Give me shelter

"Tead, et emps tuleb ilmselt juba täna õhtul uurima, mis lahti," vastas Matt muigega. Ta teadis enda vanemaid liiga hästi. "Lambist peksis läbi? Mis tal häda oli? Kes ta üldse on?" uuris Matthew. Rohud käes, võttis ta suuna parkla poole, et autoga poodi ja siis koju sõita. "Ei, ma nii ei mõelnud ka nüüd. Lihtsalt hoia konkreetsest tüübist eemale mõnda aega. Las te mõlemad jahtute maha," arvas Matthew. Ta oli sarnastes olukordades olnud ja teadis, kuidas oleks tark tegutseda.

"Sa ju saatsid talle sõnumi," sõnas Hunter arusaamatult, "miks peab midagi lahti olema, kui ma enda vanema venna juurde mõnel päeval ööseks jään?" See lihtsalt ei mahtunud talle pähe. Ta lootis, et Matti sõnad olid niisama tema hirmutamiseks või lollitamiseks öeldud. "Ahh, ma ei taha sellest rääkida," lausus poiss ning jalutas edasi vaikides Matti auto juurde, kus ta kõrvalistuja koha hõivas. "Küll ma hoian," lubas Hunter, kui oli endale turvavöö peale tõmmanud. Tal ei ole mitte minigsugust soovi temaga uuesti kaklema minna. Ta kahetseb, et tal üldse lihtsalt minema jalutada ei lasknud. Kui nad sõitma hakkasid, viis Hunter enda pilgu aknast välja, hakates mõtlema tagasi kõigele, mis täna õhtul juhtus alates sellest, kui ta auto katki läks.

"Okei-okei, täna ei tule ilmselt. Homme küll," arvas Matthew muigega. Täitsa huvitav, kuidas üks inimene suutis vanima Sommersi Tree Hilli aheldada. Mattile meeldis elu siin, kuna ta sai perekonnaga tihedalt suhelda, aga ka Daniela paistis NY-sse naasmisest üsnagi huvitatud olema. "Selge," lisas mees. Ta hakkas sõitma poe poole. "Niisiis sina ja too eurooplane jah," alustas Matt uut jututeemat. "Ei noh, Euroopa naised on väga kenad," lausus Matthew lisaks, kaval naeratus näol. Ta ei olnud kunagi Hunteriga tüdrukutest rääkinud.

"Sa parem ole seal, kui ta tuleb, sest vastasel juhul saan ma veel klobida," sõnas Hunter isegi natuke lõbusamalt. Tegelikult oli nende ema ikka nii paljude poiste kasvatamisega päris kenasti hakkama saanud. Ta suutis olla parajalt karm ja samas ka poiste lollustega kaasa minna, kui need sellised süütud olid. Kui Matt midagi mingist eurooplasest rääkima hakkas, ei saanud Hunter alguses üldse aru, millele ta sihib, aga siis kui mängu tulid naised, siis võis ta juba aru saada. "Kuule, ära sa ka hakka eksole. Chad juba ristis ta mu tüdruksõbraks, kes ta muideks ei ole. Me oleme ainult s õ b r a d," lausus Hunter, vaadates Mattile otsa.

Matthew vaid turtsatas ja keeras supermarketi parkimisplatsile sisse. "Olete jah sõbrad," kinnitas Matt tõsisel näol, aga muie tükkis ikkagi esile. Mees mäletas enda esimest "tüdrukut". Ta oli 14, tüdruk märksa vanem. Edasine oli päris halenaljakas mälestus, aga Matt oligi varajane õitseja ja keskkooliks oli tal juba igasuguseid tüdruksõpru olnud. "Ta siis ei meeldi sulle?" küsis Sommers järgmisena. Ta võttis rahkoti ja mobiili ning oli valmis autost lahkuma, et osta süüa-juua, kuna külmik oli päris nukras olukorras.

Hunterile ei jäänud venna muie märkamata ja seega oli ta kindel, et Matt usub teda sama vähe kui Chad. Nende silmis on Simona ja Hunter ilmselt varsti juba altari ees ja ei tea mida veel. Noormees ei olnud aga sellele mõelnud, et neiuga käima hakata. "Mhh... meeldib küll, aga mitte nii. Me oleme head sõbrad ja ma ei taha seda ära rikkuda," lausus Hunter viimaks ausalt, vaadates Mattile otsa, justkui tahtes küsida, kas ta on nüüd rahul, et selle väikeselt vennalt välja sai pigistatud.

Matthew noogutas. Ta sai aru küll. Mees väljus autost. "Mida me siis poest ostame?" küsis mees. Ta teadis, et gaseeritud vesi oli otsas ja ka võileivamaterjali oli vaja uuendada. Puuvilju oli ka kuidagi väheks jäänud, seega tuli ka sealt üht-teist ostukorvi laduda. "Mida sa õhtuks tahaksid?" uuris Matt. "Aa, me lähme Daniga võib-olla uuest aastast NY-sse. Tahad ka äkki näiteks veebruaris tulla natukeseks sinna," pakkus Matt välja.

Hunter ei arvanud, et ta täna veel sellise väljanägemisega poodi läheb, aga tundub, et Matthew tegi juba selle otsuse tema eest ära. Seega astus poiss raske ohke saatel sõidukist välja ning suundus vennale järele. "Eee... ma ei tea, mis teie külmikus on," kehitas Hunter enda õlgu. Ta ei suutnud hetkel eriti söögile mõelda. "Kalapulgad millegagi äkki?" pakkus poiss esimese asja, mis talle pähe tuli. Noormees lasi silmadega üle riiulite, et leida midagi, mida ta tahaks. "Juba uuel aastal?!" jäi Hunter korraga seisma ja vaatas Mattile üllatunult otsa, "tähendab... ma lihtsalt harjusin ära, et sa siin oled kogu aeg. Imelik on mõelda, et sa jälle ära lähed... aga ma tuleksin hea meelega."

Matthew arvas, et Hunter tahtis õhtusöögi juures enda arvamust avaldada, pealegi mida see linn veel näinud polnud? "Ega väga palju ei olegi," vastas Matt. Seetõttu ta poes oligi. "Kalapulgad ja...Riis kastmega?" pakkus mees välja. Saab kiirelt valmis. "Ja siis võiks šokolaadikooki ka osta, ma pole ammu midagi magusat söönud, aga täna võib patustada," arvas Matt muigega. Tal oli toidukava, mida ta jälgima pidi, seda eriti nüüd, kui ta valmistus võteteks. "Uuel aastal jah," noogutas mees vastuseks. "Küll me Tree Hilli külastama hakkame, kõik onud-tädid siin ju," lisas Matthew. "Ma mõtlesin, et kutsuda kõik eraldi külla, sest ma ei usu, et sina ja Logan samu asju tahate teha," pakkus Matt.

"See kõlab hästi," sõnas Hunter, olles Matti pakutud õhtusöögiga igati nõus. See on tõesti kiire ja lihtne. Pealegi on üsna väike võimalus, et selle juures, midagi valesti läheb. "Selleks, et mu esimest korda peksasaamist tähistada, jah?" sõnas poiss turtsatusega, hakates kergelt naerma, kuid kuna tema kõht andis natuke tunda, siis hoidis ta ennast tagasi. Tegelikult ei olnud tal ühe mõnusa šokolaadiskoogi vastu midagi. "Parem oleks," lausus Hunter, kui Matthew kinnitas, et hakkab ikkagi Tree Hillis ka käima. Enne Daniga kohtumist nägi teda siin küll nagu kuuvarjutust. "See on kindlasti üks väga hea ja arukas mõte," noogutas nooruk, sest tema ja Logan on kui öö ja päev.