Wasting Time

Tracey istus L'Écho Lounge'is ühe üsna madala lava lähedal asuva laua taga üks jalg üle teise asetatud ja tumedad silmad mõtlikult kauguses ühte punkti vaatamas samal ajal kui tema sõrm aeglaselt mööda veinipokaali jalga üles-alla liikus. Ruumis kõlas rahulik jazz muusika, mida tekitas bänd laval. Rahvast oli ruumis üsna korralikult, kuid enamik olid tulnud koos kellegagi. Trace istus aga üksinda. Ta oli viimastel kuudel palju sellele mõelnud, et tema elus on hetkel ainult töö ja kodu. Ta tahtis midagi enamat ja see midagi enamat oli laps. Kuna õige mehe otsingud ei ole tal juba ammu vilja kandnud, siis on Tracey kaalunud lapsendamist või kunstlikku viljastamist. Kippus aga nii olema, et nii kui midagi lapsendamise osas liikuma hakkas, tuli ette mingi tõrge. Trace oli juba igasugust lootust ja jaksu kaotamas. Milleks sellega vaeva näha? Võib ju sama hästi enda elu endist viisi ära tiksuda...

OT: Clinton James House

outfit

Umbes tund aega tagasi oli Clinton sisenenud L'Écho Lounge'i, et läbi viia järjekordne ärilõuna võimaliku koostööpartneriga, kes lisaks investeerimisele mehe firmasse, oleks sponsoneerinud osaliselt ka kooli ujumistiimi, mis oli päris muljetavaldavaid tulemusi koju toonud pärast esimest tähtsamat võistlust. Aga kuna lepingud on veel allkirjastamata ja läbirääkimised käivad, ei oska James midagi kindlat lubada ei koolile ega enda õpilastele trennis.
Saatnud võimaliku partneri viisakalt ära, otsustas mees mõneks ajaks veel siia jääda. Muusika oli meeldiv, õhkkond privaatsem ja rahulik ning toidud pidid ka päris head olema. End ukse juures ümber pööranud, otsis Clint silmadega vaba lauda, kuhu maha istuda. Praegusel kellaajal oli siin päris palju rahvast ning tühja laua leidmine osutus arvatust keerulisemaks. Liikudes aeglasel sammul laudade vahel, märkas James peagi ühte tuttavat nägu lava ääres. Suule õrn naeratus ilmunud, seadis mees enda sammud Tracey poole. "Õhtust," tervitas ta naist vaikselt, jäädes talle otsa vaatama. Viimane tundus kuidagi liimist lahti olevat ja sarnast olekut on James viimase nädala jooksul ka koolis märganud, eriti veel hetkedel, mil naine üksi on. "Võin ühineda?" küsis mees kiirelt üle. Ta mõistaks täiesti, kui naine ta pikalt saadaks, soovides olla üksi.

SPOILER: Click to show

Naine oli küll üsna oma mõtetes, aga ometi suutis ta siiski veel olevikus püsida. Seega ta mehe tervitust kuuldes küll täitsa ei võpatanud, aga hetk läks küll, enne kui ta kõik asjad kokku pani ja mehele ühe naeratuse saatis. "Õhtust," lausus Trace mehele vastu, "võid ikka, jah." Ta oligi siin juba liiga kaua üksinda istunud ja nii kipuvad sageli kõige hullemad mõtted pähe tulema. Võibolla lähebki tal sellist rahulikku seltskonda vaja, kellega lihtsalt mõtted mujale viia. Võtnud uue lonksu enda veiniklaasist, sättis naine ennast sirgemalt istuma, viies enda tumedad silmad Clintonile. "Mis sa siin siis üksinda teed? Las ma arvan... kohting, mis läks natuke luhta? Või siis kohting, mis ei ole veel alanud. Sellisel juhul soovitan ma sul mujale istuda. Tead küll naisi... Hmm... või siis mingi ärikohtumine, kuid ma ei tea... kas selleks natuke hilja juba ei ole?" arutles naine valjul häälel, viies lõpuks silmad kellale, mis ei olnudki eriti palju edasi liikunud sellest ajast, kui ta siia tuli. Lõpuks jäi ta küsivalt Clintile otsa vaatama.

Tracey'i naeratusele vastanud, istus Clinton naise vastu. Küünarnukid lauale asetanud, ristas mees enda käed, jättes need üle laua serva alla poole kõikuma. Naise pakkumiste peale kergelt muianud, viis James pilgu saalile, kuid peagi olid tema pruunid silmad uuesti Tracey'ile kinnitunud. "Ei, ei ning jah. Juhul kui sa omad üpris suurt ja tuntud firmat, kuhu aeg-ajalt mõni tahab investeerida, siis peab natukene enda vaba aega mõne ärikohtumise jaoks ohverdama. Mõni tuleb siiski üpris kaugelt või on hetkelisel läbi sõidul," sõnas mees vaikselt, sügades ühe käega pisikest habe enda lõual. See on see paaripäevane habe, mida ei viitsi üle päeva uuesti nulli ajada. "Ja sa ise? Kuna sa oled liiga eemalolev ja lausa kurb, siis kohtingu võin ma ilmselt kohe välistada," lisas Clint, hoides enda pilku naisel.

"Selge. No, mida ma ikka nendest suurtest äriasjadest tean," muigas naine kergelt, kuid muutus peagi samasuguseks nagu enne. Clintonil oli aastatega kõik ainult paremaks läinud nagu näha. Ta on suure firma omanik, ilmselt ei tule tal ka naistest puudu ja lisaks saab ta kaudselt tegeleda ujumisega, mis talle väga meeldib. Hetkel oli naine ilmselt sellises tujus, et talle tundusid kõikide teiste elud palju paremad kui tema oma. "Selles osas on sul täiesti õigus - kohtingut mul ei ole," lausus naine kerge sujuva noogutusega, "ma tulin niisama välja istuma, sest üksinda korteris istumine ei tundu just eriti parem variant, kuidas enda õhtut veeta." Võtnud lonksu enda veinist, viis naine enda pilgu muusikutelt tagasi Clintonile. "Eemalolev ja kurb? Ilmselt peaksin ka selle süü omaks võtma," lisas Tracey mehele kerge muigega.

Clinton turtsatas kergelt Tracey sõnade peale, varjates enda suul oleva muige käega, sügades hetkeks lõuga. Mees võis tõesti omada suurt firmat ja sellest tulenevat paksu rahakotti, kuid tema viimane reaalne kohting naisega, kes Clintile ka huvi pakkus, toimus aastaid tagasi. Nüüd on mees enda firma ori, töötades vahel 12 tundi päevas ja ülejäänud 12 tunnist kulutas ta 9 magamisele. Ning kui palju kolme tunni sisse ikka meelelahutust mahub. "Ning on sul üks tore vana tuttav seltsiks, kes on nõus end puhta narriks tegema, et sul hea tuju oleks, mis hoiaks selle õpetaja sinus eemale," lausus James kergelt naerma hakates. Hetkel kui naine tema sõnade peale muigas, võis tüüp enda missiooni lugeda osaliselt täideviinuks.

"Clinton," lausus naine mehe nime mänglevalt ja lõbusalt, raputades samal ajal aeglaselt kergelt naerdes enda pead, viies enda pruunid silmad lauaplaati uurima. See mees siin võiks ükskõik mida teha ja ta ei näeks narr välja. Sellise väljanägemise juures on see ilmselt üsna võimatu. "Õpeteja minus eemale? Mida sa sellega öelda tahad?" kergitas naine pisut enda kulme ja vaatas mehele uurivalt otsa. Kas ta oli siis praegu tõsine nagu õpetaja klassi ees? Mees polegi teda õpetamas näinud kunagi. Vist.

"Tracey," lausus ka mees naise nime lõbusalt, suul lai naeratus. Mööduvalt kelnerilt ühe pudeli punast veini tellinud, viis Clinton enda silmad tagasi naisele. "Noh kogu see tõsine olek ning veel-üks-sõna-ja-ma-jätan-teid-kõiki-pärast-tunde pilk, mida ma nägin enda kooliajal piisavalt palju, et see igaveseks mulle mällu jääks, räägivad paljugi. Mis juhtus?" küsis James vaikselt, kummardudes lauale ja naisele lähemale. "Sa võid mulle rääkida ja mind usaldada," lisas mees vaikselt, põimides enda sõrmed, hoides pilku endiselt Traceyl.

"Sulle teadmiseks, ma ei ole selline õpetaja, kes õpilasi pärast tunde ähvardab jätta," muigas naine, sest ta oli pigem see leebem õpetaja. Pealegi andis ta ainet, mis oli valikuline. Seega olid seal enamasti ainult sellised õpilased, kes olid asjast tõesti huvitatud. "See on liiga isiklik," sõnas Trace pead raputades, "ma võin nii palju öelda, et ma tunnen viimasel ajal, et mulle jääb ainult mu tööst väheks. Kui ma lähen koju ei ole mul midagi teha. Lihtsalt mina ja tühi korter. Ma olen juba kolmekümnendates naine. Mul ei ole ei meest ega lapsi... ma lihtsalt tunnen ennast viimsel ajal liiga üksildaselt." Tracey vaatas mehele otsa ning neelatas kergelt, tõstes klaasi enda huultele. Ta võttis paar lonksu veini, enne kui klaasi lauale tagasi asetas.

"Või sa pole lihtsalt selliseid õpilasi enda klassis kohanud," kommenteeris Clinton kerge muigega, hoides enda tumedaid silmi endiselt Tracey'l. Naise jutu peale ta noogutas kergelt, kuulates vaikides, ütlemata sõnagi, vaid lihtsalt istudes ja kuulates, hoides kõik kommentaarid endale. Algul jäi naise jutt talle natukene segaseks, aga mida rohkem ta nondele sõnadele mõtles, seda rohkem jõudis talle ka tõde kohale. Või vähemalt seda Clinton arvas. "Eks ma küsin teine kord uuesti, kui me oleme mõlemad piisavalt purjus, et paljastada kõik enda saladused, mäletades neist hommikul midagi," sõnas James mõne hetke pärast, võttes ka ise lonksu veinist, mis lauale toodi pudeli ja ühe klaasiga. "Ma olen kuulnud, et umbes 20 kassi võtmine pidi aitama ning vähemalt need hullunud saja kassi tädid telekast väidavad," lisas Clint muigega, püüdes Tracey tuju tõsta.

"Võibolla, sest meedia on valikaine ja üldjuhul tulevad seda õppima ainult need, kes asjast huvitatud on," lausus naine kerge noogutusega, vaadates mehele otsa. Tore oli üle pika aja õhtut koos kellegagi veeta. Ei olegi ainult Trace ja tema negatiivsed mõtted. "Mina ja purjus? Oi, ma ei teagi, millal see viimati juhtus," turtsatas naine ja naeris kergelt, lubades enda keelel jälle magusat veini tunda. Asetanud klaasi lauale tagasi, lükkas ta selle natuke rohkem laua keskele, et enda käed lauale toetada ja nii mehele pisut lähemale kummarduda. Kõigil ei ole vaja kuulda, millest nad räägivad. "Ega mul vist varsti muud üle ei jää," turtsatas Tracey ja hakkas naerma. Kuidas Clinton seda küll teeb? Ta on praegu viimase kümne minuti jooksul rohkem naernud, kui ta viimastel nädalatel kokku seda teinud on. "Sest last nad üksikule naisele meeleldi adopteerimiseks ju ei anna ja kunstlikviljastamine on kuradi kallis ühele õpetajale," lausus naine enne kui sõnasabast kinni sai. Lõpetanud naermise, viis ta enda pruunid silmad mehelt hoopis muusikutele. Kuigi ruumis käis pidev meloodia, tundus naine keskenduvat ainult Clintile.

"Võimalik või on lihtsalt viga ühes kenas üliandekas õpetajannas, kes suudab tunni meeldivaks teha," pakkus Clinton muigega, hoides enda pilku endiselt naisel. Samuti on alati võimalus, et tunnis on ka õpilasi, kelle jaoks võib ühe aine läbimine ja seal hea tulemuse saamine olla väga tähtis ja vajalik, et enda õpinguid jätkata.
"Siis ongi viimane aeg seda muuta, aga ma arvan, et natukene teises kohas ja seltskonnas, sest meil mõlemal on siiski mingit laadi maine, mida kaitsta," lausus mees kergelt naeratades. Tore oli näha, et kuskil seal oli peidus ka see vana Tracey, keda James ülikooli ajast nii hästi mäletas ja kellesse ta kunagi ammu armus.
Kui naine otsustas talle siiski rääkida, mis teda vaevab, kuulas Clint vaikides ja tähelepanelikult. Ta noogutas vaid kergelt mõnes kohas. "Kui sa vajad abi või raha, siis sa võid alati mulle helistada," pakkus Clinton vaikselt välja. Kui ühe kalli inimese õnnelikuks tegemine on nii kallis, et ta ise ei saa seda endale lubada, siis James oleks nõus selle kinni maksma. Rahast tal puudust ei tule ning seda mõne ülla eesmärgi nimel kulutada, seda pole mees juba ammu teinud. Peakski homme paar annetust lastehaiglale ja lastekodule tegema ning mõnele asutusele veel, mis seda hädasti vajab.

"Nüüd sa lihtsalt meelitad mind," raputas naine enda pead, kui Clinton pakkus, et ta on kena üliandekas õpetajanna. Muidugi ei saa seda välistada, aga vaevalt see peamine põhjus on. "Ma arvan, et ma olen purju jäämiseks liiga vana. Meil peaks ikka juba natuke mõistust olema," muigas naine, "kuigi su pakkumine tundub ahvatlev." Võibolla tõesti mõni teine kord mõnes teises seltskonnas. Kes teab? Võibolla suudabki naine siis ennast vahelduseks natuke vabamalt tunda. Kuulnud Clintoni sõnu pärast seda, kui ta enda probleemi välja oli lobisenud, jäi ta teda lihtsalt muigvel pilgul vaatama, pea kergelt ühele poole viltu. "Tead, see kõlas praegu nagu sa oleksid nõus mulle vajadusel lapse valmis vorpima," hakkas naine naerma. Jah, nad olid kunagi armunud, aga see oli kaua aega tagasi. Hetkel oli naine lihtsalt tänulik, et Clint just täna siia sattus. Jagatud mure on ju alati kergem. "Aitäh selle pakkumise eest, aga ma üritan parem ise hakkama saada," lausus Tracey.

"Võib-olla, aga nii või naa oled sa seda väärt," hoidis Clinton enda pruune silmi naisel, võttes lonksu veinist, võttes pokaali enda käte vahele. Tracey väite peale, et nad olevat liiga vanad, et purju jääda, turtsatas mees valjult. "Seda võid sa väita umbes 30 aasta pärast, aga momendil pole me isegi liiga vanad kõige lihtsamateks lapsikumateks tegudeks. Kõik on siin kinni," lausus mees lõbusal muigel, koputades parema käe nimetissõrmega vastu enda oimukohta, "ning eks ma siis helistan sulle, kui mul peaks parasjagu olema üle mõni pudel veini, mis ootab joomist." Muie Jamesi suul venis kergeks naeratuseks. Ta võttis veel ühe lonksu veini, lükates pokaali seejärel endast kaugemale.
Kui Tracey mainis, et tema pakkumine kõlas sedasi, nagu oleks mees valmis ise lapse eostama, turtsatas Clint valjult, hakates kergelt naerma. "Võiksin ka seda vajadusel viimases hädas teha, aga pigem mõtlesin ma soovituskirja või midagi sellist. Üksik inimene, kes soovib lapsendada, vajab hädasti mõnda head soovitust, mis kiidaks teda taevani ja näitaks, kui hea lapsevanem see inimene olla võib," lausus mees, kui oli suutnud naermise lõpetada. Mõttest, et neist kahest võiks saada midagi enamat kui lihtsalt sõbrad, mattis Clinton maha hetkel, kui kuulis naise abielust. Lahutusest sai ta teada loomulikult aastaid hiljem, kui see ise toimunud oli.

"Mul on juba praegu kodus piisavalt veinipudeleid, mis ootavad joomist," muigas Trace, saades alles pärast lause lõppu aru, et see kõlas nagu kutsuks ta Clintonit enda juurde. Eee... kas see ikka on hea idee? Mõte sellest, et naine kuskile Clintoniga ennast täis jooma läheb ei tundunud just kõige ahvatlevam, sest viimati oli ta purjus ikka väga ammu ja seega hakkaks alkohol talle ilmselt kiiresti pähe. Sellega võivad kaasneda igasugused piinlikud välja ütlemised, mis naisel enam kunagi mehe juures tõsiselt olla ei laseks ja see ei sobi kohe üldse, sest nad on siiski kolleegid. "Aga kust sa üldse tead, et ma hea lapsevanem oleksin?" esitas naine uue küsimuse mehele, kui too teatas, et pidas silmas rohkem nagu soovituskirja. Muidugi tuleks see talle kasuks, aga mees ei ole ju teda hiljuti lapsi kasvatamas näinudki. Keskkooli noored ei lähe ilmselgelt arvesse. "Lihtsalt puhtast uudishimust... kas sa ei ole kunagi mõelnud, et sa lapis tahaksid? Sul on ju heal järjel firma ja nüüd oled sa veel treener ka... kas sulle ei tundu mõnikord, et kõik, mis su elus on, ongi ainult töö," uuris naine, üritades enda sõnu hästi valida, et James aru saaks, mida ta mõtleb.