Caramel Macchiato times two

"Selge... nii et Obama mantlipärijat sinust ei saa," muigas Tracey, viies enda pilgu hetkeks arvutiekraanile, mis mustaks muutus, sest naine polnud seda mõnda aega muutunud. "Ja milline see ebatraditsiooniline perekond on kui küsida võib?" uuris naine, olles enda silmad tagasi Bradile viinud. Kuulnud Brandoni sõnu jalgade kohta, tõi Trace kuuldavale ühe turtsatuse, pärast mida ta naerma hakkas. Noh, midagi sellist pole tema vähemalt küll kuulnud, aga loogilisust nendes sõnades leidus. "Ega ma siis enda figuuri pärast ei kõnni," väitis naine, näol lai naeratus, sest ei juhtu just iga päev, et keegi tema figuuri kohta kommentaare teeks, "mulle lihtsalt meeldib. Eriti talvel." Võtnud uue lonksu enda topsist, raputas naine seda õrnalt, et aru saada, kui palju seal veel vedelikku sees on.

"Kohe kindasti mitte," vastas Brandon muigega. "Noh, sa ilmselt seda tead, mis mu emaga juhtus. Ma olen kindel, et kool teab sellest. Isast ma ei tea midagi. Vaatamata sellele olen ma siiski ülikooli lõpetamas," rääkis mees. Tal ei olnud sellist tavalist lapsepõlve, kus on mingi stabiilsus, pigem meenutas Ethani minevik kurvilist teed öösel, kus keegi ei teadnud ette, kuhu tee järgmisel hetkel keerab. "Peaks ka proovima, kuidas kõndimine võib mõnus olla. Washingtonis käisin ma ühe sõbraga hommikuti pargis sörkimas. Tavaliselt liiklesin siiski autoga," lausus Brandon. Auto ostis ta alles umbes aasta tagasi.

Tracey noogutas õrnalt kaasa, kuulates Brandoni vastust enda küsimusele. Ideeliselt on taolise minevikuga noori linna vastas kaldal kindlasti hulgaliselt, kuigi loomulikult ei saa öelda, et see täpselt sama oleks või siis see tõttu vähem traagiline oleks. "Nii et kõige kiuste tähtede poole," muigas naine, oskamata seda kuidagi paremini sõnastada. "Tree Hill on minu arvates lihtsalt nii väike, et siin saab jala kõik asjad ära aetud," leidis Tracey, "hommikune sörk tundub midagi mõnusat. Ma olen ka seda vahel teinud, aga mul tavaliselt kaob püsivus pärast paar nädalat ära."

Brandon ei pidanud enda minevikku traagiliseks. Küll aga muretses ta selle üle, kuidas kolmikud praegu emata üleskasvamist üle elavad. Brad ei osanud ja ei saanudki neile teda asendada. "Muidugi tähtede poole. Sihi neid, maandud Kuul," teatas mees, lai muie näol. Ta jõi pisut kohvi, mille magusus äratas isegi paremini üles kui kofeiin. "Seda küll, harjusin lihtsalt seal sõitmisega ära. Pealegi ei ole miinuskraadidega kõndimine nii tore," leidis mees. "Ülikooli algusaastaid tead isegi, esimesel aastal põhiliselt pidutsemine käiski, sessiks võeti end kuuks ajaks kokku ja siis käis pidu edasi. Ikka tuli hommikuid ette, kus üks või teine oli "väikse" peavalu ohver, aga teine peksis üles ja sai ka jooksmas käidud," seletas Ethan naeratusega enda rutiini.

Tracey hakkas mehe sõnade peale muigama, sest midagi sellist kuulis ta esimest korda. "Minu arvates on miinuskraadidega kõndimine eriti mõnus, kui pärast sooja tuppa lähed ja ühe mõnusa kuuma tee võtad. Praegune ilm on täpselt paras - külm ja natuke lumine," seletas Tracey, viies hetkeks pilgu kellale, sest muidu veel jääb tüüp pärast tööle hiljaks. Ei tasuks sellega riskida. "Mnjah, isegi mina olin vist esimesel aastal ülikoolis selline," tunnistas naine naerdes, "aga sellist sõpra mul õnneks või kahjuks ei olnud, kes mind hommikul jooksma oleks tassinud." Ilmselt oleks Trace sõbrannat millegagi visanud, teise külje keeranud ja edasi maganud.

Mees lõpetas enda kohvi ja tõusis, et tühi tops ära visata. "Ma olen vist üks väheseid, kes talvest ei ole vaimutuses," teatas Ethan. "Samas uisutamine mulle meeldib. Kahju, et ma ainult selles kohutav olen," lisas mees muigega. "Oleks tahtnud sellist Trace'i näha," lausus Bates, minnes naise tooli juurde. Ta tõukas ratastel tooli pisut lauast eemale ja toetas käed käetugedele ning vaatas naisele otsa. "Ma oleksin sind vedanud, kui oleksid kutsunud," lausus Brandon enesekindla naeratusega. Nojah, ta ei teadnud, kui vana naine võis olla, aga arvas, et kuskil kolm-neli aastat vanem.

Naine turtsatas, sest vaevalt mees nüüd ainuke on, kellele talv ei meeldi. Sellel aastal on naine selliseid sõnu päris paljude inimeste suust kuulnud. "Peab su siis sinna linna keskväljakule uisutama viima," muigas Trace kahjurõõmsalt. Saab kutile natuke piinlikkust valmistada. Kuigi ega naine sõitis ise ka päris ammu. Kui Brandon naise tooli juurde ilmus, tõmbus naine pisut pingesse, aga seda pigem sellepärast, et noormees talle nii lähedal oli ja soov neid ilusaid huuli suudelda oli liiga suur. Mehe lõhnaõli, mis ülimalt meeldiv oli ei teinud asja lihtsamaks. "Noh, oleksid pidanud mõned aastad varem ülikooli minema ja soovitatavalt minuga samma," lausus naine tõsisel ilmel, kuid naeratas õrnalt mehe viimaste sõnade peale. "Nüüd oleme samas linnas. Tule ja üllata mind mõnel hommikul.... ahjaa, sul ei ole mu aadressit veel," teatas Trace, kergitades väljakutsuvalt enda kulme.

"Ma ei tahaks praegu mõnda konti veel ära murda. Jää ja mina on halb kooslus, kuigi hoki on päris mõnus, jääradadel sõitmine veel lahedam," rääkis Brandon. "Siin lähedal, umbes kahesaja kilomeetri kaugusel on üks hea jäärada. Ma käisin seal head mitu aastat tagasi sõbraga. Adrnaliin lõi lakke," rääkis Brandon. Peaks millalgi jälle minema, rentida sealt üks romu, millega piruette teha. "Oleks. Mine sa tea, äkki oleksin ma su tol ajal üldse välja vihastanud," pakkus Ethan turtsatusega. Kellele ikka meeldib soojast voodist välja ronida, et minna jooksma. "Täpselt, ma ei tea su aadressi," nõustus Ethan kavala muigega. Ta jälgis Tracey silmi ja hingas sügavalt sisse-välja. Lillelõhn lõi kopsudesse, see oli meeldiv, tõenäoliselt lõhnaõlist tingitud. "Mis ma sinuga teen, Trace?" esitas mees küsimuse, muie ikka veel huulile kleepunud. Seejärel Brad lähenes ja suudles naist.

"Hoki on tõesti mõnus. Vähemalt selle vaatamine," lausus naine, kes kasvas üles Michiganis, mis on ju Kanadale väga lähedal ja seega on seal hoki päris populaarne. "Jäärajale pole mina veel enda eluajal jõudnud," teatas Tracey. Noh, tema arvates oli muidugi see jää peal rallimine suht raha maha sõitmine lihtsalt mingi adrenaliini jaoks. Milleks? Pole väga tema teema. "Võimalik," ei välistanud Trace seda võimalust, et mõned aastad tagasi ei oleks nad üldse läbi saanud. Noogutanud õrnalt mehe sõnade peale, mis tema sõnu kordasid, ei liigutanud naine enda rohekaid silmi mehelt, kes talle nii lähedal oli. Paras kiusatus siin nina all. Bradi ootamatu küsimus lõi naise päris pahviks, sest ta ei saanud isegi täpselt aru, mida mees selle all silmas pidas. Mis mõttes - mis ta temaga teeb? Vastama ta siiski hakkama ei pidanud, sest enne jõudid Barndoni huuled tema omadele. Trace ootas sekundi või kaks, enne kui Bradi suudlusele vastas ja enda käed noormehe kaela ümber libistas.

"Ma olen saalihokit mänginud, pärast olid sääred sinised kepihoopidest," rääkis mees. See oli vist keskkoolis või siis vahetult enne ülikooli. Ta ei mäletanud enam täpselt. "Sul juhiload on? Siis tasuks ikka sul millalgi jäärajal ära käia, teistsugune elamus," kinnitas Brandon. Mees teadis, kuidas üldjuhul naisi sai ootamatute küsimustega mõneks hetkeks vaikima panna, julgemad küll vastasid nipsakalt, aga Tracey oli üks nendest, kes vaatas Ethanile silma, näos peegeldumas küsimus, ning selle hetke kasutas mees enda kasuks ära. Ta tundis naise käsi enda kuklal ning asetas enda kämblad Tracey pihale, et ise toetuda lauale ja peenike naine endale sülle tõsta.

Juhiload olid naised küll olemas, aga viimati sõitis ta ikka väga ammu. Tavaliselt kui ta enda perele Michigani külla läheb, siis ta kasutab seal renditud autot. Seega sõidab ta aastas ikka väga vähe. Tracey küll tundis mehe käsi enda pihal, kuid ta ei oodanud seda, et ta end järgmisel hetkel juba mehe sülest leiab. Nad on siiski tema kabinetis ja keegi võib siia iga hetk sisse sadada. Siiski oli Brandon naisele lihtsalt vastupandamatu ja mõte selle suudluse lõpetamisest tundus lausa piinav. Mees teadis lihtsalt täpselt, mida ta tegi, kuid Trace oli midagi sellist ammu unustanud. Ta ei arvanud, et ta kunagi veel leiab kedagi, kes teda niimoodi tundma paneb. Naine on viimastel päevadel rohkem naeratanud, kui viimased kaks kuud vähemalt kokku.

Brandon ei mõelnud enam autode ja jääraja peale, hetkest, kui ta huuled Tracey omadega kokku puutusid, täitis naine ta meeled. Mehe lasi end lauale istuma ning ta käed libisesid pisut madalamale. Ethan näksas veel õrnalt naise alahuulest ning läks lõuajoont suudlustega hellitama. Brad unustas hetkeks isegi selle ära, et ta oli koolimajas. Washingtonis oli seda rohkem kui üks kord ette tulnud, et praktikandid kellegi kabinetis lõbutsesid. Brandonil ei tulnud sellised hullamised välja ka, seega võis ta keelatut nautida.

Midagi sellist Tracey enda lõunapausiks ette ei kujutanud, aga midagi tal selle vastu ei olnud. Kõik tema mõtted koondusid Brandoni juurde kokku, kes ilmselgelt sellepärast ei muretsenud, et keegi sisse võiks tulla. Kui mees tema alahuult õrnalt näksas, läbis kogu nasie keha kerge külmavärin ning ta tõmbus Brandonile lähemale, vabastades tema huuled enda omadest, et natuke õhku saada. Trace jõudis vaevalt sisse-välja hingata, kui tüübi huuled juba tema lõuajoont hellitama hakkasid, mille peale naine enda silmad sulges. Ta oli mõne sekundi kannatlikult paigal, kuid asetas siis enda huuled tüübi kaelale, jättes sinna suudluste raja kuni tüübi triiksärgi krae servani. Liikunud suudlustega teiselt poolt kaela tagasi üles, vajutas ta lõpuks pika suudluse uuesti Bradi huultele. Samal ajal libisesid Tracey käed mehe kaelalt tema pehmetesse juustesse. Naine oli hetkel kõik unustanud peale mehe, kes talle hetkel suurepäraseid tundeid tekitas.

Brandon naeratas läbi suudluse, kui Trace hakkas liidrirolli üle võtma. Mehel oli suur tung triiksärk koos pintsakuga seljast visata, aga reaalsus oli tal veel häguselt meeles. Naise huuli veel korraks maitsnud, katkestas ta nende make-out sessioni, kuid hoidis käsi veel naise ümber. "Et siis see allkiri," alustas Brad, lai naeratus näol säramas. Ta ei teadnud, palju aega oli möödunud, aga eeldas, et peab tagasi linnavalitsusse varsti minema. "Ja me võiks seda millalgi jätkata," lisas mees, kaval pilk silmis.

"Jah, muidugi," lausus naine, kui oli mõne hetke endale võtnud, et see tunne alla suruda, mis oleks hea meelega veel Bradi suudelda tahtnud. Mees oli teda päris korralikult reaalsuse unustama pannud. Kõige hullem oli muidugi see, et Brandon teadis seda ise ka suurepäraselt ja nautis kogu olukorda samal ajal, kui Trace enda käitumise pärast kergelt piinlikust tundis. Ta oli kolmkümmend ja tegi make-out sessioni enda kabinetis endast mitu aastat noorema tüübi süles. Kuhu see veel kõlbab? "Seda me veel vaatame," lausus naine, muutudes uuesti ametlikumaks ja kaugemaks. Ta libistas ennast kuti sülest maha ning kohendas enda kleiti ja juukseid. Haaranud laualt paberid, mis Brad toonud oli, jalutas ta ukse juurde. "Noh, tuled?" küsis ta kärsitult, silmis kerge sära vilksatamas, enne kui ta ukse avas ja välja astus.