseid teksaseid ja selle peal ploomlillat küünarnukkideni varrukatega pluusi, mis paljastas ühe õla. Sage'i jalgade otsas ilutsesid lillad pisikesed saapad, mille konts oli kaunistatud neetidega.
Vaadanud pisut veel enda ümber ringi, märkas Serena lõpuks enda päästjat. "Hei, Theodore," tervitas tüdruk meest, kellega nad olid umbes kuus-seitse aastat tagasi koos mõned korrad pidutsenud. Suhtlemine ei olnud aga katkenud, mingisugused bff-id nad ei olnud, aga vestluspartnerks oli ta suurepärane. Sage oli võtnud enda joogi ja läinud mehe juurde istuma, nii kaugelt ta tervitust röökima ei hakanud, see oleks lihtsalt sõge olnud.

Theodore oli ilmselgelt veel mõtetega töö juures, mistõttu ei suutnud ta ennast korralikult lõdvaks lasta. Ilmselt oli oma osa ka tõsiasjal, et mees oli siia tulnud otse kontorist ja kandis endiselt ülikonda, mis millegipärast sundis teda alati korralikult käituma. Esimene viskiklaas hakkas juba vaikselt tühjenema, kuid Theo otsustas kohe mitte uut tellida, sest kuidagi tahab ta ju lõpuks koju ka jõuda.
Järsku tuttavat häält kuulnud, tõstis Theodore pilgu ja märkas Serenat, kes justkui eikusagilt välja ilmunud oli ja nüüd end koos oma värvilise joogiga mehe kõrvale istuma sättis. Ilmselt oli neiu siin olnud juba enne teda, kuid ta polnud tõesti teistele baarisviibijatele tähelepanu pööranud. Ega ta siin ju väga tihti juhuslikult tuttavaid ei kohanud. "Tere, Serena," sõnas Theodore ohkega ja pööras oma pilgu neiule, kellega ta kunagi eriti tihedalt suhelnud ei olnud, kuid aeg-ajalt kohtudes said ikka hästi läbi. Serena oli ikkagi tore neiu, kellega õhtu veetmise vastu polnud noormehel midagi. "Mis sind siis siia toob?" uuris kutt muiet näole manades ja lonksas oma viskiklaasi ühe sõõmuga tühjaks ning tellis kohe ka baarimehelt uue. 

Sage hoidis silmi mehel, kes oli ilmselgelt mures. Ohe kinnitas seda. "Spill it," lausus S kerge naeratusega. Ta lonksas jõhvikamaitselist jooki, vaatas hetkeks riiulite poole, ning pööras pilgu uuesti Theole. "Tegelikult pidi mu sõbranna ka siia tulema, kuid ta haigus murdis ta maha," selgitas Serena siinviibimise põhjust. Blondiin ei kavatsenud koju ka minna, Shooters oli mõnusa õhkkonnaga koht, kus oli vastupidiselt GPB-le peaaegu alati viisakas klientuur, kes ei kippunud klaase vastu seinu loopima ning kaklusi algatama. Kui Serena oli gümnaasiumis, oli ka Theo mõnele koolipeole sattunud, tihti oligi seal ka Tree Hillist pärit üliõpilased, kes nädalavahetuseks koju tulid. Paaril korral vedas Zoe Sage'i ka tudengipidudele, mis viisid Serenat veel rohkem kurssi Tree Hill High vilistlastega.

Muie endiselt näol, kehitas Theodore õlgu. "Tööl polnud just kõige parem päev," sõnas mees ja lonksas veidike oma viskit. "Kaks värskelt ülikoolist väljalastud neiut käisid mul terve päeva järel ja olid leebelt öeldes vägagi tüütud," selgitas Theo. See oli tõesti leebelt öeldud, sest need kaks olid ta juba peaaegu viimse piirini viinud, kuid tal oli siiski õnnestunud ennast talitseda. Eks tal stressiseisundis olid need vihahood kerged tulema, ja see oli ka praegu peamiseks põhjuseks, miks ta siin baaris viskiklaasi taga istus. See polnud küll ehk kõige õigem, kuid kange alkohol mõjus talle rahustavalt. "Kuidas sul siis läinud on?" uuris mees Serenalt, üritades nüüd keskenduda praegusele õhtule, mitte sellele, mis täna varem toimunud oli. Nagu tavaliselt, veetis Theodore tööl ehk liiga palju aega, ja tema eraelu kannatas selle all päris korralikult, kuid ega ta olukorra muutmiseks ka suurt midagi ei teinud. 

"Eks meil kõigil on selliseid päevi. Alles hiljuti oli mul endal ka üks selline," tõdes Sage. Ikka ja jälle leidus kliente, kes arvasid, et teenindajad on koerad ja nendel on õigus kõike teha ja öelda. Viisakus unustatakse ka muidugi ukse taha. "Oh, nad tahtsid vast tähelepanu," pakkus Serena, kerge muie näol. Ta oleks tahtnud seda vaatepilti näha, kuna Theo oskas väga teadlikult naised ümber enda väikese sõrme keerata. "Üsna rutiinselt. Töö, kodu, mõni istumine sõpradega ja nii edasi," vasta Serena kerge õlakehituse saatel. Ta lonksas Cosmopolitani ja kallutas pea kergelt ühele küljele. "Suveks plaanin nüüd reisi Kreekasse, et rutiinist välja saada. Selle ajani läheb kõik ilmselt üsna tavapäraselt," ennustas naine.

"Jah, sellest sain ma isegi aru," sõnas Theodore nõustuvalt. Selliseid naiivseid neiusid, kes oleksid ainult tähelepanu nõus ei-tea-mida tegema, oli praegusel ajal päris palju. "Noh, kui nad homme ka peaksid seal olema, mis on üsna tõenäoline, siis ma juba tean, mida ma nendega peale hakkan," lisas mees õela irvega. Need kaks olid talle nii-öelda praktikantideks saadetud, mistõttu võis ta neile põhimõtteliselt igasuguseid ülesandeid anda, ja oli üsna kindel, et need kõik saaksid ka täidetud. "Ega minu päevad siis ka sinu omadest väga palju erine," lausus Theo mõtlikult ja lonksas veidi oma viskit. Suurema osa päevast veetis ta endiselt tööl, ning pärast seda lõõgastus kas kodus või kuskil väljas nagu praegu, olenevalt päevast. Kreeka-jutu peale Theo noogutas heakskiitvalt. Talle endale kuluks ka ehk ära mõni puhkus soojal maal, kuid ega neid vabu päevi tal ka suveperioodil nii väga palju polnud. 

"Siis on sul võimalus, see ei ole muidugi ilus, neist enda isiklikud jooksupoisid teha. Tahad kohvi, nemad toovad. Tahad värsket ajalehte, jälle nemad toovad," rääkis tüdruk, lai naeratus näol. "Las ma arvan, panedki nad kõige mõttetumaid ülesandeid täitma?" esitas S küsimuse, millele ta vastust ootama ei jäänud. Raudselt pani. Theo ei jätaks sellist võimalust kasutamata. "Aga kuidas sina siis rutiini murrad?" uuris naine. Ta võttis igasugust nõuannet selle kohta kuulda, kuna ise tundis end juba tõelise töönarkomaanina, mis võttis päris läbi.

"Sa nagu loeksid mu mõtteid," sõnas Theodore muigega, kinnitades fakti, et seesama, mida Serena just kirjeldanud oli, tal just plaanis oligi. "Nende jaoks on need ülesanded mõttetud, aga minu jaoks küll mitte," lisas mees lõbusalt. Vaevalt need neiud talle ei julgevad öelda, seega saab ta nende teeneid kogu nende praktika jooksul ära kasutada. Pealegi, vaevalt tema ülesanded väga erinevad teiste praktikakandiomanike omadest. Nende firmas jooksutati neid noori ja süütukesi pidevalt mööda kontorit, vahetamas töötajatevahelisi sõnumeid, tuues kohvi ja ajalehti, viies kirju posti ja mida kõike veel. "Eks ma üritan pärast tööpäeva end vähemalt paar tunnikest liigutada ka," lausus Theo õlakehitusega. Ta läheks vist ikka päris hulluks, kui iga päev vähemalt väikestki jooksuringi ei saaks teha. Kontoritöö tekitas omajagu stressi ja mõjus ka tervisele halvasti, mistõttu oli värske õhk koos spordiga parim lahendus. 

"Äkki peaksin ma mõnda saatesse minema. Loen seal mõtteid ja teenin kuulsust," vastas tüdruk naeratusega. "Oeh, ära tuleta praktikaaega meelde. Ma pidin ühel korral isegi ühe teise toidukoha omanikule käima sokke ostmas. Saad aru? Tuli välja, et ta sinised ei läinud ülikonnaga kokku," meenutas Sage. "Jõusaal, ujula või käid hoopis tantsimas?" küsis naine ja lonksas enda kokteili. Ta ise oli keskkoolis võtnud tantsutunde, nüüd oli see unustusehõlma vajunud. Serena veeetis tööl aga pikad tunnid jalgadel, seega mingit lisatrenni ta väga ei tahtnud. Kodus oli just mõnus end diivanile kerra kerida ja vaadata mõnda head filmi.

"Jah, see poleks üldse paha mõte, kui inimestel poleks pidevalt selliseid mõtteid, mida nad ei taha kedagi väga lugema," sõnas Theodore muigega. Õnneks pole need mõtetelugejad ikka väga tõsiseltvõetavad tegelased, muidu oleks küll jama, kui tead, et keegi pidevalt su peas sorib. "Vähemalt oli sul siis huvitav," kommenteeris Theo. Temal endal oli olnud täiesti tavaline praktika, vähemalt selles osas, et mingeid ajuvabasid ülesandeid teda täitma ei pandud. "Jõusaal ja jooksmine," vastas mees Serena küsimusele. Tantsimisega ta just kõige suurem sõber ei olnud ja ujulat külastas ka harva. Vabas õhus sportimine oli ikka etem kui miski muu. "Ja millega sina ka pärast tööpäeva tegeled?" ei saanud Theo küsimata jätta. Peale sportimise oli ju ka näiteks olemas telekas, mille ees Theodore tihti hiliseid õhtutunde veetis, sest just siis jooksid igasugused märulifilmid. 

"On sul siis palju luukeresid?" küsis Serena rohkem naljaga. Muidugi olid kõigil enda mõtted, mida eriti ei tahetud avaldada. Asi ei olnud isegi selles, et need oleksid väiksed räpased saladused, lihtsalt enda tähelepanekud, mis ei olnud teistele vajalikud. "Tõeliselt huvitav," vastas naine kerge irooniaga. "Sportlik," sõnas Sage vaikselt. Seda oli näha, et Theo tegi sporti, selline keha ei tule geenidest. "Ma käin ujulas paar korda nädalas, aga üldiselt olen kodus või käin sõpradega kuskil istumas. Sporti ma väga peale pikka tööpäeva teha ei jaksa, Ma kõnnin päevas päris palju," rääkis Serena. "Kunagi panin sammulugeja peale, ei osanudki arvata, et nii palju maad ära kõnnin. Seda vaid ühes restoranis," lisas naine naeratusega ning ta lonksas ka viimase tilga kokteili ära.

"Ei ütleks, et just väga palju, aga mõned ikka," lausus Theodore õlakehitusega. Kõige suuremad olid vist tema arvukad üheöösuhted, neist aga ta Serenale väga hea meelega ei räägiks. Ülejäänud asjad polnud eriti olulised ja neile Theo ise ka väga palju tähelepanu ei pööranud. "Kõndimisest ehk piisab ka, kui seda piisavalt palju harrastada," sõnas mees muigega ja heitis pilgu sõbrannale. Serena oli ka päris hea kehaga, mis oli kindlasti omajagu sportimist nõudnud. "Ma ise jalutamisega vist väga palju ei tegele, pigem eelistan siis oma autot," lisas Theo pärast väikest mõttepausi. Sporti tegi ta ju nagunii ja ega siis auto lihtsalt garaažis seismiseks mõeldud polnud. 

"Selge," sõnas naine, lõpetades teemaga. Kes ikka tahab õhtul lõõgastudes enda saladustest rääkida, pigem tuldi baari selleks, et just small-talki ajada ja end hästi tunda. "Oh, ma arvan, et mõne aasta pärast tahaks rohkem istuvat tööd. Samas kontorirott olla võib ka päris halb olla. Katsu istuda kaheksa tundi ühe koha peal paigal. Jah, ma ikka valin seisva töö kui istuva, kus ei saa rutiinist välja," arvas Sage. Restoranis oli iga päev pisut erinev. "Ma ei ole autot veel soetanud, kuigi vist peaks. Load sai tehtud gümnaasiumis. Tree Hillis saab ühistranspordi või taksoga ka ilusti ära liigeldud. Hiljuti tegelikult just mõtlesin, et enda auto oleks hea asi. Kuule, sa tead kedagi, kes tunneks autosid nagu enda peopesa?" jäi Serena arutlema.

Theodore noogutas. Tema töö oli suuremas osas ikkagi kontoris arvuti taga istumine, kuid vahepeal kuulus tema tööülesannete hulka ka linnas asjaajamine. Sellepärast ta käiski alati pärast tööpäeva lõppu kasvõi väikesel jooksuringil, mis mõnikord juhtus olema ka üsna hilisel õhtutunnil. "Eks need istuvad tööd mõjuvad lõpuks halvasti nii tervisele kui närvidele, aga võimalusi on erinevaid," lausus Theo mõtlikult. Kuulnud Serena juttu autodest ja ühistranspordist, mees muigas. Tema eelistas ikka iga kell ühistranspordile oma autokest, mis teda lihtsalt ja kiirelt igale poole viis. Ühistransport temasugusele inimesele lihtsalt ei sobinud. "Tean küll," sõnas mees lõbusalt ja pilgutas silma. "Sa räägid temaga praegu," lisas Theodore pärast väikest pausi. Olgu, see kõlas praegu väga egoistlikult, aga autodest teadis ta tõesti palju ja oleks iga kell valmis sõbrannale sõidukiostul nõu andma.