Kui on meri hülgehall...

Käes oli küll juba uus aasta, aga kas seda porist ja vihmast jaanuari algust sai talveks nimetada? Ei. See oli justkui hiline sügis, mis keeldus lahkumast ja oma kohta lumisele talvele loovutamast. Oligi üks tuuline pärastlõuna, kui Lydia oli kaameraga mere ääres, kasutades fotograafiaringis õpitut, et jäädvustada need mäslevad kaldaid piitsutavad merelained - see oli ülesanne, mille fotograafiaringi õpilased veel enne vaheajale minekut said, et nad oma teadmisi päris ära ei unustaks. Loomulikult leidis Lyddie, et kihvtim oleks seda kõike vana hea seebikarbiga jäädvustada, millele filmirull sisse käib ja siis klõpsi aga, kuid seda aparaati polnud neiul küll kuskilt leida õnnestnunud ja nende enda oma on ammu kuskile kadunud. Tüdruk jalutas tasakesi mööda kallast ning tegi peale lainete veel mõned pildid taevast, silmapiirist ning ümbrusest. Päris fotograafi temast küll ei olnud, kuid pildid tulid see-eest ilusad, aga noh, eks näis, kuidas õpetajale sobib, kui ta pärast vaheaega neid pilte näha tahab. Kui mõtted otsa said, pani Lyddie kaamera ära ning jalutas mööda kallast edasi, kuni ühe pingi leidis ja sinna mõtlikult istuma jäi, et siis enda pilte vaatama hakata. Kõige paremad tuli ju kohe välja sorteerida.

SPOILER: Click to show

OT: Bruno V. Henderson

Tänane oli küll tuuline ja pilves, kuid õnneks kuiv. Taevas oli hall, aga sealt ei kukkunud alla ei vihmapiisku, lörtsi ega midagi muud kahe vahepealset. Bruno ärkas juba vara, olles üleval enne esimesi päikesekiiri. Noormees pistis kiirelt paar ampsu endale suhu ja kiirustas tööle, kus ta pidi paar pisiasja ära lõpetama, ning kuna kõik tööd olid tal juba ette tehtud, sai noormees pärastlõuna vabaks. Jõudnud tagasi koju, vahetas Vincete riided, pannes selja mustad dressipüksid, musta pusa, mille all oli tumehall spordiriidest kõrge kaelusega sviiter. Rohud sisse võtnud, läks noormees jooksma ja seda täna randa, kus ta pole juba nädalaid käinud. Bruno oli jooksnud üle poole tunni ja kilomeetreid, kui ta märkas kedagi veel rannas ning kuna siiani oli see tühi, siis oli raske mitte teda märgata. Mida lähemale poiss jõudis, seda rohkem oskas ta rannas oleva tüdruku kohta öelda, kuni jõudis talle eriti lähedale, tundes näitsikus ära Lydia. "Hei," tervitas Vince tüdrukut, lehvitades talle kergelt. Vaikselt enda sammu aeglustanud, kuni sellest sai tavaline kõnnisamm, jäi Bruno sootuks seisma, kui neidise juurde jõudis.

Ega Lydia kaua istuda ei saanudki, sest varsti hakkas tal külm ja siis pidi ikka püsti tõusma ja kas või niisama koha peal hüplema, kui kaameraga joosta ei taha. Selle ajaga jõudis ta muidugi mõned pildid läbi vaadata ja väga ühesugused või udukogud ära kustutada, kuigi Lyddie polnud selle tööga sugugi veel ühel pool, sest varsti ilmus justkui eikuskilt välja Bruno. "Hei, Rocket," tervitas tüdruk noormeest lõbusalt. Jah, tema oli see, kes julgelt kutti Rocketiks kutsus, meeldigu see talle või mitte. "Valmistud maratoniks?" küsis näitsik lõbusalt.

Lydia oli vist ainukene, kes Brunot avalikult Rocketiks kutsub. Kõigile teistele on ta lihtsalt Bruno. Õnneks tema keskmist nime ei kasuta keegi, isegi mitte õpetajad enam. "Mingil määral tõesti, kuna terve elu on omamoodi maraton," muigas poiss lõbusalt. Teinud veel paar sammu tüdruku poole, jäi kutt seisma. Tema pruunid silmad püsisid Lydial. "Oled mõne vaadatava pildi ka saanud?" küsis Vince, viies enda pilgu tüdruku käte vahel olevale kaamerale. Noormees ise pole kunagi eriti osav sellise asjandusega olnud.

Kuna Lydia pidas Brunot nii heaks sõbraks ja talle meeldis Rocket ka oluliselt rohkem kui Bruno, siis selle juurde tüdruk jäigi. Vastasel juhul oleks ta noormehele ise mingi enda moodi hüüdnime pannud. "Elu on maraton, aga mina ei jõua joosta," tuletas Lyddie poisi sõnadest omamoodi mõttetera. Jah, kehalises meeldis talle tõesti rohkem see võimlemise osa, aga ehk oli see osaliselt nii ka sellepärast, et Lyddie kuulus kisakoori. "Midagi ikka, sest fotograafiaringi kodune ülesanne tuli ju ka millalgi ära teha," kehitas näitsik õlgu ning ulatas kaamera Brunole. "Võid ise vaadata, kui vaadatavad need pildid on," sõnas ta.