I have been an asshole

See oli hea, et Josiah ei hakanud küsima, missugused probleemid Abbyl on, sest tüdruk ei tahtnud nendele praegu isegi mõelda. Veel vähem tahtis ta neid kellegagi arutada. Ega Abigail oma muredest tavaliselt teistele ei rääkinud. Ainult Tori oli see, kes kõige rohkem teadis. Kuulnud noormehe pakutud lõppu oma lausele, Abigail noogutas. Selline variant sobis väga hästi, aga võimalusi oli tegelikult veel ja üldse mitte vähe. "Jah, see oleks juhtunud nagu kõigest kuu aega tagasi... Või paar kuud," sõnas Abby mõtlikul toonil. "Sest mina olen sinust ilmselgelt tunduvalt kergem," pakkus näitsik muige saatel. Avanud suu, et veel ühest mälestusest rääkima hakata, ei jõunud neidis selle tegevusega kuigi kaugele, sest varsti kuulis ta, kuidas kell tundi helises. "Ma arvan, et peaksime nüüd minema," lausus ta vaikselt, pilk endiselt tüübile kinnitunud. "Ehk räägime veel... kunagi."

Joshua pruunid silmad pöördusid tagasi õuele, silmitsedes inimesi, kes vaikselt end püsti ajasid ja sisse liikusid. Järelikult läheb kell ka varsti tundi. "Või hoopis mõni päev," sõnas noormees vaikselt, toetades end vastu piiret ja tegemata välja kellast, mis tema peas vastu kajas. "Ei imesta jah, sa olid alati see pisikene jupats, kes võis ronida ka kõige kõrgemale puu otsa, istudes tunde kõige peenemalt oksal nagu linnukene," turtsatas Lewis lõbusalt, hakates hetkeks koguni naerma. Tüdruku sõnade peale kergelt noogutanud, lükkas poiss ennast piirdest eemale, pööras ringi ning võttis maast enda koti ja laualt tagi. "Mis tund sul hakkab?" tundis tüüp huvi. Kes teab, äkki liiguvad nad koguni ühes suunas.

Noormehel oli isegi õigus. Ka päev sobiks. Neist mälestustest oli pagana raske lahti saada, kuigi praegusel momendil Abby enam seda ei tahtnudki. Nad olid ju omavahel kunagi hästi läbi saanud, aga eks kõigel ole kunagi lõpp. "Seda küll, aga praeguseks pole sellest jupatsist enam suurt midagi alles," sõnas Abigail mõtlikul toonil. Oli temastki nüüdseks saanud hoopis teine inimene, kuigi vahel tuli ikka ette lapsemeelsemaid hetki. "Hispaania keel," kõlas näitsiku vastus, kui ta vaikselt juba liikuma hakkas. Abbyl polnud tavaliselt kombeks tundidesse hilineda.