Tell the world that I'm...

"Aga mitte mulle... Ma oleksin okei, kui sa suitsetaksid niisama mingit suitsu, aga ma ei taha, et sa suitsetaksid kanepit nii tihti kui mõni inimene suitsetab. Varsti oledki sa ainult pilves, leides, et nii on kõik palju muretum ja rahulikum," sõnas Carrie Sethile. Mees vältis tema pilku, kuigi naise silmad olid kogu aeg temal. "Kas sa kuuled ka ennast - sa vajad kanepit? Kas mina ei või sulle siis nii armastust kui ka meelerahu pakkuda? Ma ei suuda uskuda, et sul üldse on siin, mille vahel valida," lausus naine pettunult. Tundus, et selle lühikese ajaga oli kanepist juba saanud miski ilma milleta Seth elada ei taha.

"Seega ma pean seda lihtsalt harvem tegema?" küsis Joshua, teades juba isegi vastust. Ta tegi ühe pläru päevas, vahepeal isegi paari päeva peale ühe. Selles ei olnud ju midagi halba. Joshua ei uskunud, et keegi, kes on võõrutusravis töötanud, ei mõista, miks kanep Sethile nii vajalik on. "Vajan jah. Muidu oleks ma närvihaige juba. See on nagu antidepressant, lihtsalt looduslik," ütles noormees. "See on legaalne paljudes kohtades," lisas mees.

"Harvem? Parem üldse mitte," sõnas Carrie, kes ei suutnud uskuda, et Seth just midagi sellist küsinud oli. Ta pidi ilmselt naist tundes ju teadma, kuidas ta sellele vastaks. "Kõik, mis on legaalne ei ole alati hea," sõnas naine, "pealegi, mis saab siis, kui sa ühel hetkel avastad, et kanep on ikka liiga lahja ja oleks midagi tugevamat vaja? Sa tõesti arvad, et sa suudad ennast niimoodi kontrollida, et sa uuesti uimasteid tarbima ei hakka?" Carrie jalutas mehe juurde ning võttis diivanil istet.

Seth hingas sügavalt välja. Ta ei saanud lõpetada kanepi suitsetamist, see oli ainus, mis ta vaimselt stabiilsena hoidis. "Aga sa saad ju ise ka aru, et see ei ole ohtlik," vastas Joshua. "Jah," sõnas mees noogutusega. Ta tõesti uskus, et saab vaid kanepiga hakkama, seda muidugi nii kaua, kui tal on Carrie. Ilma naiseta langeks ta ilmselt päris kiirelt ka teiste droogide ohvriks, seda ta aga ette ei näinud.

"Jah, see ei ole nii ohtlik, kui teised uimastid, aga tegemist on ikkagi sõltuvust tekitava ainega," lausus Carrie, vaadates noormehele otsa, "pealegi, mis siis saab, kui sa kellelegi vahele jääd. Ma mõtlen nagu näiteks politseile." Hinganud sügavalt välja, toetas naine küünarnukid põlvedele ja pea kätele. Tõmmates järgmisel hetkel käega läbi enda tumedate juuste.

"See, the thing is, you either like me as I am or you don't like me at all," Seth lausus aeglaselt. Ta ei tahtnud, et teda üritataks nii palju muuta, ta ju proovis olla ise parem inimene ja ta oligi. Igasugused autode ärandamised ja gängijamad olid läbi. Kanep oli alles, aga see oligi väike mälestus sellest, kes ta oli ja kust ta tuleb. See on miski, mis käib Joshiga kaasas. "Ma ei jää vahele, ära selle pärast muretse," lisas Josh. Ta kandis endaga pidevalt hästi vähe kaasas, et mitte vangi lennata.

"Ahah, nii et ma peaksin sinuga siin koos enda pojaga elama ja vaatama, kuidas sa kanepit suitsetad, ja ma ei tohi mitte midagi öelda, sest see on osa sinust?" sõnas Carrie kulme kergitades ja noormehele otsa vaadates. "Jah, muidugi. Seda ütlevad nad kõik," lausus naine irooniliselt noogutades. Iga lausega tõestas Seth aina enam, et ta on ikka veel üks teismeeas poisike. "Kui sa ilmud pilves olekus siia, hakkad midagi tugevamat kasutama või kui ma leian siit korterist kasvõi ühegi jointi on meie suhe läbi," sõnas Carrie lühidalt ja konkreetselt ning ajas ennast diivanilt püsti, sest tema jaoks oli jutuajamine läbi. Pealegi ei olnud ta hetkel just eriti sellises tujus, et Sethi kaisus diivanil istuda. Selle asemel läks ta kööki, kus tal enne õhtusöögi soojendamine pooleli jäi.