Blame it on my own sick pride

Kuna Dani oli nii varahommikul alles magama jäänud, siis tõusis ta alles pärast kahteteist üles. Voodi oli juba tühi ja selle üle ei olnud Danielal vaja eriti imestada. Lõuna oli ju juba praktiliselt käes. Näitsik ajas ennast aeglaselt voodist välja ning tõmbas endale lihtsalt ühed tavalised sinised teksad jalga, t-särgi selga ja peale ühe mõnusa pisut lohvakama hallika pusa. Seejärel tegi ta pisikese tiiru vannitoas, kammides seal ka enda juuksed ära ning sidudes need kõrgesse hobusesabasse. Alles siis võttis ta suuna alla. Tal ei olnud õrna aimugi, kas Matt on veel kodus või ei. Igatahes läks ta kööki ja pani vee keema, istudes ühele laua taga olevale toolile, et vee valmimist oodata.

Matthew ärkas poole kümne ajal ning hakkas siis enda fondiga tegelema. See tehtud, leidis Matt lõpuks hommikusöögiks aega ning siis viis auto remonditöökotta, et talverehvid alla panna. Kaheteistkümne paiku jõudis ta tagasi koju ning astus majja, pannes võtmed esikusse. Kuulnud köögist hääli, võttis mees suuna sinna. "Hommikust," ütles ta ja istus toolile Dani vastas. "Alles ärkasid?" küsis mees sooja naeratusega. Oli aru saada, et Dani oli veel pisut unine, hommikuti oli tal pisut teistsugune pilk.

"Hommikust," sõnas Dani üsna vaiksel häälel, asetades seejärel enda käe suule, kui sinna üks haigutus ilmus. Kuulnud klõpsatust, mis andis märku vee valmimisest, ajas tüdruk ennast toolilt püsti ning jalutas kapi juurde. "Mhm," vastas tüdruk Matthew küsimusele. Daniela otsis endale välja tassi ja ühe metsmarjatee pakikese. Vaevalt oli vesi pakikese märjaks teinud, kui ruumi täitis mõnus marja aroom. Lisanud teele natuke suhkrut ja seda seganud, võttis Daniela tassi kätte ja istus laua taha tagasi. "Seal on veel kuuma vett, kui sa kohvi või teed tahad," lausus tüdruk ning tõusis uuesti, et külmikust juust, vorst ja ketšup välja tõsta. Ta otsustas endale grillsaiu teha, sest need lähevad kiiresti. Natuke meisterdamist ja toit oligi valmimas. Dani toetas ennast vastu kappi, et oodata saiade valmimist.

Mees tõusis ja võttis tassi, kuhu kuuma vett valada. Peaaegu tühja veekannu alusele tagasi pannud, otsis Matt välja metallist kohvinõu ning võttis sealt paar lusikatäit aroomset kohvi. "Me peaksime siia ka cappuccinomasina ära ostma," mainis Matthew. Selline suurem, millega saab head kohvi ja kakaod ka. "Mis sa siis täna plaanid teha?" küsis Matthew, võttes uuesti istet. Ta segas kohvi ja jättis siis tassi lauale, et kohvipaks põhja vajuks. Ta oli juba söönud, seetõttu ei läinud ta külmiku kallale, et midagi valmis meisterdama. "Ma mõtlesin, et täna võiks käia vaatamas, kas uisuväli on avatud või mitte," pakkus mees välja. Detsembris oli Tree Hillis tavaliselt uisuväli, Matt ei teadnud, kas see on juba valmis.

Daniela noogutas ja mühatas midagi kergelt Mattile vastu, kui too leidis, et nad võiksid siia cappucinomasina ära ostma. Ausalt öeldes oli Danil hetkel sellest üsna ükskõik. "Ma ei teagi," lausus tüdruk pärast vaikivat õlakehitust, "Helena tuli eile LAst tagasi. Ma võibolla saan temaga kokku." Märganud, et tuluke saiagrillil on ära kustunud, tõusis Daniela uuesti püsti ning otsis endale taldriku, kuhu kaks tulist saia asetas. Otsinud sahtlist noa, lõikas ta mõlemad saiad pooleks, tekitades seega taldrikule neli väiksemat kolmnurgakest. "Kas liiga soe ei ole veel selleks?" küsis Daniela, kuigi ega tema ei teadnud, kas nad kasutavad lisaks tavalisele looduslikule külmale mingeid masinaid ka. Lõpuks sai tüdruk rahulikult laua taha istuda, et enda hommikusööki süüa. Ta võttis paar lonksu teest ning vaatas mehele otsa, asetades tassi lauale tagasi. "Matt," sõnas tüdruk mehe nime, raputades aeglaselt enda pead ja jätkates rahulikul ja soojal võibolla pisut murelikul häälel, "ma ei saa siin istuda ja teha nägu, nagu eile ei juhtunud midagi. Meie suhe ei tööta. Meil on probleemid ja ma arvan, et neid on parem lahendada, kui lihtsalt õhku jätta. Meie vahel on niigi nii palju pingeid. See teeks asja ainult hullemaks, kui me jätkame käitumist nagu kõik oleks korras."

Matt sai aru, et Daniela oli siiani pahane, kuigi mees otsustas eelmise õhtu selja taha jätta. Ta plaanis asjad ka Michelle'iga korda ajada, kuna nii head sõpra oleks olnud kahju kaotada. "Ma ei tea, pikalt on juba miinuskraadid öösiti olnud," ütles mees õlakehitusega. Mees lonksas kohvi ja hoidis silmi Danielal. "Ma saan aru, et sa muretsed minu ja Michelle'i pärast, aga meie vahel on tõesti ainult sõprus. Me olime üksteisele toeks, kui me NY-s üritasime alustada. Sa ei pea tema pärast muretsema. Ülejäänud probleemid on lahendatavad. Ma tean, et ma ühel korral keerasin kõik korralikult persse, aga kui sa mind ka aasta hiljem üldse ei usalda, siis ma ei tea, mida enam teha," oli Matthew aus.

Daniela kuulas rahulikult mehe ära, hakkamata midagi vahele ütlema. Ausalt öeldes tal ei olnudki eriti midagi öelda, sest ta ei teadnud, mida selle kõige peale kosta. Ta võttis lonksu enda teest ning asetas siis tassi tagasi lauale, jättes selle enda kahe käe vahele. "Vabandust, et ma eile su telefonis sinu selja taga sorisin. See ei olnud minust kena ja ma luban, et see ei kordu enam," sõnas tüdruk seekord tõesti siiralt ka kahetsustundega hääles. Ta oli sellele õhtul pikalt mõelnud ja leidnud, et see oli temast tegelikult väga alatu. Ta ise ju ka ei tahaks, et Matt salaja tema telefonis või arvutis ringi mässaks, kuigi ega tal seal midagi peita ei ole. Asi on põhimõttes. "Jah, Michelle..." ohkas Dani, "ma tõesti tahan sind uskuda, aga sa pead ometi tunnistama, et sa veedad viimasel ajal rohkem aega temaga telefonis kui koos minuga. Ma ei taha öelda, et sa ei tohiks temaga üldse suhelda - see oleks lollus - eriti kui ta tõesti su sõber on." Daniela võttis paar lonksu enda teest, enne kui jätkas. "Ma ju usaldan sind... või siis vähemalt usun, et usaldan," lausus tüdruk alguses tugevamal häälel, kuid jätkas siis jälle vaiksel häälel, "ma tõesti tahan sind usaldada, aga minu peas oleks nagu mingi 'hääl', mis ei lase mul seda teha ja ma ei saa sellest kuidagi lahti."

Mees noogutas. See mobiili asi oli unustatud. Täpselt, asi oli põhimõttes. "See suhtlus on meil ilmselt mõnda aega nüüd üldse olemata. Kui ma temaga millalgi jälle kõik asjad sirgeks saan aetud, suhtlen ma temaga edasi, aga mitte nii palju. Vaata, asi on selles, et ma ei ole pikalt NY-s olnud. Kui me sinna kolime, võiksime me käia kolmekesi ühes restoranis, siis saad sa temaga kohtuda," pakkus Matthew. "Äkki Michelle võtab mõne deidi ka endale kaasa," lisas mees. "Aga selle usaldamisega on küll nüüd selline asi, et sa ei saa seda minu vastu enam hoida. Ma tõesti olen muutunud, mul pole mingit afääri, see oleks lollus, sa oled öelnud mulle, et sa andestasid, aga kui sa igal korral hakkad põdema, kus ja kellega ma olen, siis...," rääkis mees rahulikult.

"Vaevalt ta minuga enam väga kohtuda soovib," sõnas Daniela kerge turtsatusega. Ta isegi ei tahaks Michelle'i enam näost näkku eriti näha. Parem, kui ta ei tea üldse, kes selle nime taga seisab. "Ma olengi sulle andestanud, aga see ei tähenda, et see mul meelest on läinud," lausus tüdruk mehe sõnade peale, "eks ma siis üritan edaspidi, mitte hoolida sellest, kus ja kellega sa oled." Dani hingas sügavalt välja ning võttis ühe saia kätte, hakates seda väikeste ampsudega sööma. Nüüd ei olnud see vähemalt enam nii kuum. "Ma tean, et see võib isekalt kõlada, erit kuna Snow on veel haiglas, aga... Ma mõtlesin mõneks ajaks Mehhikosse minna. Võibolla, kui me veedame natuke aega lahus, suudame mõlemad endale selgeks teha, mida me sellelt suhtelt tahame ja ootame või... kas on üldse mõtet seda jätkata," lausus Dani, kui oli ühe saia ära söönud ja natuke teed peale joonud.

Matthew vaatas tüdruku pruune silmi ja naeratas. Michelle oli vist päris pissed off, kuna ta saatis sõnumi, kus seisis, et nad ei tohiks suhelda, kuid asi ei saanud nii halb ka nüüd olla. Järgmine oli ootamatu. Matt vaatas enda tassi ja ei saanud aru, kuidas saab Daniela nüüd, kui Snow oli välja saamas, lahkuda. Enda meelepaha mees siiski välja ei näidanud, ta oskas vajadusel enda emotsioone suurepäraselt kontrollida. "Ma saan aru, puhkus oleks vajalik," nõustus mees. Ta sai nüüd aru, et nende seitsmeaastane vanusevahe oli ikka liiga palju, Daniela võttis teatud asju nagu teismeline, näiteks Matthew sõbrannad ja eemaloleks. Matt ootas elult aga juba muud. "Millal ja kui kauaks sa minna plaanisid?" küsis mees.

"Ma ei ole otseselt mingeid plaane veel teinud. See oli lihtsalt üks mõte," sõnas Daniela alustuseks, et mees ei arvaks nagu tal juba kõik lennupiletid ja muu tehtud oleks. Sellele tüdruk veel mõelnud ei olnud. "Ma ei tea... täna õhtul-öösel, kui pileteid on, või siis homme millalgi. Ma ei tahaks väga kaua minekuga viivitada, sest ma tahaks ikka siis tagasi olla, kui Snow koju saab," lausus tüdruk, "ma mõtlesin kuskil nädalaks jääda." Daniela vaatas Mattile mõni sekund otsa, enne kui enda uut saia sööma asus. Tänu sellele jutuajamisele oli kõik juba nii jahtunud, aga vähemalt said nad rahulikult räägitud ja see oli oluline.

"Selge. Ma saan aru," vastas mees ning ta tõusis ja jõi mõne lonksuga allesjäänud kohvi ära. Mis tal ikka enam teha oli, Matthew mõistis, et Daniela ei hakkagi teda kunagi usaldama ning ta ei tahtnud seda kodumängu edasi teha, kus nad peaksid olema justkui elukaaslased, aga üks ei usaldanud teist ja teine oli töösõltlane. Matthew kallas kohvipaksu prügikasti ja pesi tassi ära, et see restile kuivama panna. Sommers pidi õhtul Treyga kokku saama, eks siis baaris ta sai pingeid natuke maha kruttida.

Daniela mõistis, et kuigi Matt ütles, et ta sai aru, ta ei saanud aru. Kui mees püsti tõusis ja enda tassi pesema hakkas, ajas näitsik ennast kiiruga laua tagant püsti, lüües isegi kergelt enda põlve vastu lauajalga ära. Ta ei teinud sellest valust eriti välja, sest ta teadis juba, et kui ta midagi ei tee, siis läheb mees lihtsalt ruumist välja ja kõik jääb jälle ripakile. "Matthew," kasutas Dani mehe pikka nime, mida ta ei ole juba ammu kasutanud, "kui sa ei taha, et ma läheksin, siis ütle seda, sest ma ei oska su mõtteid lugeda. Kuigi eks su käitumine näitab juba niigi, et sa ei saa aru ja sulle ei meeldi see mõte."

Mees pööras ümber ja toetas end vastu köögikappe. "Daniela, ma ei ole mingi telenovela supermees, kes jookseb nuttes järgi. Kui sa ütled, et sa tahad endale aega, siis fine, võta aeg maha. Jah, mulle ei meeldi see, aga see on elu, ma ei saa kõike, mida ma tahan," rääkis Matthew ausalt. "Ma ei tea, mis meil häda on, ausõna ei saa enam aru, aga ma arvan, et uus algus, ehk siis NY, oleks meile parim. Ma tõesti loodan, et uuel aastal saame me jälle normaalsemalt läbi," ütles Matthew õrna naeratusega. Ta sai aru, et stress oli neil mõlemal üle pea löönud ning uus aasta oleks ehk toonud rahu nende majja.

"Ma ei ootagi, et sa selline oleksid," lausus tüdruk, lubades enda näole isegi kerge turtsatuse ja muige, kuid tema pilk muutus tõsisemaks, kui ta Matti edasist juttu kuulas. Uus aasta oli kaugel. Selle ajaga võib veel palju juhtuda. Tüdruk tahtis pigem loota, et nende vahel läheb kõik korda juba siis, kui Snow koju tuleb. Kuigi New Yorgis olid nad tõesti palju rohkem meeskond kui praegu Tree Hillis. "Ma loodan ka," sõnas Daniela, kuigi lihtsalt arvata ja oodata, et uuel aastal on kõik parem, tundus natuke lapsik. Ise peab ikka ka natuke vaeva nägema, et kõik korralikult töötaks. Kuigi tüdruk ei teadnud, kuidas Matt sellele regeerib, astus ta talle lähemale ning kallistas mees. Kui ta läheb tõesti täna öösel ära, siis oleks tore vähemalt kasvõi see üks kallistus endaga kaasa võtta.