From me to you

"Eks vaatab seda siis," muigas Jason õrnalt. Tal pidi olema mingi koolituse moodi asi Bostoni lähedal 19. detsembril. Juhul kui see ikka toimub, siis võivad nad ka koos tagasi tulla. Noormehe auto on nagunii lennujaama parklas ootamas. Natukene on sinna veel aega ning kui ta tõesti läheb sellele koolitusele, siis oleks ju ilus üllatus Sierrale, kui noormees teda kooli ees ootab. "Ma tänan," turtsatas noormees kergelt, kinnitades enda rohelised silmad tüdrukule. See oli nende hetk momendil. Üle pika aja said nad olla kahekesi, rääkida näost-näkku ning jagada puudutusi ja suudlusi. "Isegi paar vanu rohelisi dresse näeksid sinu seljas pidulikud välja," maigutas Tommie lõbusalt suud. Suudelnud tüdrukut juba hetk hiljem vastu, käsi viimase juustesse libisemas, muutus noormees isegi julgemaks ja romantilisemaks, kui korraga tema toa uks pauguga lahti ja uuesti kinni lendas. "Oi, sorry dude ... I totally walked into a thing, didn't I?" maigutas Jasoni toakaaslane suud. Tema pruunid slimed liikusid Sierrale Tommie süles. "Ilus ajastus, Mike, lihtsalt suurepärane," turtsatas Jas valjult, pöörates enda pilgu sõbrale, kes muigega käe üle enda kiilaka pea tõmbas. "Noorem-veebel Michael Rick Russell, meeldiv tutvuda," tutvustas poiss ennast kiirelt, astudes voodile paar sammu lähemale ja ulatudes Sierrale käe. "Wow ... you are gorgeous and real ... Dude, she is really real," maigutas Mike lõbusalt suud, surudes teise käe enda laiguliste pükste taskusse, võttes sealt rahakoti. Järgmine hetk surus ta ühe kahekümne dollarise juba Jasoni kätte. "Ning jätkake. Ma olen juba kadunud," lisas noormees lõbusalt, pruunid silmad tagasi Melodyle liikunud. Ta andis neidisele au ning astus seejärel uksest välja. "Vabandust sellepärast," pööras Jason enda silmad tagasi tüdrukule enda süles. See jättis temast päris huvitava mulje.

"Nüüd sa küll lihtsalt meelitad," muigas Sierra, kui Jason leidis, et näitsik võiks kasvõi dressides kohale minna ja endiselt sama kena välja näha. Tjah, iseasi, kas teda üldse niimoodi sinna sisse lastakse. Kui Jason enda suudlustega julgemaks muutus, tegi seda ka Melody, jõudmata isegi mõelda sellele, et keegi võib iga kell sisse marssida. Täpselt nii muidugi juhtuma pidigi. Ukse pauk oli muidugi parajalt vali, et Sierra võpatama panna. Õnneks ei hüpanud ta Jasoni sülest maha sellest suurest ehmatusest. Tema silmad liikusid ruumi astunud noormehele ning ta noogutas noormehe väga ilmselgele küsimusele vastuseks. Ta jalutas küll ikka väga õigel ajal sisse. Lihtsalt suurepärane. "Emn... lihtsalt Sierra?" tutvustas Melody ennast vastu ning ulatas noorem-leitnandile enda käe. Noormehe eriti viks ja viisakas tutvustus pani tüdruku korralikult muigama. Õnneks ei hakanud ta naerma. "Aitäh ja..." Mel lihtsalt kortsutas arusaamatult enda kulme ning viis pilgu aeglaselt Rickilt Jasonile. Miks ta ei peaks päris olema? Mingi sisenaljad neil või? "Peadse kohutmiseni... või siis mitte," hõikas tüdruk tüübile järele, öeldes lõpu pigem vaiksemalt endale ja Tommie'le. "Siin ei ole midagi vabandada... kuigi see kuulub mulle jah?" muigas Meoldy ja libistas kahekümnese Jasoni käest enda sõrmede vahele, "ma oletan, et mingi veider kihlvedu, millest ma ei ole eriti kindel, et ma teada tahan. Kuigi seda oleks küll tore teada, miks ma tõeline ei peaks olema?" Sierra asetas enda käed jalle vaikselt ümber Jasoni kaela ning vaatas talle uudishimulikult otsa.

"Võib-olla, võib-olla mitte. Aga sa oled seda lihtsalt väärt," sosistas Jason Sierrale õrnal muigel, hoides enda rohelisi silmi tüdrukul. Taaskord leidis üks neidise sinine juuksesalk ennast noormehe sõrmede vahelt, kus tüüp seda keerutas ja lahti laskis, kõditades seejärel sellega näitsiku nina.
"Teoreetiliselt küll mulle," turtsatas Jason lõbusalt, kui Rick oli toast väljunud. Nimetissõrm pöial hoisid õrnalt 20-dollarisest kinni. Melody sõnade peale turtsatas tüüp veel üks kord. "Mitte päris kihlvedu. Lihtsalt Rick ei uskunud, et sa reaalselt mu tüdruk oled. Pigem lihtsalt paar kena suvalist interneti pilti seinal, et ma ... mis sõna see nüüd oli ..." nipsutas Jason kergelt vasaku käe sõrmi, püüdes meenutada seda täpset väljendit, mida toakaaslane oli tema kohta kasutanud, "... õige - hädine. Seega ta vedas 20 dollari peale kihla, et Sierrat kui Jasoni tüdruksõpra pole olemas," hakkas Tommie lõpus naerma. See oli tõesti üks ülimalt piinlik olukord mõni hetk tagasi. Ta annab Rickile hiljem ühe hea kolaka vastu pead. "Ilmselt oli ta lihtsalt kade, et tal pole minu šarmi, aju, välimust ja sellist iludust, keda vabadel päevadel kaisutada ja suudelda nii palju, kui süda soovib," lisas noormees muigega, kinkides Sierra huultele ühe õrna suudluse.

Sierra naeratas õrnalt, raputades aeglaselt pead küljelt küljele, kuni noormehe poolt tema näole tõstetud juuksesalk neiu kergelt silmi kissitama pani. Kõdi oli lihtsalt. Ta vaatas Jasonile otsa ning lükkas tema käe enda juuste kallalt eemale. Jah, see meeldis talle, kui mees tema juustega mängis, aga kiusamine talle endiselt ei istunud. "Nooh, kui ma ei oleks täna kohale tulnud, siis sa seda käes ei saaks hoida, aga okei. Ma ei hakka vaest sõdurist lendurit ometi röövima," lausus Melody, kui oli Tommie jutu ära kuulanud. "Ohoh, keegi on eriti heal arvamusel endast," muigas Sierra, kui Jason hakkas loetlema omadusi, mille poolest ta Rickist parem peaks olema. See viimane muidugi kaalus kõik muu üle. "Mitte et sul neid vabu päevi just eriti palju oleks..." mainis Mel nii muuseas. "Muideks... kas me hakkame varsti liikuma ka või tahad sa, et ma tuba sinu ja veel paari noormehega jagaks ja siia jääksin?" küsis Sierra, kuigi teoreetiliselt tal sellist võimalust ei ole. Siiski karmid reeglid külaliste kohta.

Jason muigas lõbusalt, hoides enda pilku kindlalt Sierral. Ta jälgis iga pisidetaili tüdruku juures, tundes sellest ühte aegu rõõmu ja püüdes neid igaveseks talletada. "Teeme siis nii, et see läheb meie pisikesse rahakassasse ning homme ostan ma selle eest sulle ühe suure lõunasöögi ja sa võid ise koha välja valida," pakkus noormees õrnal naeratusel, kinkides pisikese musi neidise ninale. "Nii vaene ma nüüd ka pole. Stipendium on mul kindlalt õppeaasta lõpuni olemas ning mõni päev nädalas tööl käia ei tapa ka ära," lisas poiss turtsatusel. Päris suure summa saadavad talle ka vanemad. Justkui see kaotaks nende mõlema puudumise noormehe lapsepõlvest. Mõlemad olid liiga hõivatud tülitsemise, lahutuse ja armukestega. "Muidugi. Vaevalt hoiavad sind siin paigal ainult minu rohelised silmad," noogutas Tommie kergelt naerma hakates. Ta lükkas sinise juuksesalgu, millega tüüp ennist mängis, tüdruku kõrva taha. "See kevad on neid rohkem. Õppuseid peaaegu, et ei olegi ning loenguid ka mõni üksik nädalas, mille võiks isegi üle lasta. Tüüp nagunii ei kontrolli kunagi, kes kohal on. Ilmselt peaks loengut ka tühjale audikale," turtsatas Jas endamisi.
"Ma paneks midagi mugavamat selga ja siis võime minna," kinkis noormees ühe kiire musi Sierra huultele, libistades seejärel tüdruku voodile istuma, tõustes ise püsti. Khaki-värvi T-särgi üle pea tõmmanud, jättes selle sõrmede vahele, kõndis ta kapi juurde, et leida endale mõni puhtam särk. Must sobib suurepäraselt. Sikutanud selle sahtlist välja, tõmbas noormees selle üle pea ning võttis enda teksad. Pükste vahetus oli kiire ning peagi oli tema koolivorm kapis. Riidepuult pusa võtnud, viskas Jason selle endale selga ning pööras ennast tagasi Melody poole. Dressikas eest poolenisti kinni, paljastas see poisi kaelas oleva laibaka, mis anti õppeaasta algul igale tudengile. Reeglina lõpetavad nad siiski kõik ja edasi ootab juba armee.

"Mulle meeldib see idee," naeratas Sierra ning vajutas noormehe suule ühe kiire musi vahetult pärast seda, kui Jason tema ninale musi oli andnud ja seega neiu korraks silmi sulgema oli pannud. "Sa töötad või?" oli Meoldy üllatunud, sest ta ei teadnud seda. Või siis oli ta selle teabe kuidagi ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasknud. Igatahes oli see näitsikule korraga suureks hämmastuseks, et ta seda ei teadnud. Mis neiusse endasse puutus, siis tema elas ülikoolis enda vanemate kulul, kuigi ta lootis saada endale kohta mõnes plaadifirmas. "See on nüüd küll hea uudis," arvas Sierra, "ah, et loengu võib üle lasta, jah? Mis on saanud korralikust kuld medaliga lõpetanud Jasonist, ah? Muutud mul siin laisaks ära." Tüdruk vangutas enda pead, leides ennast peagi voodilt istumas. Näitsiku pilk saatis Jasonit, kuni too enda riideid vahetas. "Väga kena, sa midagi soojemat ei võta kaasa?" küsis Melody, kes on harjunud praktiliselt Kanada juures elama. Nüüd on ta aga palju rohkem lõunas. Ajanud ennast voodilt püsti, jalutas ta Tommie juurde. "Kui see on kõik, siis lähme. Minu asjad on korrapidaja juures," mainis Sierra nii igaksjuhuks.

"Umbes kuu aega tagasi alustasin. Nüüd kui meil on rohkem aega ja vähem õppuseid, siis on mul selleks reaalselt aega ka," noogutas Jason kergelt, kui Sierra enda üllatust näitas. Viimane pani küll noormehe õrnalt muigama. Ta polegi seda veel näitsikule öelnud, aga eks õhtu on veel piisavalt pikk, et viia üksteist kurssi viimase nelja kuuga, mis nad lahus on olnud. Suvel olid noored põhimõtteliselt kokku kleebitud. "Juhul kui tegu on ajaloo ja eetikaga, siis küll," turtsatas Tommie lõbusalt. "No päris korralik ma viimane aasta ka polnud. Või sa oled unustanud meie pisikesed popitegemised füüsikast," lisas noormees kavalalt suud maigutades. Nii kaua kuni tööd on õigel ajal sobivale hindele tehtud ja eksamid edukalt läbitud, ei huvita mõnda õppejõudu absoluutselt, kes kohal käib või mitte. Ning kui sa juhtud olema veel nende lemmik, siis tõmmatakse pigem sul nina ees uks kinni.
"Sierra, we are in Texas. Momendil on siin sama soe nagu Tree Hillis kevadel," muigas Jason lõbusalt. Kui Sierra tema juurde jõudis, põimis noormees enda sõrmed tüdruku omadega. Tema laubale õrna musi vajutanud, võttis tüüp siiski igaks juhuks enda koolilogo ja nimesildiga jope, visates selle kaenlasse. "Lähme siis," noogutas poiss kergelt. Avanud ukse, lasi ta Melody enda ees koridori. Aeglase sammuga suunduti korrapidaja juurde, et siis edasi näitsiku ööbimiskohta minna.

"Mis tööd sa teed siis?" tundis tüdruk huvi. Tema esimene pakkumine oleks mingi lihtne ettekandija amet, sest sellele võetakse tudengeid alati, aga kes teab võibolla on Tommie endale midagi palju paremat sebinud. "Need ained juba tunduvad nimede järgi väga igavad," turtsatas Sierra, jättes seega pikema loengu enda poisile pidamata. Õnneks on näitsikul siiani päris huvitavad ained, kuigi see muusikaajalugu paneb teda küll tavaliselt haigutama, sest seda on koolis nagunii juba õpitud. "Ma arvan, et kui me kuuskümmend oleme, siis me ütleme ka, et me läheme hoopis füüsikat õppima," hakkas Melody laginal naerma, sest see tal nüüd küll meelest ei lähe. Nüüd on neil sellise lihtsa sõna nagu seks asemel palju parem väljend, millest ainult nemad aru saavad. "No, ma olen harjunud külmema ilmaga. Sa ei saa seda pahaks panna mulle, et ma ei taha, et sa haigeks jääksid," lausus Sierra süüdlasliku naeratusega, ulatades poisile enda käe, et nende sõrmed põimida. Saanud musi enda otsmikule, sulges tüdruk hetkeks enda silmad. Tüdruk noogutas ning astus koos Jasoniga viimase toast välja, et korrapidaja juurde suunduda. Vahepeal olid koridorid palju tühjemaks jäänud, kuid siin-seal liikus ikka keegi. kõige rohkem oli neid muidugi endiselt puhketoas. Kas siis tõesti nii vähesed lähevad nädalavahetuseks koju? Jõudnud korrapidaja juurde, küsis neiu sealt enda spordikoti, kuhu ta kõik vajaliku ära oli mahutanud. Lisaks oli tal väike kott veel pisema pahna jaoks. Kui nad lõpuks kooli territooriumilt välja lasti, jäi tüdruk teeservas seisma. "Ma kutsun meile takso, sest jala ma siit küll sinna hotelli minna ei oska, kui just sina seda ei oska," lausus tüdruk, libistades mobiili enda taskust välja. Ta hoidis ühes käes enda telefoni, kuid teine oli endiselt kindlalt Tommie käes.