Oh no, young lady!

Brandon tõmbas ukse enda järel rahulikult kinni ning järgnes õele. "Kuhu sa arvad, et sa lähed?" küsis Ethan. "Just ütlesid, et oled seitseteist, mul on õigus su käikude kohta teada," lisas mees. Ta oli kindel, et tüdruk on paar nädalat koduarestis, sellise käitumisega ta küll pidutsemist ära teeninud ei ole. Mees tundis, kui jahe tal nüüd oli. Pintsak jäi majja ja triiksärk eriti sooja ei hoia, nojah, tuleb üle elada. "Gayle, tule majja, räägime rahulikult," pakkus mees seejärel välja. Ta oli siiski täiskasvanu siin mängus ja pidi nii ka talitama. Solvumine sellises olukorras ei aita. Tüdrukutel ei jäänud midagi muud üle, kui keskkooli lõpetamiseni mehe keelde-käske kuulata. See seisis paberil, küll legaalses keeles, aga see oli täiesti olemas.
OT:Gayle

"Linna, koju, sõbranna juurde... ma ei tea... kuskile," lausus tüdruk endiselt ärritunud ja külmal olekul. Ta jäi küll seisma, kuid ei näidanud välja mitte mingisugust allaandmismärki. "Sa juba ütlesid, mis sul öelda on, ja ma ütlesin juba, et ma ei ole sellega nõus. Meil ei ole enam millestki rääkida," sõnas Gayla, asetades käed rinnale risti. Ta ei lähe sinna majja. Ainuke koht, kuhu ta minna võib on kodu ja see ei ole kohe kindlasti see hoone siin.

"Koju?" küsis mees. Kodu oli paarikümne meetri kaugusel. "Sa oled 17, sa käid veel koolis. Ma olen sinu hooldaja, seega ei jää sul muud üle, kui lihtsalt kuuletuda. Saad aru, et ma ei taha sulle sellist teismeiga, nagu oli mul," üritas Ethan tüdrukule selgeks teha, miks ta lõi mingisugused piirid. Brandon oleks tahtnud pigem pisut rutiinset kui sellist, kus ta ei teadnud, kas järgmisel nädalal emal on raha, et normaalset toitu osta või mitte.

"Koju ehk Froydi korterisse," lausus tüdruk sellise pilguga nagu Brad oleks üks paras tainapea, et ta seda ise kokku ei suutnud panna. "Lihtsalt kuuletuda," turtsatas Renna, "kuidas sa aru ei saa, et ma ei ole harjunud nii elama, et keegi ütleb mulle mida ma võin või ei või teha. Ma olen alati ise enda otsused teinud." Põrnitsedes ainiti enda vanemat venda, mängis tüdruk saapaninaga väikeste kivikestega, mis tema jalge ees maas olid. "Mu teismeeal ei ole midagi viga aga aitäh muretsemast," sõnas Gayla venna sõnade peale üsna irooniliselt, "see, et sulle su teismeiga ei meeldinud ei tähenda, et see meile ei meeldi." Muidugi talle ei meeldi see naine, keda ta peaks enda emaks nimetama, aga muu on kõik väga kena. Ta saab ise teha seda, mida tahab, ja keegi ei küsi mingeid tüütuid küsimusi.

"Nüüd lähed sa koju, meie ühisesse majja," ütles Brad. "Saa aru, ma ei saa seda endale lubada, et te kõik käite, kus tahate, millal tahate," lisas mees. "Kurat küll, Gayla!" katkes mehe kannatus. "Sa käitud praegu nagu ärahellitatud rikkurivõsuke. Ma kutsusin sind koju, et mingisuguseid järeleandmisi teha, aga sa oled nii ülbe ja õhku täis, et isegi ei võta mind kuulda! Ma üritan Iirise tehtud vigu parandada, aga sa justkui tahad sama rada pidi aina madalamale vajuda," lõpetas mees jutu, olles neiu peale äärmiselt vihane.

"Mis see sulle siis teeb, kui me niimoodi edasi elame? Mitte midagi," esitas Gayla vennale küsimuse ja vastas sellele hetk hiljem juba ise. Tüdruk tõesti ei saanud aru, miks Brandon korraga nii palju vaeva tahtis näha. Palju lihtsam oleks, kui nad kõik jätkaksid enda tavalist elu. "Ülbe ja õhku täis?! Sina oled ülbe, sadades siia sisse ja hakates reegleid loopima nii kuidas sulle sobib ja kuidas sa perfektse hooldajana välja näeksid," vastas Renna pärast tugevat võpatust, mida vanema venna järsk hüüatus põhjustas, "sa tahad öelda, et ma olen nagu tema? Et ma lõpetan nagu tema?" Gayla astus vaikselt mitu sammu taha poole, hoides enda imestunud ja haavunud pilku Brandonil.

"Mitte midagi? Praegu käid sa ma ei tea kus, mulle ei ütle. Ma ei tea, millega sa tegeled," alustas Brandon. "Kurat, ma oleksin siis ülbe, kui paneks teid oma isiklike orjadena tööle või midagi, praegu ma lihtsalt teen seda, mis teile parim on, teised mõistavad seda. Sina oled ainus, kellele see ette jääb," jätkas Brandon. Ta ei saanud reeglitele sülitada, sest jutt oli ta õdedest. "Iiris sai minu liiga noorelt. Nagu ma hiljem kuulsin, oli vanavanematel üsna savi olnud, kus ta käib. Kui sa seda pubetsemist ei lõpeta, kas sa siis ei arva, et oled varsti samal teel? Tõmba enda uhkusega tagasi ja tule majja. Sellise ülbitsemise pärast on kaks nädalat koduaresti garanteeritud," lisas Ethan üsna pahaselt.

"Sa ei oota ometi, et ma enda iga käigu kohta sulle ettekandeid hakkan tegema," kergitas Gayla enda kulme. See veel puudus, et vend iga tema sammu kontrollima hakkaks. See, et Brandon tema õdesid ja teda võrdles tõi Renna kuuldavale lihtsalt ühe turtsatuse ja silmade pöörituse. See, et nemad kõigega nõustuvad ei tähenda, et Gayla seda tegema peaks. "Ei, ma ei arva. Aitäh, et sa minust nii hästi mõtled," lausus tüdruk külmalt. Jah, tal oli oma poiss ja jah, ta käis tihti väljas lõbutsemas, mis kaasas ka alkoholi ja mõnikord kanepit, aga ta teadis ja sisendas endale iga päev kindlalt, et ei lõpeta nii nagu tema ema. "Mine persse ausõna... mingit koduaresti ma sul siin küll täitma ei hakka," sõnas Gayla, vaadates vennale otsa. Ta kakles seesmiselt iseendaga, kas minna minema või astuda koos vennaga majja.

"Kui sa õhtul välja lähed, siis tahan küll teada. Kui sinuga peaks midagi juhtuma, oskan ma sind vähemalt otsida," vastas Brandon. Kas mitte keegi ei jäänud hiljuti Tree Hillis auto alla? Brad nagu oli kuulnud midagi. "Solvu, kui tahad, ma lihtsalt olen aus," ütles Ethan. Iiris alustas ju samamoodi, hiljem oli see välja tulnud. "Kaks nädalat ja kaks päeva. Iga solvangu eest tuleb paar tükki neid juurde," vastas Brad, hoides õega silmsidet. "Tule nüüd majja, sa külmud väljas ära," teatas mees seejärel.

"Olgu, see tundub mõistlik," noogutas tüdruk viimaks jälle rahulikumal häälel, vaadates vennale otsa. Tore on teada, et vennas vähemalt muretseks nende pärast, kui nad kaua aega kadunud on. "Sa võid seda aususeks nimetada, aga sa tegid mulle haiget. Kuidas sa ennast tunneksid, kui ma ütleksin, et sa lõpetad ilmselt nagu su isa?" lausus Gayla, vaadates vennale otsa. Surunud enda käed tagi taskutesse, jalutas ta vaiksete sammudega venna poole, jäädes tema ees seisma. "See koduarest ja solvangute eest tulevad lisa päevad on uued reeglid. Ma ei teadnud neid... seega kas me ei võiks uuesti alustada," üritas Renna võimalikult süüdlaslik välja näha, "pealegi on mul nagu nii töö ja varsti kool. Ma ei saa ju kodus olla. Ja mida see koduarest üldse täpsemalt tähendab? Kas mul võib sõpru külas käia? Kas ma telefoni võin kasutada? Või arvutit? Või telekat? Või kas ma mõne sõbra hädaolukorral võin välja minna? Või poodi söögi järele, kui ma õhtusööki teha tahan?" Kurname vennakese nüüd küsimustega üle. Hoides enda kavalaid silmi Bradil, ootas tüdruk, mida vend tema pakkumise peale teeb.

Brad rahunes, nähes Gayla mõistlikumat poolt. "Aga ma ei tea, kus mu isa on. Äkki on ta mõne panga CEO, äkki on ta ammu surnud, äkki on ta mõni joodik kuskil rentslis. Ma ei tea," kehitas mees õlgu. Üks oli kindel, kerglaste elukommetega ta oli, selles mõttes oli Brad isale sarnane. "Me võime uuesti alustada. Seda juhul, kui sa austad mu reegleid," nõustus Ethan. Nii hull ta nüüd ka ei olnud, et ei annaks järgi. Olulisim oli talle hea läbisaamine õdedega ja praegu oli ta selleni jõudnud. "Aga nüüd tead, et mõttetu vasturääkimine võib lõppeda koduarestiga ja siis on internet läinud ka," lisas Ethan. Mobiilile on lihtne ka teatud numbritele blokk peale panna, kui see peaks vajalikuks osutuma. "Lähme majja," lausus vennas seejärel.

Nagu see mõni vabandus oleks. Gayla ei hakanud nende vanemaid puudutavat teemat enam käsitlema, sest ilmselgelt ei saanud Brad aru enda sõnade tagajärjest tüdrukule. Las siis jääb. "Millised need reeglid siis on? Sa teed neid kogu aeg ju juurde," muigas Gayla kergelt ja vaatas silmanurgast enda venna poole. "Defineeri mulle palun 'mõttetu vasturääkimine', sest enda arvamust võin ma ju ikka avaldada," üritas Renna tõesti enda piire nüüd vaikselt paika panna, kuigi see ei tähendanud, et ta mõnikord neid piire edasi ei lükka või neist lihtsalt läbi ei jalutaks. "Sa oled väga bossy tead seda," lausus tüdruk Bradile otsa vaadates ning jalutas siis majja.

"Kell 11 oled kooliõhtutel kodus, ei suitseta, joo ja ei tee muud jama. Annad teada, kui õhtul kuhugi lähed, nädalavahetusel kohe kindlasti. Mmm... Mis veel? Kuulad mind, kuuletud mulle, jumaldad mind," lisas Brandon viimase ilmselgelt naljaga. "Mõttetu vasturääkimine on reeglitele vasturääkimine," tegi Ethan sõna lihtsalt enda õele selgeks. Mees järgnes Gaylale. "Tean," sõnas Brandon. Teismelistega teistmoodi ei saagi tegeleda. "Ma lähen vahetan riided," teatas ta õele ning läks ema magamistuppa, kus mees hetkel ööbis.

Sellise loetelu peale jäi küll Gayla suu lahti, sest see tähendas praktiliselt seda, et ta ei tohi enam midagi teha, mida ta varem teha tohtis. Okei, teeme ilusa näo ja näitame, et me neist reeglitest hoolime, kuigi tegelikult näitaks Renna neile keskmist sõrme. Ei suitseta? Noooh, Gayla ei teegi seda tihti. Ei joo? You must be fucking kidding me. Ei tee muud jama? Kas kanep on 'muu jama'. Ütleme, et ei ole. Vähemalt mitte Gaylale. "You wish," lausus tüdruk muiates, kui Brad sinna lõppu veel paar asja ilmselge naljaga lisas. Renna ei hakanud enam midagi ütlema. Ta võttis enda tagi seljast ning saapad jalast ning suundus siis enda tuppa, mille ukse ta muidugi kinni lükkas. Kuna Gaylal midagi muud teha ei olnud, siis istus ta lihtsalt voodisse ja tõstis arvuti endale sülle, hakates niisama aega viitma, et pärast Froydi töölõppu talle vastu minna ja siis tema juures ööbida. Praegu ei ole ju koolipäev ja Renna võib isegi Bradile ettekanda ju, kuhu ta läheb.