I'm here for you but don't expect me to have superpowers

Polnudki eriti palju aega möödas sellest, kui Helena Tree Hilli tagasi tuli. See oli kõigest kaks päeva tagasi, aga Helenale tundus, nagu poleks ta õieti ära olnudki, ehkki jõudis nii mõnegi asja LAs korda ajada. Näiteks lindistas ta paar uut lugu, oli külaliseks ühes telesaates ja siis veel hunnik esinemisi. Eile andis ta heategevusliku kontserdi ka TRICis üle pika aja, kogu piletitest saadud tulu läks kodutute loomade aitamiseks. Terve see aeg oli küllaltki kiire, et tüdruku mõtted eemal hoida ja noh, läks ikka paremaks küll. Pärast eilset kontserti oli Helena koju läinud ja mõtles, et teeks vähemalt piparkoogitaina valmis, kuna neid tegema poleks ta niikuinii jõudnud hakata. Niisiis läkski ta voodisse, kui tainas oli valmis. Hommikul ärgates käis Marie Sissyga jooksmas ja võttis koju tulles kuuma duši. Siis pani ta mugavad koduriided selga ning hakkas piparkoogitaignast piparkooke vormima. Neid tuli lõpuks kolm plaaditäit ja mõned piparkoogid kaunistas Marie isegi ära. Kuskil poole nelja paiku vahetas ta riided, pannes selga punase pitsilise vööga kleidi ja jalga mustad sukkpüksid. Alguses oli neiu Daniga mõelnud kokku saada, kuid sai siis teada, et too lendab Mehhikosse ja nii pidid plaanid veidi muutuma. Järgmine, kes tüdrukule meelde tuli, oli Colin, keda ta eile õhtul klubis ei näinudki, ehkki mees lubas tulla. Kas ta meelega ei tulnud või oli tal selleks lihtsalt väga mõjuv põhjus, sest viimane kord, kui nad nägid, oli Colin kindlasti lubanud kohal olla.

Igatahes otsustas Helena mehele üllatuse teha ja talle külla minna. Pealegi polnud ta mehe uues loftis käinudki. Niisiis võttis ta mõned piparkoogid ja pani need ühte korvikesse, asetades liniku peale, enne kui üleriided selga pani ja end minekule sättis. Helena teadis umbes, kus see loft võiks asuda ja pärast mõnda aega jalutamist leidiski tüdruk selle üles. Ümbrus ja elamu ise väljastpoolt tundus ju täitsa kena. Järgmiseks otsis neiu õige ukse üles ja koputas sinna, jäädes vastust ootama...

Outfit + müts + kindad + sall + soe mantel

OT: @colin

Colin oli eile hommikul ärgates endiselt sama väsinud kui magama minnes. Kaasa ei aidanud ka see, et tal kordamööda plava ja külm oli. Tundus, et selle talve esimene külmetus on kätte saadud. Noormehe hääl oli natuke kähe, ta köhis ja aeg-ajalt tuli ka nina nuusata. Nii palju siis tööst. Noormees lootis, et see kõik läheb kiiresti läbi, aga kus sa sellega... Isegi praegu lamas ta diivanil, üritades natuke arvutis tööasjadega tegeleda, aga ta andis kiirelt alla. Kuna ta oli just ühe kuuma tee ära joonud, tundis ta jälle palavust. Siiski ei hakanud ta ennast lahti koorima, sest oli kindel, et külmalaine pole enam kaugel. Colin plaanis parem enda silma looja lasta ja natuke magada, aga just siis, kui ta endale tumesinise pleedi ümber tõmbas, kostus loftiukselt koputus. Kutt oli enam kui kindel, et tegemist on Phoebe või emaga, kes vaatamata tema vastuseisule ikkagi teda ravima tuli. Ajanud ennast aeglaselt diivanilt püsti, jalutas Colin ukse juurde, tõmmates samal ajal laisalt käega läbi enda tumedate juuste, et natuke esinduslikum välja näha. Seljas kandis ta nagu nii tavalisi musti dresse, tumesinist särki ja selle peal hallikat pusa. Kaela oli ta endale salli sidunud ja jalas olid villased sokid. Ta tahtis siiski ruttu terveks saada. Colin keeras ukse lahti ning avas selle, jäädes üllatunud ilmel Helenat vaadata. Ta oleks tahtnud küsida, mida ta siin teeb, aga õnneks suutis isegi tema haige ja loid aju aru saada, et see poleks viisakas. "Hei," suutis Colin viimaks ühe tervituse lagedale tuua, endal hääl pisut kähe, "ma ei tea, kas sa ikka tahad sisse tulla... ma olen päris korralikult haige." Justkui tellitult hakkas noormees köhima, viies pärast seda kergelt muigvel pilgu Helenale.

Kui külmetus kellestki tavaliselt mööda läks, oli selleks Helena... ptüi-ptüi-ptüi. Ta saabus just Los Angelese mõnusast soojast kliimast külma ja veidi talvisesse Tree Hilli, olles üllatunud, et hommikul isegi mingisugune jääkirme tee peal oli ja ta vahepeal täitsa pingviinisammuga kõndis, et ta pikali ei kukuks ja enda piparkoogi korvi kuskile harakatele söödaks ei pilla. "Hei," lausus neiu, kui talle uks viimaks lahti tehti, jäädes Colinit hetkeks silmitsema. "Ära võta seda isiklikult, aga sa näed kohutav välja," muigas tüdruk. Tõesti suurepärane ajastus. "Ma natukeseks ikka tuleks, sest Dani on praegu ära ja ma mõtlesingi sind vaatama tulla. Lihtsalt tuleb loota, et mina seda endale külge ei saa," vastas näitsik ning ulatas piparkoogikorvi Colinile. "Näe, tõin sulle midagi," lausus ta. "Täna hommikul tegin, kuigi oleks vist pidanud midagi C-vitamiini rikast ka kaasa võtma." C-vitamiin pidi ju aitama ruttu terveks saada, kuid noh... Marie sai alles nüüd teada, et Colin mingi pisiku endale külge on saanud.

"Ei võtagi, sest ma olen ise üsna samal arvamusel," muigas Colin ja lasi Helena uksest sisse, sest mis ta ikka haigena siin ukse juures seisab. Tare tuleb ikka soojas hoida. Samas võibolla tuleks nüüd natuke lofti tuulutada, et värsket õhku ruumi tuua. "Oh, Helena, sa ei oleks pidanud," lausus noormees, võttes korvi siiski vastu, sest kui tüdruk selle juba siia vedas, siis oleks viisakas see ka vastu võtta. "Aga... tunne ennast nagu kodus," lausus Colin, lastes silmadega üle parktiliselt ühe suure ruumi, kus ta nüüd elas. Erilisi jõulukaunistusi mees üles ei olnud pannud, sest haigus murdis ta just aprajal ajal maha. Pealegi tuleb tal esimesena üldse endale mõned kaunistused osta, sest enda isiklikke tal ei ole. Ainuke jälg jõuludest oli elutoa laual olev korv, kus oli mandariinid. Colin asetas Helena korvi ka sinna samma lauale. "Ma ei teagi nüüd... kas ma pakun sulle midagi. Teed? Kohvi? Midagi süüa?" küsis mees, korjates samal ajal diivanilt pleedi üles, et see kokku voltida ja seljatoele asetada.

Kui Helena tuppa astus, võttis ta üleriided ning saapad ära, jäädes kõigest punase vööga kleidi ja sukkpükste väele. Kleit oli küll üsna õhuke, aga õnneks oli tuba soe. "Mul sai neid niigi mitu plaaditäit ja seega peaks koduski neist veel jätkuma," lausus Helena, sest tühjade kätega kellelegi külla tulla oleks olnud imelik, ükskõik kui lähedane keegi talle oli. Tüdruk astus edasi ja lasi enda silmadega üle selle suure ruumi. "Siin on nii avar. Kena elamine," kommenteeris tüdruk, kuigi see ruum oli enam-vähem sama suur kui Helena elutuba. Samas oli see koht mõnusalt hubane. "Ma sõin oma kõhu kodus juba piparkookidest täis, aga teest ära ei ütleks," vastas näitsik. "Samas... ma hea meelega laseks sul pikutada ja teeks endale ise teed, kui sa vähemalt ütled, kust mida saab. Eks ma hiljem tulen liitun lihtsalt sinuga," arvas näitsik, sest ei tahtnud, et Colin end väga koormaks. Las haige inimene ikka pikutab.

"Noh, sellisel juhul küll," lausus Colin, kuigi ega tal haigena eriti suurt isu ei olegi. Kuigi eks sööma peab. "Ma olen ka täitsa rahul," noogutas noormees, kes Helena vastuse peale kööki jalutas, et talle üks tee teha. Ta otsis juba kapist isegi tassi välja, kui neiu mainis, et võib ise ka endale joogi teha. "Usu mind, ma olen juba piisavalt pikutanud," sõnas noormees. Samas võibolla kui ta seda veel rohkem teeks, siis saaks ta terveks ka lõpuks. "Tule vaata, millist teed sa tahad?" viipas Colin, avades ühe kappidest, kus ka paar karpi erinevat teed oli. Mingi eriline kirju valik ei olnud, aga vähemalt seegi.

Helena ei mäletagi, millal ta viimati haige oli, aga tavaliselt ei maitse talle ka siis toit... või siiski... ainsana lähevad tal siis alla ainult soojad supid või värske salat. Neiu jalutas Colini järel kööki ning toetas end vastu kapiserva. "Tell me about it," muigas tüdruk, kui Colin ütles, et on juba piisavalt pikutanud. Seda neiu uskus, kuigi tema meelest peakski tüüp võimalikult palju puhata üritama. "Kuidas sa end üldse praegu tunned?" tundis näitsik siirast huvi, kuigi mehe välimuse põhjal ei andnud just arvata, et tal kuigi hea olla oleks. Haige pole kunagi hea olla, aga ju oli noormehel siis niigi palju parem, et ta praegu vähemalt pikutada ei tahtnud ja kahel jalal ringi tatsas. Kui Colin ühe kapi avas, sammus ka Helena talle lähemale ning jäi hetkeks teepakke silmitsema. "I'll go with blueberry," tegi näitsik kiire valiku. "Ja suhkrut võiks ikka viis lusikatäit vähemalt olla." Seda ei mõelnud tüdruk naljaga, vaid ta panigi enda tee sisse alati hullult palju suhkrut.

"Kõige hullem ei ole, aga samas ega hea ka olla ei ole," muigas Colin, sest ta tõesti ei osanud öelda, kuidas ta ennast tunneb. Kindel on see, et ta tahaks terve olla. Kaua sa ikka ühe koha peal istud. Lõpuks tahad ikka natuke liikuda ka. Võtnud tüdruku jaoks õige teekarbi kapist välja, asetas ta kotikese tassi ja lisas sinna kohe ka hulga suhkrut. Alles nüüd märkas mees ka vee sooja panna, kuigi eks kiirkannuga läheb see kiiresti. Colin toetas ennast vatu kappe, et vee valmimist oodata.

"Haige polegi hea olla," lausus Helena ja võttis laua taga istet, kuni tee valmib. Õnneks ei tohiks sellega eriti kaua minna. "Siin vahepeal midagi huvitavat ka on toimunud?" uuris Helena, et täita seda vaikusehetke, mis hetkeks tema ja Colini vahele tekkis. "Mul on endal küll tunne, nagu ma poleks eriti ära olnudki, kuid ma ei ole millegagi kursis ka," muigas tüdruk, kuid ometi oli ta ära olnud veidi rohkem kui kaks nädalat.

"Ma ei tea," kehitas Colin enda õlgu, "seda võid sa vist pigem Daniela käest küsida ma arvan, sest ta teab kindlasti rohkem. Mina olen enamasti ainult tööga tegelenud." Mees tõesti ei teadnud mingeid suuri muutusi. Noh, muidugi on linn endale kena talvekuue selga saanud tulukeste, kuuse ja liuvälja näol, aga see on loomulik asi. "Sa ei olnudki ju väga kaua seekord," arvas Colin. Vähemalt ei tundunud see kaua.

"Dani sõitis Mehhikosse, nii et vähemalt nädal aega ei näe ma teda kindlasti," lausus Helena, sest oli vähemalt nii aru saanud, et Daniela läheb ainult nädalaks. "Mõned nädalad," kehitas näitsik õlgu, kuid need nädalad läksid tõesti kiiresti. Seda, millal ta jälle tagasi läheb, ei tea. "Nende nädalate jooksul lindistasin ma kaks uut laulu, sain võimaluse olla külalisena ühes telesaates, siis sai jälle punasel vaibal natuke tatsutud ja loomulikult kontserdid," rääkis Helena enda äraoldud ajast, kui Colin juba mainis, et ta kogu aeg tööd tegi. Kahju muidugi, et mees eilsele kontserdile TRICi ei jõudnud.

"Mis ta siis sealt leidis?" küsis Colin kerge naeratusega. Ega ta Helena sõbrannasid eriti ju ei tundunudki. Ainult Danielat natuke ja temaga kohtus ta ka lihtsalt topeltkohtingul. "Nii et ka enamasti töö, töö ja veel rohkem tööd," sõnas noormees. Neil mõlemal on lihtsalt vedanud sellega, et nende hobi ja töö langeb kokku. Colin keeras korraks enda pea kõrvale ning köhis kergelt, varjates selle kenasti käeseljaga. Kui noormees jälle tüdrukule otsa vaatas, läks ka vesi keema. Valanud tassi kuuma vett, segas ta suhkru ja tee kenasti segamini. "Piima sa vist ei taha?" küsis Colin igaksjuhuks üle.

"Tal on lihtsalt praegu natuke rasked ajad ja siis otsustas ta mõnda aega Tree Hillist eemal olla ning Mehhikosse sugulastele külla minna," rääkis Helena, kuid ei hakanud midagi rohkem selgitama, sest leidis, et tal pole lihtsalt õigust sõbranna eraelu kellegagi lahkama hakata. See jutt oli ikka ainult talle usaldatud. "Jah," noogutas tüdruk. "Ma olen küll juba laupäevast saadik siin olnud, aga siis oli lihtsalt tegemist ja eile oli TRICis kontsert... ja väga kahju, et sa tulla ei saanud. Loodan igatahes, et saad ruttu oma tervise tagasi," rääkis Helena. Üle pika aja Tree Hillis esineda oli päris fun ja kontsert ise oli fun. Helena oli igatahes rahul. "Ei, mul läheb piim kohvi peale, aga tee kõlbab niisamagi," vastas Helena noormehe küsimusele, kuigi kohvi jõi ta ikka väga harva. Tüdruk eelistas rohkem teed. "On sul jõuludeks juba plaane?" uuris tüdruk, sest selleni polnud ka enam väga palju aega. Esimene adventki oli juba ära.

"Okei, ei päri rohkem siis," sõnas noormees, tõstes käed allaandmismärgiks korraks üles. "Jah, see kontsert... ma oleksin võinud sulle helistada või midagi, aga ma lihtsalt jäin magama. Igatahes olen ma kindel, et see ei jäänud viimaseks kontserdiks. Seega küll ma järgmisele kohale tulen, kui võimalust on," sõnas Colin justkui pisikese vabanduse ja uue lubaduse Helenale. Kuna tee oli nüüd valmis, jalutas mees tagasi diivani juurde ning sättis ennast sinna mugavalt istuma. "Ilmselt olen kodus Phoebe ja emaga. Võibolla üritan millalgi jõulude ja aastavahetuse ajal ka papsil külas käia. Aga üldiselt on jõulud selline aeg, kus on palju üritusi, mis tähendavad omakorda pildistamist," rääkis Colin enda suhteliselt olematutest plaanidest. Ta teadis umbes, mida ta teeb, aga midagi täpset ei olnud. "Mis sa ise siis teed? Oled ikka kodus sellel ajal?" uuris Colin vastu.

"Kindlasti ei jäänud see viimaseks," lausus Helena, sest oli selles ise ka täiesti kindel. Nüüd alles hakkavad need üritused ju igal pool tulema ja võimalus, et ta kuskil jälle esineda saab, on päris suur. Colin parem vaadaku, et oma lubadust peab. Tüdruk võttis enda teetassi ja sättis end Colini juurde istuma, kuulates, mida mees talle räägib. "Äkki juhtume samal ajal mõnele üritusele, sest mul tuleb nüüd ilmselt palju esinemisi ka," arvas tüdruk, näol kerge muige. "No sõnastame selle nii, et ma olen ilmselt Tree Hillis või kuskil lähedal, aga kindlasti tahaks kodus ka olla," rääkis näitsik, kuigi polnud ka ise mingeid kindlaid plaane just teinud. "Sam peaks ka jõuludeks siia tulema," sõnas ta, sest tavaliselt veedab vend igal aastal jõulud oma perekonnaga.