Look how high we can fly

"Seega sinu ebasündsad mõtted on minu süü?" turtsatas Anna lõbusalt. Aga noormees polnud ainukene. Ka Veronical on sageli raske töö juures keskenduda, eriti veel siis, kui tal on kas paus või vähem tööd. Küllap on selles süüdi pisikene pilt neist kahest naise telefoni taustal ning kordades suurem pilt arvuti taustaks. Kui su abikaasa sulle pidevalt otsa vaatab, siis ei ole midagi imestada, et ta ainiti su mõtetes on.
Silmitsenud tumedat kampsunit, mis Chadi seljast kiirelt maha lendas, muigas näitsik õrnalt, hammustades hetkeks isegi huulde, kuni kogu naise tähelepanu läks tagasi Kevini huultele, mis oli magusad, pehmed ja soojad.
Ennast vaikselt sellili lasknud, tõmbas Veronica tüübi endale järele. Enda huuled hetkeks mehe omadelt eemaldanud, vajutas näitsik pisikesi suudlusi Chadi lõuajoonele, kaelale, avades samas vaikselt tüübi triiksärgi nööpe. Kiirelt paljastus Kevini treenitud rindkere, millele jagas Anna veel mõne üksiku suudluse, naastes seejärel tagasi Chadi huulte juurde. Veronica oli nüüdseks täiesti unustanud, et nad on endiselt koolis ja noormehe kabinetis laua peal.

"Sinu ja ainult sinu süü," kinnitas Chad muigega. Just see, et Anna oma tulekust ette ei teatanud, võiski mingis mõttes mehe käitumise põhjustajaks olla, sest kui ta oleks teadnud, et Anna tuleb, saanuks ta end selleks kuidagi ette valmistada. Nähes aga enda abikaasat täiesti suvalisel hetkel enda kabinetti sisse jalutamas, oli tal tunduvalt raskem oma emotsioone kontrolli all hoida.
Teadmine, et nad teevad midagi sobimatut, ajas Chadi täpselt samamoodi hulluks nagu need suudlused, ning tema mõtlemisvõime oli kiire kaduma. Varsti jäi tüüp enda särgistki ilma, aga ei saanud väita, et Kevin oleks hilbu järele igatsust tundnud. Selle asemel nautis ta Anna puudutusi ning lasi naise kleidi õlapaeltel alla vajuda. Ja see laud ei tundunudki talle enam nagu laud - pigem ikka voodi. Silmad suletud ning huuled enda abikaasa omade külge kleepunud, ei kuulnudki Chad koridorist lähenevaid samme, mille omanik oli teel tema kabinetti...

OT: @animal - your turn

Hunteril oli täna selle aasta viimane trenn, mis tähendas seda, et nende trenn oli üsna lühike. Selle asemel rääkisid nad selle aasta saavutustest ja sellest, mis tuleval aastal juhtuma hakkab. Samuti oli treener neile kõigile pisikesed kingitused teinud ja seega jagati need laiali, kuigi ega keegi ühtegi pakki ilma luuletuseta kätte ei saanud. Pärast trenni käisid kõik pesemas ja vahetasid enda riided ära, enne kui laiali läksid ja ilusaid pühasid soovisid. Kui kõik teised lahkusid koolist, siis Hunter jalutas just koolimajja sisse, et kapist enda koolikott võtta ja siis üles Chadi kabinetti jalutada. Loodetavasti on vend enda tööga ühele poole saanud, sest ta ei viitsiks teda oodata. Siis läheb ta juba jala, sest enda auto oli ta pidanud korraks Jackile viima, et too natuke suunatuld putitaks, mis ei tahtnud mitte kuidagi vilkuda.

Jõudnud õigele korrusele kohendas poiss spordikotti enda käeotsas, enne kui majandusjuhi kabineti juurde jalutas. Kuna enamik õpetajatest ja muudest koolitöötajatest olid juba kodus, siis ei hakanud Hunter uksele koputama, vaid tõmbas selle kohe lahti. Chad ütles nagu nii, et tal ei ole eriti tööd täna. "Kui sul veel aega läheb, siis sa võid..." hakkas Hunter kohe enda vennaga rääkima, kuid kui ta nägi enda vanemat venda ja tema abikaasat seal samas kontorilaual päris korralikult amelemas... okei praktiliselt juba seksimas oleks Hunter tahtnud maa alla vajuda. Ta ei teadnud mida teha ja seega ta seisis alguses üsna imestunud pilgul ühe koha peal lihtsalt oskamata midagi teha. Chad ja Anna? Siin ja praegu? Tõesti? Pigem oleks poiss midagi sellist Mattilt oodanud. See ei ole võimalik. See ei saanud just juhtuda. "...mulle oma autovõtmed anda... aga unusta ära," suutis Hunter kuidagi enda lause kohmakalt lõpetada, hoides kätt kergelt enda silmade ees, kui ennast ringi keeras ja kabinetist välja astus.

Ta lükkas ukse kinni ning astus paar sammu uksest eemale, jäädes siis seisma. Mida kuradit ta just näinud oli? Okeeei, nüüd näeb ta küll maailma kõige hullemaid õudukaid unes. Hunter libistas enda vaba käe juustesse ning sügas siis kergelt kukalt. Ta hingas sügavalt välja ning pööras ennast siis aeglselt jälle näoga ukse poole. Tema imestunud näole hakkas aeglaselt ilmuma üks lõbus muie, mis aina laiemaks vajus, kuni ta lõpuks kergelt endamisi naerma hakkas. Oi, Chad ja Anna lootku ainult, et ta seda neile nina alla hõõruma ei hakka.

Kuna Chad oli nii sügavalt muude mõtetega hõivatud, võttis tal omajagu aega, enne kui taipas, et midagi on siin viltu. Ukse avanemine läks Chadil täielikult kõrvust mööda, kuid tuttav hääl tõi mehe tagasi maa peale. Hunter? Mida ta siin teeb? Mõned sekundid tuli Chadil selles piinlikus olukorras oma noorema vennaga tõtt vahtida, kuni viimane ruumist lahkus ja ukse sulges. Kevin ei suutnud uskuda, et oli tõepoolest unustanud ukse lukustada, kuigi teadis, et nad Annaga vajavad privaatsust - mitte et naist oma kabinetti sisenemas nähes oleks ta oodata võinud, et nad selleni jõuavad... Aga mis tehtud, see tehtud.
Noorte lõbu jäi paraku lühikeseks, kuna nende lollakas vahelejäämine muutis nii mõndagi. Saatnud Annale vabandava pilgu - ta ei osanud selle peale hetkel midagi öeldagi -, ronis Chad laua pealt maha ning korjas põrandalt üles riided, millest ta vahepeal juba lahti saada oli suutnud. Vähemalt nii palju neil vedas, et nad ei jõudnud oma tegevusega eriti kaugele minna - see olnuks Hunterile veelgi rõvedam vaatepilt. Pannud triiksärgi ja kampsuni uuesti selga, seadis mees sammud koridori. Enne oli ta jõudnud Annale öelda, et tuleb kohe tagasi.
Seisnud hetke pärast uuesti Hunteriga vastamisi, läks Chadil õigete sõnade leidmiseks tavapärasest kauem aega. Iga päev ju sellist situatsiooni ette ei tule. "See, mis sa just nägid... meil lihtsalt läks olukord käest ära, kuigi koht ja aeg olid väga mööda. Unustasin täielikult, et pidid täna siit läbi tulema. Igatahes... proovi ära unustada," rääkis Chad, hääletoon meenutamas last, kes just emale oma pahateo üles tunnistas.

Kui kabineti uks mõne aja pärast uuesti avanes, jäi Hunter enda vanemat venda huviga vaatama, sest ta tõesti tahtis teada, mis tal selle kõige kohta öelda on. Chad peaks talle ju eeskuju näitama, mitte selliseid asju näitama. "Loomulikult unustasid..." kordas Hunter üsna tüdinud häälel, sest talle hakkas juba tunduma, et kõik inimesed selles perekonnas kipuvad teda kogu aeg ära unustavat. Tuleb välja, et Chad pole ka mingi erand. "Läks käest ära?! Proovi ära unustada?!" tõstis Hunter natuke enda häält, kuid tühjas koolimajas kõlas see kuidagi liiga tugevalt. "Ma unustaks selle hea meelega ära, aga vaevalt midagi sellist, mis mulle lapsepõlve trauma põhjustab nii lihtne unustada on," sõnas poiss ning raputas enda pead. "Sa peaksid õnnelik olema, et see mina olin, kes sisse astus, mitte keegi muu. Sa võid nii enda töö kaotada muideks," lausus Hunter viimased sõnad nii nagu oleks hoopis tema siin see vanem ja mõtlevam isik. "Aga olgu, eks ma hoian enda suu lukus ja üritan seda unustada. Aga see pole minu süü, kui ma enam sind ja Annat tõsiselt vaadata ei saa," lisas Hunter lõpuks turtsatusega ja hakkas kergelt naerma, "sorry." See kõik oli korraga nii koomiline ja dramaatiline. Hunter isegi ei teadnud, kas ta oli pahane või lihtsalt kiusas Chadi.

"Noh, läks meelest. Vabandust. Pole minugi mälu täiuslik," tuli Chadil tunnistada. Asi polnud üldse Hunteris, vaid kõikvõimalikes kohustustes ja isiklikes mõtetes, mis mehe tähelepanu endale võtsid. Hunteri ootamatult tugev hääletoon pani Chadi korraks isegi võpatama, aga ta teadis, et ei saa vennale midagi ette heita. Hunty reaktsioon oli täiesti mõistetav, sest ükski inimene ei peaks oma venda niimoodi nägema - poolpaljalt ja vägagi privaatse tegevuse suunas liikumas. "Ole nüüd, mis traumast sa räägid? Me ei jõudnud veel midagi eriti tehagi," sõnas Chad mõnevõrra lõbusamal hääletoonil. Anna oli ka täiesti riides ju. Mingit pornot ei toimunud. "Jajah, eks ma üritan edaspidi hoolikam olla," noogutas Chad venna sõnade peale, kui too mainis, et Chad peaks õnnelik olema, et Hunty asemel keegi teine sisse ei astunud. Kuulnud Hunteri viimast lauset, ei suutnud mees isegi naeru tagasi hoida. Karta on, et nii läheb. "Me üritame sind edaspidi oma käitumisega mitte häirida," andis tüüp lõpuks vennale lubaduse. Nii et ei mingit silitamist, katsumist ja muud taolist enam, kui Hunter läheduses on. Sellega saaks ta ju ometi hakkama?

"Olgu, aga kas sa viid mu siis koju või ma lähen jala?" küsis Hunter, vaadates endale vennale otsa, sest sellepärast ta ju siin üldse oli. Nüüd muidugi kui Anna siin on, siis tahab vend võibolla parem otse koju minna ja see asub ju teisel pool jõge. "Jumal tänatud," ohkas poiss kergendatult, laiutades samal ajal käsi. Ta tõesti ei tea, mis ta siis teinud oleks, kui ta oleks neile tõesti tegutsemise ajal peale sattunud. "Edaspidi ära lihtsalt midagi sellist üldse tee. Kaks täiskasvanud inimest ei suuda siis koduni ära oodata," muigas Hunter ning pidi taaskord turtsatama. Ta lihtsalt ei saanud. "Tore oleks," leidis noorem Sommers ning vaatas enda vennale siis lihtsalt otsa.

Kuulnud Hunteri küsimust, sobras Chad natuke aega püksitaskus, enne kui autovõtmed kätte sai ja vennale ulatas. "Kui ma enne juba ütlesin, et viin su täna koju, siis seda ka teen. Võid juba ees minna ja autos oodata, me tuleme varsti järele," lubas Chad. Pole eriline probleem Sommersite maja juures korraks peatuda ja siis alles koju sõita. Hunteri kergendatud ohke peale mees lihtsalt muigas. Napikas oli see tõesti. Jõudnuks Hunty kõigest paar minutit hiljem... "Ka täiskasvanud inimesed ei mõtle vahel selge peaga," tuletas mees Hunterile meelde. "Aga ma võtan nüüd üleriided ja tulen kohe parklasse. Ära siis vahepeal autoga minema sõida," lõpetas Kevin nende piinliku vestluse ning kadus peagi tagasi oma kabinetti.

Hunter võttis autovõtmed vastu ning kuulas Chadi ära. Ta mõlemad vanemad vennad on selgelt näidanud, et isegi täiskasvanud ei mõtle mõnikord. Vähemalt on tal võimalik nende vigadest õppida siis. "Ei sõida," lubas poiss ning pööras siis ringi, et Chadi auto parklast üles otsida, kuigi ega seal neid palju ei olnud. Terve aeg, mil ta Chadi ja Annat ootas, seedis ta kõike äsja nähtut ning pidi ikka tunnistama, et kooli poolaasta lõpetus oli tal küll ikka väga huvitav tänu neile.

Anna käed liikusid mööda Chadi treenitud ülakeha libisedes mehe püksivärvlini, hakates seda vaikselt lahti tegema, kui uks korraga avanes. Kui noormees temast eemaldus, ajas näitsik pea kergelt kuklasse, silmitsedes vägagi üllatunud Hunterit. Damn it. Veronica oleks tahtnud maa alla vajuda. Puna põskedele valgumas, peitis Anna enda näo hetkeks vastu Chadi keha. No see oli küll natukene piinlik olukord siin. Kui Kevin ennast laualt maha lükkas ja pärast riietumist enda vennale järgi läks, tõusis näitsik endamisi naerdes püsti. Seda olukorda polnud lihtsalt võimalik teisiti võtta. Lõbusal turtsatusel enda kleidi õlapaelad üles lükanud, tõmbas tüdruk kergelt sõrmedega läbi juuste ja libistas ka ennast maha. Vähemalt oli Hunteri ajastus õige, sest mõni minut hiljem ja kogu olukord oleks sootuks intiivsem olnud.
Selleks ajaks kui Chad tagasi kabinetti tuli, keris Anna endale salli uuesti ümber kaela, olles kampsuni tagasi selga pannud. Enda rohelised silmad noormehele viinud, vaatas näitsik talle mõni sekund otsa, hakates seejärel naerma. "Need tulevad küll väga toredad jõulud sinu perega," maigutas neidis suud, vihjates, et Hunter kasutab kindlasti võimalust seda neile nina alla hõõruda.

Chad hingas kergendatult, kui ta uuesti oma kabinetti sisenes, sest kogu see jama tundus vähemalt praeguseks möödas olevat. Küll aga ootab neid järgmine huvitav katsumus ees hetkel, mil istuvad koos autosse, kus on ka Hunter. Ilmselt kulgeb sõit Sommersite maja juurde kas piinlikus vaikuses või noorema venna lõõpimist kuulates. "Jah, peame end vist hoolega vaos hoidma, sest vastasel juhul tekib mu väikevennal ideaalne võimalus norimiseks," lausus mees muige saatel, liikudes laua juurde, millelt võttis oma sülearvuti ja pisut paberipahna. Päris valmis ta oma tööga veel ei saanud, mis tähendas, et väike osa sellest tuleb kodus lõpetada. Selles kabinetis ei kannatanud mees täna enam minutitki viibida. Peagi olidki mõlemad Sommersid ruumist lahkunud ning suundusid alla parklasse, et koju sõita. Tänane kogemus aga ei lähe Chadil arvatavasti kunagi meelest - oli ju selles lisaks piinlikkusele ka omajagu komöödiat.

OT: läbi