Chapter 2014, page 1 of 365

Aastavahetus oli Izzy jaoks möödunud üllatavalt rahulikult, kuna ta oli selle Bruno ja koos enda perega veetnud. Sõpradega tegi ta mingi läbu juba varem ära, kuigi siis ei lasknud nad rakette ega midagi. Seda said nad niikuinii juba kesklinnas vaadata. 2014. aasta esimese päeva hommikuks oli ikkagi eelmisest õhtust toitu jäänud ja nii sai Izzy endale korraliku kõhutäie, enne kui sõbrad helistasid ja neiuga skateparkis kokku tahtsid saada. Kuna mingit lund polnud õieti ollagi, ei seisnud Isabelle'i rula kuskil nurgas, vaid Izzy lahkus harva selleta kodustki. Pannud selga kitsad mustad teksapüksid, valge maika ja selle peale veel ruudulise särgi, läks Bells veel korra Bruno toast läbi, et öelda vennale, kuhu ta läheb, sest sai aru, et hiljem tahtis Bruno ka midagi veel teha. Siis läks neiu oma tuppa ning sidus oma juuksed kuklale lohakasse krunni, jättes ühe salgu oma nägu raamima ja ette pani ta musta raamiga prillid. Nii, nüüd veel üleriided selga ja minna Izzy võsiki. Ta veetis paar tundi skatepargis, tehes erinevaid trikke ning lihtsalt sõpradega hängides, kuni kamp laiali hakkas minema, aga Isabelle veel Brunot ootama jäi, nagu ta oli lubanud.

SPOILER: Click to show

OT: Bruno V. Henderson

Bruno jaoks olid esimesed kolm ja pool kuud uues koolis möödunud üsna lihtsalt. Erinevalt tema arvamusest, et uusi koheldakse väikestes linnades nagu mingeid imelikke ja sissetungijaid, siis nii tema kui ka poisi õde võeti uude kooli ja linna soojalt vastu. Vincete liitus isegi korvpalluritega ning tema õde Glee'ga. Viimast kaalus ka Bruno mõnda aega, kuid loobus hetkeks sellest. Spot-light ei mõju tüübile siiski kõige paremini. Ravimid aitavad noormehel elada normaalset elu ja isegi spordiga tegeleda, kuid laval esinemise ja sellega kaasneva tuledešhow üleelamist nad ei garanteeri.

Umbes sel ajal kui Isabelle läks sõpradega välja, tuli Bruno jooksmast. Viimane aitab tal keskenduda ja rahustada ning 20 km jooksul on võimalik ka teist saavutada. Pealegi on üks pikk jooksutiir suurepärane võimalus linnaga tutvuda, mida poiss on viimase kahe kuuga palju ka teinud. Algul piirdus tüüp ainult rannaga, mille ääres nad elasid, jäädes kesklinnast natukene kaugemale, kuid samas ei elanud nad päris linna ääres ka.
Kiirelt duši all ära käinud, pani Bruno endale mõne puhtama hilbu selga ning soojendanud natukene eilset toitu, istus noormees teleka ette. Ta jõudis ära vaadata "South Parki" paar osa ja ühe episoodi "Supernaturalist", mis pani tüübi muigama nagu alati. Taldriku kiirelt ära pesnud, asetas Rocket selle kuivama ning visanud endale musta nahktagi peale, väljus poiss majast, võttes suuna skateparki poole, kus Izzy teda ootama pidi. Taskus olevate võtmetega mängides, püsisid Vincete'i pruunid silmad põhiliselt enda ees, vilksatades paar korda ümbrusele. Juba järgmine kord, kui poiss enda pilgu kõrgemale tõstis, märkas ta eemal olevat skateparki ja kiirelt märkas ta seal ka enda õde. "Hei, Osbourne!" hõikas Bruno tüdrukule, vehkides hetkeks käega. Seda hüüdnime kasutab noormees norimiseks, kuna Izzy on lihtsalt liiga tavaline. Osbourne'iks ristis Vince enda õe umbes kaks aastat tagasi, kui keegi avalikult tema õde Izzy'ks kutsus, aga tüüp kuulis, et talle öeldi hoopis Ozzy ning kes ei teaks Ameerika tuntumat rokkarit Ozzy Osbourne'i, ja sellest ajast peale on Isabelle Bruno jaoks Osbourne.


outfit + must nahktagi

Kui Izzy seal skatepargis istus ja lihtsalt rula tooli najale toetumas jalgu kõlgutas, hakkas lõpuks ka natuke jahe, kuigi ilm iseenesest kõige külmem polnudki. Võiks ju end natuke liigutada, aga siis mõtles Izzy, et küll ta ära kannatab, sest Brunokesel ei lähe enam kaua. Tüdruk vaatas kaugustesse ja mõtles, et tal võiks isegi kaamera kaasas olla, et kasutada siis enda fotograafiaringis saadud teadmisi, kuid just sel hetkel märkas neiu tuttavat kogu, kes tema vennaks osutus. "Osbourne?" kortsutas Izzy kulmu ja ajas end pingilt püsti, kuigi teadis, et Bruno teda vahel nii kutsub. Tüdruk ise seda just enda hüüdnimena ei arvesta, sest talle eksisteerib üks ja ainus Izzy.

Bruno jõudis enda õe juurde kiirelt, tehes viimased sammud eriti pikad ja isegi kergelt sörkiva jooksusammu sarnased. "Jah, kuidagi pean ma ju ennast teistest sinu sõpradest eristama. Vähemalt nüüd tead sa, et see olen mina, kui keegi rahvast Osbourne karjub," muigas noormees lõbusalt, sasides Izzy tumepruune juukseid, asetades seejärel käe ümber neidise õlgade. Tema pisikene kuriteokaaslane. "Nii tänane päevaplaan on siis selline, et sa valid, kuhu me läheme ja mina maksan, sest kuidagi pean ma ju tasa tegema enda apsaka, et unustasin sulle 16. sünnipäevaks kingituse osta," lisas Vincete turtsatades, viies enda pilgu hetkeks õekeselt kellale käel.

"Aga ma ei ole ju mingi nahkhiirenäo, sorakil juuste ja nõmedate siniste prillidega vanamees," kiunus Izzy. See oli ka üks põhjus, miks talle ei meeldinud, et teda Osbourne'iks kutsutakse. Ta ei olnud Ozzy, kes tüdrukule pigem nahkhiirt kui meest meenutas. Kuulnud, et Bruno unustas talle kingituse osta, turtsatas Izzy naerma. "Oi, vennakene, mu sünnipäev oli märtsis ja nüüd läheneb juba 17. Kus sa küll elanud oled?" muigas ta. "Läheks "Näljamänge" vaatama?" pakkus tüdruk, sest ei olnud seda teist osa veel näinud ja ta nägi, et see jookseb veel Tree Hilli kinos, kuhu filmid tulevad niikuinii kõvasti hiljem kui nad ametlikult välja tulevad.