I'm here for you but don't expect me to have superpowers

"Äkki," kehitas Colin enda õlgu, sest seda ei saanud ju välistada. Noormees peaks näiteks praeguste plaanide kohaselt kooliballile jälle minema. Kui Helena sinna jõuab, siis saavad nad ka natuke rääkida, kuigi mees on ilmselt suurema osa ajast kaamera taga. "Ma ei tea, kas seda annab veel enam üldisemalt öelda," muigas mees tüdruku jõuluplaanide peale. Samas eks nendeni oli ikkagi aega veel. Tundus küll, et kohe-kohe, aga tegelikult ju detsember alles algas. Mühatanud kergelt Sami puudutava info peale, viis Colin enda pilgu tüdrukult aknale. Õues ei olnud talve veel kuskil näha.

Helena aga ei teadnud, kas ta ise on kooliballile minemas või mitte. Päris kaaslaseta minna ei tahaks, nii et kui ta sinna satubki, siis vist seetõttu, et peab seal esinema, ehkki keegi pole talle veel midagi selle esinemise kohta öelnud. "Vist ei annagi," muigas neidis ning lonksas ettevaatlikult oma kuuma ja supermagusat teed, kui Colin akna poole vaatas. "Kusjuures ma lootsin tagasi tulles juba lund näha, aga tundub, et see aasta ei tahagi lumi maas püsida," sõnas näitsik, sest tema äramineku päeval oli midagi lumesarnast taevast alla sadanud, ehkki maas see siis ilmselgelt ei püsinud. Loodetavasti ei tule jõulud päris mustad.

"Hetkel tundub küll ilm üsna sügisene, aga eks talveni ole veel aega," sõnas Colin, "ma hakkan siis muretsema, kui 24. hommikul lund veel maas ei ole." Noormees muigas kergelt ja viis enda pilgu Helenale. Neil mõlemal on ilmselt piisavalt asju, mille üle muretseda. Seega lumi on neist üks väikseim. "Kuuske käisid juba väljakul vaatamas?" uuris Colin, kes kavatses selle kindlasti üle vaadata, kui terveks saab.

"Sügis detsembris on küll juba midagi väga uut. Mu jõulutunnet tekitavadki hetkel ainult värvilised tuled mu toas, mis on hämaras ainsaks valgusallikaks, see kuldne ja hõbedane kard, täna hommikul tehtud piparkoogid ja mandariinid, mille lõhn juba paneb jõule igatsema," muigas näitsik, kuigi just lumi oleks see, mis tõelise jõulutunde tekitaks. Muidugi oli Mariel täna plaan veel poodi minna, et pärast koju mõned mandariinid võtta, sest neid tal seal veel ei olnud. Colini sõnu kuuldes hakkas Marie aga kergelt naerma. "Täiesti arusaadav, ma hakkaks ise ka siis mõtlema, et midagi on väga valesti," nõustus ta noormehega. Mustad jõulud nüüd küll need täiuslikud pole. "Ma otseselt juurde ei läinud, aga ma nägin seda siia jalutades. Uisutama tahaks ka kunagi minna, sest polegi ammu uisutanud," vastas näitsik. Tuleb need uisud siis ilmselt ka välja otsida. "Sa siis ei ole veel seda kuuske näinud?" uuris ta.

Colin kuulas rahulikult Helena juttu. Tegelikult oligi parem, kui neiu rääkis, sest noormees ei tahtnud väga enda kurku koormata nagunii. Samas täitsa vait olla oleks ju ka veider, kui sul külaline on. "Ei ole jah," sõnas noormees, "kui terveks saan, küll siis lähen ja viskan pilgu peale." Mis puutus uisutamisesse, siis Colin seda just väga taga ei igatsenud. Samas korra või kaks võiks ju talve jooksul seal ikka ära käia. Avanud enda sülearvuti kaane, pani Colin arvutist natuke jõulumuusikat käima. Ta jättis selle vaikselt ruumi kõlama, et see neile taustaks oleks. "Nüüd on parem?" küsis noormees muiates ja võttis ühe Helena tehtud piparkoogi.

"Kindlasti tee seda," noogutas Helena. "See kuusk näeb väga kena välja, kuigi lumega oleks ideaalne." Eks seda lund annab muidugi oodata, sest ta sajab küll, aga maha ei taha kuidagi see aasta jääda. Hommikul sajab maha, õhtuks sulab ära või siis on lihtsalt mingisugune märg plöga. Kui Colin jõulumuusika mängima pani, lõi Marie nägu särama ning tüdruk naeris kergelt, sest see lõi tõesti õige meeleolu. "Palju parem," nõustus tüdruk. "Kuidas piparkoogid maitsevad?" küsis näitsik, sest kuna tema need ju küpsetas, tahtis ta ka noormehe arvamust teada.

"Tuleb olla õnnelik selle üle, mis meil on," muigas Colin. Noh, kui kuusk on, siis loodetavasti ajab see mõneks ajaks asja ära ka ilma lumeta. Jõulutunne peaks ju tegelikult ikkagi hingest tulema, mitte sellest, kui palju on lund, küünlaid, kingitusi, tulukesi või mida iganes. "Päris head on," lausus Colin ja võttis korvist järgmise, "sulle ikka sobib see köögis toimetamine." Mees mäletas ju endiselt kõiki neid kordi, kui nad koos süüa tegid või Helena tehtud toite sõid. Need olid alati head.

"Tõsi," nõustus Helena Colini sõnadega, kuigi lootis sisimas, et vähemalt jõululaupäevaks on maa selle musta plöga asemel kaetud koheva valge lumevaibaga. "Tore, et sulle meeldib," lausus näitsik naeratuse saatel. "Tegelikult päris hea oli üle pika aja jälle köögis mässata." Vahepeal olid lihtsalt nii kiired ajad, et ei olnud aega ise midagi valmis vaaritada, kuid perenaisena Marie kindlasti hätta ei jääks. Muidugi mäletas ka tema seda, kuidas Coliniga koos sai süüa teha või siis tegi tema ja nad mõlemad sõid ja mingil määral Helena isegi igatses seda aega, sest tema tunded noormehe vastu olid endiselt alles.

"Ma peaks ütlema, et hetkel olen ma veel täiesti oma köögi üle väga õnnelik, aga eks näeb, kui kaua ma siin süüa teha viitsin ainult endale," muigas Colin. Üksinda olles on ju päris suur kiusatus lihtsalt kuskilt valmis toitu osta. Seda enam, et tänapäeval on peaaegu igast restoranist võimalik endale süüa kaasa osta. Loodame, et asi sinnani ikka ei lähe.

"Kui see oli vihje, siis mul ei ole midagi selle vastu, et mõni päev jälle siia tulla ja võib-olla ehk koos kokata," lausus Helena lõbusalt, sest hetkel kõlasid küll mehe sõnad nagu vihje. Pealegi... miks mitte jälle koos süüa teha? Loodetavasti on Colin selleks ajaks terveks ka saanud ja Helena ise ka just palavikuga kuskil siruli pole. "Mul on tihti just see asi kodus, et ema teeb tervele perele tavaliselt söögi valmis, kuigi mõnikord tahaks ma seda hoopis ise teha," muigas näitsik. See on see, kui veel vanematega elad, aga vähemalt sai Marie nii mõnelgi korral küpsetada või vormiroogasid teha. Coliniga koos olles sai neiu seda muidugi rohkem teha, eriti kui ta ööseks jäi ja vara ärkas ning seejärel ise hommikusöögi tegi.

"Nooh, kui aus olla, siis see ei olnud otseselt vihje sellele, aga... kunagi võibolla," pakkus Colin, tundes ennast pisut justkui täbaras olukorras. Ta oli niisama Helena jutuga kaasa läinud ja ei mõelnud sellele, kuidas see tüdrukule kõlada võib. "Sellisel juhul on kõik suhtlemises kinni," muigas noormees. Tuleb lihtsalt varakult kokku leppida, kes mida ja kuna teeb. Kõik on teostatav.

Helena lihtsalt muigas, kui taipas, et oli Colinist natuke valesti aru saanud, kuid mõte tundus ikka hea. "Mulle meeldiks see mõte, sest tegelikult on sinuga köögis päris lõbus," lausus näitsik. See ei pea küll kohe järgmisel päeval või üldse lähiajal olema, aga kunagi ikka, kui Helenal jälle vabam aeg on. Nüüd läheb just uuesti kiireks, sest igasugused üritused on tulemas ja paljudel esineb ka tema. "Arvad?" küsis tüdruk muiates, sest kui ta emale ikka ütles ja soovi avaldas, sai tema ka köögis tegutseda, ehkki seda tegi ta tõepoolest harva. Pigem ootas oma võimalust, et köök hõivata.

Colin noogutas tüdruku sõnade peale. Lõbus neil oli ja mõte oli ka hea. Lihtsalt teostuseni läheb veel ilmselt natuke aega. Eriti kui noormees haige on. Pööranud pea pisut kõrvale, tõi Colin taas kuuldavale paar köhatust, pärast mida ta taskurätiku üles otsis, et enda hingamist natuke vabamaks teha. "Tean," muigas mees, kui ei pidanud enam väga hullusti läbi nina rääkima.

Helena vaatas Colinit, kes jälle köhis ja nina nuuskas ning raputas siis pead. Ai, ei tahaks ise ka haige olla, kuid noormeest ennast oli ka niimoodi üsna niru näha. Ta jõi enda tee lõpuni ning asetas siis tassi lauale, heites pilgu ka hetkeks kellale, sest võib-olla peaks varsti üldse minema hakkama. Õnneks polnud veel kuskile kiiret. "Kuidas Phoebel läheb?" uuris Helena nagu muuseas, sest ta polnud ammu juba tüdrukut näinud. Kontserdile tuli ta ka eile hästi korraks, aga ju siis pidi tööle minema, sest aega rääkida neil ei olnud.

"Ausalt öeldes ma ei tea, sest me pole viimasel ajal eriti palju suhelnud," sõnas Colin, "varem ma nägin teda ju kasvõi hommikul või õhtul, aga nüüd näen ma teda ainult siis, kui koju lähen või ise temaga mingid plaanid teen." Kindlasti kavatseb noormees enda õega peagi jälle rohkem suhtlema hakata, aga enne peab ta terveks saama. Nüüd kus mehel on oma elamine, saavad nad ju siin ka aeg-ajalt filmikaid ja istumisi korraldada.