Just letting go...

Trey oli enda elu esimese tõelise filmistsenaariumiga lõppu jõudmas, kuid siis tekkis tema peas tõsine lahing. Ta ei suutnud otsustada, kas teha sellele kurb lõpp, lootust andev lõpp või üks tüüpiline Hollywoodi õnnelik lõpp. Mees mõtles sellele nii palju, et lõpuks viskas ta käsikirja sahtlisse ning otsustas vahelduseks midagi muud teha. Kuna Raven oli nädalavahetuseks Wilmingtoni jäänud ja kellegi teisega mehel hetkel erilist isu kohtuda ei olnud, siis otsustas ta lihtsalt natukeseks kuskile välja istuma minna, et enda pead tuulutada. Trey vahetas enda kodused mugavad dressid tumedate teksade ja heleda triiksärgi vastu. Nüüd nägi ta küll piisavalt viisakas välja, et minna L'Écho Lounge'i. Enda tavalise nahktagi jättis mees koju. Selle asemel tõmbas ta selga enda natuke pikema tumehalli mantli, mille ta eest lahti jättis. Kaela ümber pani ta salli ning kätte mustad nahkkindad. Jalga ei pannud ta mitte endale tüüpiliselt militaarstiilis saapaid, vaid hoopis ühed rohkem viisakamad, kuid samas siiski mugavad kingad. Nüüd oli ta küll valmis minema. Kuna Trey kavatses juua, siis läks ta kohale jala. Pisike jalutuskäik linnas ei olnud sugugi halb, kuigi väljas sadas õrna seenevihma. Jõudnud tuttavasse ja hubasesse lounge'i, eemaldas ta enad üleriided ning asetas need nagisse, võttes suuna seejärel baarileti äärde. Üsna õnnetu oleks üksida ju laua taga istuda. Ta pidi natuke ootama, enne kui baarman tema tellimust tuli võtma. Pärast hetkelist joogikaardi uurimist võttis Trey endale ühe konjaki. Ta sai selle väga kiiresti kätte ning nüüd võis mees rahulikult jooki nautida ja elavat muusikat kuulata, mis oli mõnus ja rahulik. Täpselt sellist õhkkonda Trey hetkel vajaski.

OT: Brittany

Brittany esimene praktikanädal oli nüüdseks küll möödas, ent sellele vaatamata polnud naisel siiani aega Tree Hillis jalutada ja vaadata, mis teistmoodi on võrreldes sellega, milline oli Tree Hill kahe aasta eest, enne kui Brittany linnast lahkus. Kuna Brittany graafikus olid nädalavahetused vabad, kasutaski ta nüüd võimalust ning läks juba lõuna ajal oma vanadele sõpradele külla ja niisama Tree Hilli peale jalutama. Hiljem otsustas ta sõbrannadega välja minna ja nii saabusidki brünett ja tema kaks sõbrannat L'Echo lounge'i. Brittany polnudki väga palju muutunud, kui välja arvata tema välimus - tal polnud enam pikki pulksirgeid juukseid nagu kaks aastat tagasi, nüüd olid naise juuksed kergelt lokkis ja neid kaunistas üks roosa juuksesalk. Sõbrannad palusid Brittanyl baarileti ääres juba kohad vaadata, enne kui nad kuskile mõneks ajaks kaduda jõudsid. Britt ise sammuski baarileti juurde ning istus esimesele ettejuhtuvale kohale, enne kui ühte tuttavat nägu silmas. "Ma tulen Tree Hilli tagasi ja looky, kellega ma kokku juhtun," lausus ta. Neil Treyga ei läinud võib-olla kõik nii, nagu Brit oodanud oli, aga ta polnud mehe peale vihane, kuigi ta naise lemmikinimeste hulka ka ei kuulunud. Ta ei tahtnud mehega kokku sattuda ja ometi teadis ta sellega arvestada, kui Tree Hilli praktikale tuli... ning nüüd see siis juhtuski.

SPOILER: Click to show

Trey tõstis enda pilgu aeglaselt klaasilt neiule, kes teda kõnetas. Mees oli ennist üsna oma mõtetes olnud. seega läks tal hetk aega, et nägu ja nimi kokku viia. Muidugi ei olnud ta neidu unustanud. Nagu ta ei olnud ka unustanud seda, mis nende vahel toimus. Mees ei teagi täpselt öelda, kas nad nüüd käisid või ei. Nad käisid vist kaks korda väljas, aga siis ilmus Raven pildile ja mehel oli nii palju tegemist, et ta lihtsalt praktiliselt andis Brittanyle korvi, mis ei olnud sugugi kena tegu. "Well-well, look who is here," sõnas mees, muiates kergelt enda ühe suu poolega. Ta pööras ennast pukil nii, et oli näoga tema poole. Brittanyst oli ikka väga ilus naine kasvanud. Seda ei saanud Trey ümber lükata. Ilmselt oleks ta seda ka naisele öelnud, et ta näeb kena välja, aga tema pilk, mis neidu pealaest jalatallani uuris ütles ilmselt juba nii mõndagi. "Whoa, kellelegi on New York küll hästi mõjunud. Sa näed ütlemata... kuum välja," sõnas Trey. Mees ja tema ausad kommentaarid, mis alati kõigile ei meeldi. "Räägi, mida sa siis Tree Hillis jälle teed? Ei suutnud minust eemale hoida jah," muigas Trey, tehes ilmselgelt nalja. Loodetavasti saab Britt sellest aru. Mees ei olnud kindel, millised on nende suhted hetkel.

Ka Brittanyl oli selgelt meeles, mis tema ja Trey vahel toimus. Tema tunded olid vähemalt tõelised ja Trey tegi talle haiget, kuid selle asemel et kurb olla, oli Brit tookord lihtsalt vihane ja pettunud. Nüüd... võib-olla oli ta lihtsalt pettunud, aga mingit soovi temas Treyle vastu vahtimist virutada ei tekkinud. Kuulnud mehe sõnu, kergitas Brit kergelt ühte kulmu. Kas mees tegi talle tõesti komplimendi või oli ta lihtsalt sama libekeelne nagu alati? "Ja sa oled ütlemata... libekeelne," vastas naine Trey kommentaarile ning tellis endale ühe alkoholivaba koksi. "Oh, ära endast nüüd nii hästi ka arva. Tegelikult ma just lootsingi, et ei põrka sinuga kokku, aga saatus tahtis teisiti," lausus Brittany sarkastiliselt ning lonksas oma jooki. "Aga kui sa tahad teada, mida ma siis teen, siis juhtumisi on mul hetkel haiglas praktika."

"Sina nimetas seda libekeelsuseks. Mina aususeks," sõnas Trey õlgu kehitades. Kui Brittany ei taha seda uskuda, siis ärgu uskugu. See ei muuda asjaolu, et näitsik nägi tõeliselt kuum välja ja mees pidi tema jõllitamise vältimiseks lihtsalt mõneks ajaks enda klaasi poole pöörduma. "Ouch," lausus mees, "ma näen, et sa oled sealt suurlinnast endale lisaks naiselikkusele veel ka iseloomu saanud." Tõstnud klaasi suule, valas mees alles jäänud konjaki enda kurgust alla. Seda oli üheks suureks lonksuks natuke palju, aga mees suutis selle siiski kurgust alla saada. "Okei, ma pean siis arvesse võtma, et minuga ei tohi tükk aega midagi juhtuda, sest vastasel juhul kasutaksid sa meelsasti minu peal igasuguseid nõelu ja muid imeasju, mida te arstid patsientide piinamiseks kasutate," sõnas mees ja tellis endale uue konjaki.

"Kui nii, siis aitäh komplimendi eest," sõnas Brittany, ehkki Trey jõllitamine pani ta ikka muigama ja veel enam sellepärast, et naine teadis, et tüüp on kellegagi juba koos. Kellegagi, kes on tunduvalt parem kui Brittany, kes ilmselgelt Trey jaoks piisavalt hea polnud. "Inimesed muutuvad," suutis naine ainult kosta. Ta polnud enam ammu see hall hiireke, kes ta keskkoolis oli. "Minust peaks tegelikult medõde saama, aga nõelte suhtes on sul õigus. Ma hea meelega torgiks sind, kui vaid võimalus tekib," lausus ta ning hakkas kergelt naerma.

Trey noogutas, sest see oli tõesti kompliment. Vähemalt Trey arvates küll. "Muutuvad. Seda olen ma ise korduvalt näinud," sõnas mees. Esiteks Raven, siis Seth, isegi Matt omamoodi ja nüüd Brittany. Kõik saavad muutuda, kui nad ainult tahavad. "Selge. Ma üritan siis mitte haiglasse sinu silma alla sattuda," muigas mees ning võttis enda värskelt täis valatud klaasist ühe lonksu. Ta muutus jälle pisut tõsisemaks ja mõtlikumaks, viies peagi enda pilgu tagasi neiule. "Ma tunnistan, et ma olin üsna suur tõbras, kui ma su maha jätsin... kuigi enda õigustuseks ütleksin ma, et me käisime tegelikult ainult paar korda väljas ja kuna ma leidsin, et me ei otsi suhtest samu asju... siis ma tegin sellele... mis-iganes-meie-vahel-oli lihtsalt kiire lõpu," lausus mees, "vabandust, kui ma sulle haiget tegin, aga ma leidsin, et see õige asi, mis ma tegin."

Trey kohta ei saanud Brittany ehk öelda, et mees oli muutunud, sest ta tundis teda ikkagi küllaltki vähe ja noh, Brit ei saanudki aru, et selle mehe juures midagi muutunud oleks. Ta jõllitas küll naist ja tegi talle isegi komplimendi, aga teist korda Brit samasse ämbrisse ei astu. "Siis katsu end vähemalt kuu aega hoida," lausus naine, kui Trey lubas mitte Brittany silma alla haiglas sattuda. "Vaata, mis tehtud, see tehtud. Ma olin ise lihtsalt loll, et sul enda tunnetega niimoodi mängida lasin," lausus Brittany tõsisemal häälel. "But it's okay, I could care less about it now," kehitas naine õlgu, sest nüüd teda tõesti enam ei huvitanud. Ajalugu jäägu selja taha.

Vaevalt mees haiglasse satub, aga kunagi ei või teada. See oli nagu nii rohkem jututeema arenduseks öeldud. "Ma ei mänginud su tunnetega. Ma tõesti arvasin alguses, et meist võib asja saada, aga ma mõistsin peagi, et nii see ilmselt ikka ei lähe ja ma lõpetasin suhte... või oleksid sa eelistanud, et ma oleksin sinuga edasi käinud, kuigi ma teadsin, et see ei vii kuskile?" Trey vaatas küsivalt Brittanyle otsa ning tõstis klaasi enda huultele. "Noh, ma võin vist öelda, et mitte hoolimine on parem kui vihkamine või mis?" sõnas mees viimaks õlgu kehitades.

Igatahes ei tundnudki Brittany eriti, et tal Treyga millestki rääkida oleks peale selle, et ta hetkel ikka üsna teravalt otsekohene oli ja kõik välja ütles. "Sellisel juhul poleks pidanud sa ennast minuga vaevamagi," lausus naine mõrult, sest ta ei teadnud, kuhu Trey üldse lõpuks kogu selle asjaga jõuda tahtis ja noh... nagu mainitud, siis naist enam ei huvitanudki. "Jah, cheers," kehitas Brit samuti õlgu ning tõstis demonstratiivselt klaasi. See vestlus ei paistnud neid küll kuhugi viivat ja kohe, kui sõbrannad tagasi tulevad, on Brittany valmis lahkuma.

Trey lihtsalt pööritas enda silmi ja valas klaasisisu endale kurku. Ta üritas just naisele selgeks teha, et ta ei kavatsenud temaga ei mängida ega talle haiget teha. Lihtsalt mees mõistis piisavalt vara, et nad ei sobi kokku ja tegi asjale kiire lõpu. Kas see on siis tõesti nii halb? Nüüd räägib neiu siin aga hoopis ei tea mida. Naised ja nende kinnisideed... "Kuigi sa pead mind endiselt üheks tõpraks, kes midagi muud ei tee peale naiste lantimise, oli tore sind jälle näha. Ise tead, kas usud seda või ei," sõnas Trey ta tõusis pukilt püsti ja viskas letile piisavalt raha, et tasuda enda kahe konjaki eest ja anda baarmanile natuke jotsi ka. "Võibolla näeme veel," lisas Trey ja jalutas siis nagide juurde, kust enda üleriided võttis ja selga tõmbas. Ta vaatas veel korraks Brittany poole, kuid lahkus siis pimedasse õhtusse, võttes suunas tagasi korterisse. Ta oli tulnud välja lootusega, et saab enda tuju parandada, aga see ei õnnestunud eriti.

"Mida iganes," kehitas Brittany õlgu ning jõi ka enda klaasi tühjaks. Kuigi ta oli lootnud siia nädalavahetust nautima tulla ja üks lõbus õhtu veeta, tiris Trey tema tuju ikka täiega alla. Brittany meelest oli ta tõbras ja jäi ka selleks, seega ei tundnud ta erilist kohustust selle mehe vastu ka kena olla. "Õudusunenägudes," sõnas ta teravalt Trey viimase lause peale. Kui mees lahkus, istus Brit veel mõnda aega baarileti juures, kuid lahkus peagi, kui sõbrannad uuesti välja ilmusid.

OT: Lõpp