Relaxing

Emily ei viitsinud täna eriti midagi tarka teha, seega jalutas ta mõnda aega lihtsalt mööda tänavaid ringi ja mõtiskles omi mõtteid. Kõrvaklapid olid tal peas ning neist kostus valju muusikat, millele tüdruk endamisi kaasa laulis, seega ümbritsevast ta just väga palju aru ei saanud, kuid autosid ja kaasliiklejaid jälgis ikka, et mitte õnnetust põhjustada. 
Lõpuks jõudis Em omadega Rivercourtile, kus mõned noored korve loopisid ja niisama hängisid. Õnneks märkas neiu eemal ühe puu all vaba pinki ja sättis end sinnapoole minema. Pingile istuma potsatanud, toetas Megan pea vastu seina ja jäi jälgima neid tüüpe, kes endiselt korve loopisid. Muusika helises endiselt ta peas, kuid nüüd oli ta heli vaiksemaks keeranud ja ei laulnud hetkel enam lauludele kaasa, kuigi ta teadis suures osas kõigi sõnu peast.

Christian Wilkins

Christian ei satu tavaliselt Westsidele. Sellest oli palju möödas, kui ta viimati seal käis. Aga kutil oli vaba päev töölt ja seetõttu oli ta lubanud endale pika une hommikul, ärgates 12 kandis. Tõustes tundis ta end värskena ning ei suutnud meenutada, kui viimati nii kaua magas. Duši all käidud, kerge hommikueine nahka pistetud, pani ta spordiriided selga ning oli valmis minema lühikesele jooksuringile. Suvejooksudega võrreldes olid tal seljas korralikud sooja hoidvad dressid - pikad püksid, spordipusa ja muidugi ka klapid peas. Jooks võis alata. Aga energiat oli mehel täna palju, seega jooksmisest ei olnud küllalt, kui ta mõtles, et hakkab nüüd tagasi jooksma. Ta tahtis aina edasi ja jõudis lõpuks sillani, minnes lõpuks välja ka Westsidele. Ta plaanis pidada kaheminutulise pausi Rivercourtil ning peatus korvpalliväljaku ääres, viies hetkeks pilgu eemal mängivatele korvpalluritele, noortekampadele ja ka inimestele, kes üksi olid. Nende seas seisis silma Emily, kellega ta nädalad varem tutvunud oli ning siis läbi neti ühendust hoidnud. Kutt sörkis neiu juurde ja võttis oma klapid peast. "Hei," tervitas Chris neiut. "Tegevusetu päev?"

Emily mõtles juba püsti tõusta ja kuhugi edasi liikuda, kui märkas ühte tuttavat nägu enda poole sörkimas. Tüdruk kiskus klapid endal kõrvadest välja ja toppis pusataskusse. Täna kandis Em üsna mugavaid riideid, tavalise kleidi asemel olid neiul jalas heledad teksad ja veidi tumedamat tooni paksem pusa, kängurutaskuga keskel. Jope polnud hetkel vajalik, sest tema pusa andis piisavalt sooja. Jalas olid tal ketsid, mis ta üsna juhuslikult kapipõhjast leidnud oli ja samas kohe ka jalga otsustas panna.
"Hei," vastas Megan Christianile ja naeratas. Tuttavat tegelast oli alati tore näha, eriti kui ta siinkandis väga paljusid inimesi ei tundnud. Noormehega olid nad esmakordselt paar nädalat varem kaubamajas, kui Meg talle kogemata otsa koperdanud oli. "Üsnagi jah," vastas neiu ja heitis pilgu kutile. Too kandis spordiriideid ja kõrvas olid ka klapid, järelikult oli too siis oma tavalist hommikust jooksuringi tegemas. Emily ise eriline spordisõber ei olnud, ta tegeles sellega ainult koolis kehalise tundides, muul ajal oli laulmine alati esikohal. 
"Kas sa tahad veel edasi joosta? Ma võin sinuga vaikselt kaasa jalutada," pakkus Em Christianile otsa vaadates. Teksadega kõige mugavam joosta polnud, aga kiirkõnniga saab vast kuidagi ikka hakkama. Pealegi sai ta samal ajal oma muusikat edasi kuulata, ja rääkida Chrisiga rohkem juttu hiljem, kui too oma jooksuringi lõpetanud on. 

Christian ei hakanud isegi küsima, et kas tüdruk koolis ei peaks olema, kuna vaheaeg oli. Ta poleks vist selle peale tulnudki, kui Kennedy temaga koos ei elaks. Tüdruku lause peale Chris naeris. "Ma arvan, et ma ei suudaks nii aeglaselt joosta ja sa ilmselt ei jõuaks mulle järgi, kui ma tavatempos jookseksin," mainis Chris. Tegelikult polnud tal midagi jalutamise vastu, vähemalt natuke. Kuna ta oli tulnud jooksma, siis võiks ta jooksu ka lõpetada ja seda alles, kui on Eastsidele oma korterisse tagasi jõudnud. "Sinu heaks võin ju väikese jalutuskäigu teha. Äkki läheks poodi? Tahaks juua osta endale," mainis ta. Siin lähedal oli mingi väiksem pood ka ja Christian oli mõned dollarid endale ennist taskusse toppinud, et tee peal vesi osta.

"Võimalik," sõnas Emily naerma puhkedes. Ta ise polnud just kõige parem jooksma, oma eelmises klassis oli tüdruk alati üks aeglasemate hulgast olnud. "No jalutame siis," lisas neiu muigega ja tõmbas mp3-mängija koos kõrvaklappidega taskust välja. Juhtmed seadme ümber kenasti rulli keeranud, lükkas Em kogu kupatuse uuesti taskusse ja jalutas koos Chrisiga mööda tänavat edasi. "Poodi võime minna küll," nõustus tüdruk noormehe ettepanekuga. Ka tema teadis siin lähedal üht pisikest poodi, kus küll suurt valikut polnud, kuid vajalikud asjad olid kõik olemas. Ise Megan praegu poest küll midagi ei tahtnud, ka polnud ta rahakotti kaasa võtnud, aga niisama kaasa võis ju ikka minna. 

Christian hakkas tüdruku kõrval lähima poe poole jalutama. Kutt imestas, et tal külm ei hakanud, kuna ta oli alati olnud külmavares. Aga hetkel ilmselt jooksmisega tehtud soojus püsis veel tema sees, kuid arvatavasti mitte kauaks. "Kuidas sul läinud on?" uuris Chris jutu jätkuks, kuna tüdruk tundus hetkel eriti vaikne. Kas ta tundis end kui võõrana mehe seltskonnas? Nad ei olnud jah, nii head tuttavad, et võiksid end vabalt tunda üksteise suhtes, kuid noormees tundis. Ta oli üldse üsna hea suhtleja ja sõbralik ning mõistev kõigiga, üritades ka atmosfääri lõbusamaks teha neile, kes ei tundnud end nii, nagu nad seltskonda kuuluksid.

"Jõulud ja aastavahetuse sain üle elatud, nii et hästi," sõnas Emily muigega. Tõsi, New Yorgis oli tal lõbus olnud, aga osake temast oli nüüd ka siin Tree Hillis, tahtis ta seda või ei. Üldjuhul läks Emil üldse alati hästi, kui just midagi väga halba ei juhtunud. "Kuidas sul endal?" uuris neiu sõbralikult vastu ja pööras oma pilgu hetkeks Christianile, kui nad mööda tänavat poe poole jalutasid. Võib-olla oli nende vahel hetkel natuke ebamugavust tunda, aga Megan tundis end noormehe seltsis üllatavalt mugavalt, kuigi eriti midagi rääkida ta hetkel eriti ei osanud. Ehk õnnestub nüüd praegu neil teineteist veidike rohkem tundma õppida.

"Mis mõttes üle elatud?" jäi Chrisile selgusetuks. Kas tüdrukul oli midagi korrast ära? Noormees oli alati valmis aitama, kui ta muidugi sai. "Lippan enamjaolt töö ja kodu vahelt. Mingeid suuri muutusi pole olnud, kõik läheb vanaviisi," vastas ta kerge õlakehitusega. Mees oleks tahtnud rohkem põnevust ja lõbu enda ellu, mida vahel pakkusid talle Zoe ja Serena. Kuid üldjuhul oli ta oma õega kahekesi, kellele oli ka uus kutt tekkinud. Väljas ta enam eriti ei käinud, kui siis, ainult poes või jooksmas. "Kuidas sul vaheaeg läinud on? Igavalt? Tegevusterohkelt?" Christian mäletas oma kooliajast vaid seda, et kuidas kõik vaheajad olid kui silmapilguga kadunud. Ta peaks vist keskkooli ära lõpetama ja see plaan tal ongi, alates järgmisest õppeaastast. Vaid üks aasta oligi tal ju veel jäänud, mis jäi tegemata, kui ta Prantsusmaale põgenes.

"Noh, inimesed lähevad ju pühade paiku veidike hulluks ära, eriti kui terve suguvõsa koos on ja kõigil asjast erinev arvamus," selgitas Emily ja puhkes naerma, meenutades päris jõuluõhtut. Suuri tülisid neil ei olnud tekkinud, kuid veidike karjumist käis ikka asja juurde. Kingitustejagamise ja pidusöögi osa oli olnud tore nagu alati, aga suur rahvamass koos ilmselt mõjub närvidele ja keerab inimesi natuke üles ka. "New Yorgis oli päris lõbus, sain sealsete sõbrannadega üle mitme nädala väljas käia ja teha seda, mida me ikka teeme," lausus Em naeratusega. Siin Tree Hillis oli ta ainult ühe ja teise inimesega juhuslikult kokku sattunud, mis oli ka tore, aga vahel ta ikka igatses seda suurlinnaelu. "Millega sina siis peale töö ja kodu veel tegelenud oled?" uuris Megan Christianilt, et nad ainult temast ei räägiks. Inimene vajab ikka puhkehetke ka, kasvõi mõnda tundi omaette olemiseks.

"Tõsi," ütles ta vaid. Chris oleks ehk midagi juurde maininud, kuid tal polnud kunagi ilusaid ja rõõmurohkeid ning suure perega jõule olnud. Ta ei tahtnud meenutada ka minevikku ning seetõttu ei lausunudki rohkem. Christian vaid noogutas tüdruku vaheaja tegevuste peale, kuna ei osanud ka sinna midagi lisada. Temal ju polnud vaheaega. "Tead, mitte millegagi väga. Hommikuti käin jooksmas, nagu sa tead. Aga mul pole hetkel ka hobide jaoks aega, kuna graafik ei võimalda seda. Pühad möödusid mul rahulikult - olin oma õega koos ning valmistasime jõuluprae ja magustoidu. Pühade ajal olin ühe päeva tööl ka, mis tuli tegelikult mulle kasuks, kuna pühade ajal makstakse topeltpalka." Ta ei räägi oma rahaasjadest tavaliselt kellegagi, kuid see oli teada fakt, et pühade ajal makstakse kahekordselt, ja ta pidi oma hetkest õnne mainima.

Emily noogutas ja muigas. "Vedas sul siis," sõnas Em, pidades silmas seda, et kutt sai pühad rahulikult mööda saata. Ta oleks ise ka tahtnud mõnikord rahulikke jõule, aga nende perekonnas ei olnud selline asi kunagi võimalik. Vanavanemad tahtsid oma lapselapsi näha, tema vanemad tahtsid oma õdesid-vendi näha ja nii edasi. "Ja ma passisin pärast jõulupühasid suures osas niisama tühja," lausus Megan õlakehitusega. New Yorgis tal ju enam töökohta ei olnud ja nii polnudki tüdrukul eriti miskit teha sel ajal, kui ta mõne vana sõbra-sõbrannaga väljas polnud. Varsti muutubki sealne suurlinnaelu tema jaoks võõraks, kui ta siia Tree Hilli väga kauaks jääb.