Ainult pimeduses oled nähtamatu

Jessica oli just autosse istunud, et noortekeskusest koju sõita, kui Stefan talle helistas. Telefoniekraanil noormehe nime näinud, oli Jessie päris üllatunud. Nad on alati hästi läbi saanud, aga nad on lihtsalt teretuttavad. Kunagi olid nad igaks juhuks numbreid vahetanud, aga kumbki polnud tänaseni üksteisele helistanud. Noormehe hääl oli närviline ja päris meeleheitlik. Kuuldu oli Jessica jaoks nii suur šokk, et ta ei suutnud oma värisevate kätega autivõtitki süütelukku torgata. Ta väljus autost ja peatas juhuslikult möödasõitva takso ning lasi end haiglasse sõidutada. Ta teadis, et temast ei ole seal mingit kasu, aga ta teadis ka seda, et kodus läheb ta teadmatusest lihtsalt hulluks.

"Albert!" hüüdis Jes koheselt, kui vastavasse haiglatiiba jõudis, kus ta kasuisa patsiendid asuvad ja meest nägi. "Kuidas temaga on? Jääb ta elama? Ütle, et ta.." "Rahune, Jes, mine istu." "Ma ei..." "Istu, ma tulen kohe," lubas Albert, mille peale Jessica sõna kuulas. Ta istus pead käte vahel hoidva Stefani kõrvale ja jäi värisedes vastasseina vaatama. "Kuidas sa teda ei näinud?"

OT: Stefan, Nate, Sayer (, kui ta millegipärast jälle NY's pole või siis Claire/Miles), Ingrid ka näiteks.

Stefan oli samasuguses šokis nagu kõik teised, kuigi just tema oli see, kes selle noore neiu enda tumesinise Ford Mondeoga alla ajas. Vähemalt oli tal nii palju külma närvi, et suutis kiirabisse ja politseisse helistada. Kuna Ky haiglasse jõudes ärkvel oli, sonis ta midagi sellest, et Jessicale teavitataks, et ta täna ei jõua, palus Albert Stefanil Jessie'le helistada ja rääkida nagu asi on. Albert teab-tunneb Jessica psüühikat ja oli parem, kui ta kohe teada saab. "Pime oli, tal ei olnud helkurit," vastas Steff Jessica küsimusele, mis ilmselgelt talle suunatud oli, "ma ei teinud seda meelega, ma ei tahtnud teda tappa, sa pead mind uskuma."

Nathaniel viibis koosolekul, mistõttu ei saanud noormees esimesel korral kõne vastu võtta. Kuna telefon jäi korduvalt helisema, vabandas Nate end hetkeks välja, et see võõralt numbrilt tulev kõne vastu võtta. Kinnitanud, et tegu on Nathaniel Snow'ga, Kylie kihlatuga, kortsutas noormees kulme. Järgnev informatsioon jõudis mehele kohale piinlikku aeglusega - Mirthiga juhtus õnnetus ning ta on kriitilises seisus haiglas. Nathaniel vaikis toru otsas hetkeks mõeldes kõige hullemale võimalusele üldse, kuid telefoni toru otsas olev naine hakkas seletama midagi, mis tõi mehe mõtteist välja. "Jah, ma tulen kohe," lausus noormees, kui ta seejärel kõne kinni pani. Öelnud sekretärile kiire ma pean haiglasse minema, jooksis Nate sõna otseses mõttes majast välja oma auto juurde, et absoluutselt igasugustest liiklusreeglitest hoolimata võimalikult kiiresti haiglasse jõuda. Auto julmalt ukse juures olevale invakohale lohakalt parkinud, läks mees kiiresti infolauda, et väriseval häälel küsida, kust ta Mirthi leida võiks. Nathaniel oli endast väljas, kuid tegi kõik endast võimaliku, et rahulikuks jääda.
Jooksnud seejärel õigesse haiglatiiba nägi Nathaniel Jessicat, mis kinnitas talle, et tegu oli tõesti Kylie'ga. Veel oli seal ta endine trennikaaslane Stefan. Mida tema veel siin tegi? Noormees jõudis nendeni täpselt sellel hetkel, et kuulda Jessica küsimust Stefanile. See tüüp ajas Kylie autoga alla ja istus seal rahulikult?! Kuulnud seejärel Stefani vastust, jäi Nate'i pähe kõlama üks lause osa, ma ei tahtnud teda tappa... Tappa... Kylie on surnud?! Kylie on surnud selle kuti pärast? "Ta... Teda ei ole enam?" suutis Nathaniel enam-vähem inimväärse lause koostada.. Jäämata kellegi vastust kuulama, oli Nate'i pilk täis meeleheidet, kurbust ja samas ka viha. "Teda pole enam sinu pärast!" Öelnud, või pigem karjunud selle lause, oli noormees Stefani ees ning mehe pluusist püsti tõmmanud, kinkis Nathaniel Steffile korraliku paremhaagi. "Me alles kihlusime, me pidime õnnelikud olema.. Ta läks uuesti kooli," rääkis noormees ning ta ei saanud isegi aru, millisel hetkel tal pisarad mööda põski hakkasid alla veerema. "Ja sina võtsid selle meilt ära," lausus Nathaniel ning lükkas mehe vastu seina, et talle veel paar korralikumat hoopi virutada.

Stefan ei istunud seal rahulikult. Ta oli šokis. Suutis mõelda vaid sellele, et ta rikkus ära selle noore neiu elu. Polnud kindel, kas ta ellugi jääb. See neiu polnud aga ainus, kelle elu ta ära rikkus - Kylie lähedased kannatavad ka. Sellele, kas ta ise enam autorooli istuda julgeb, ta üldse ei mõelnud. Ta teadvustas endale, et see õnnetus jätab armi ka tema hinge, aga see pole siinkohal tema jaoks oluline. Teda ei huvitanud praegu miski muu kui teadmine, et Ky jääb ellu. Kui Nate tema peale karjuma hakkas ja teda peksis, et lausunud Stefan sõnagi ega hakanud mitte mingil moel kaitsma. Siin on turvamehed, ta on haiglas, ta saab kohest abi. Ta ei sure. Sinikad kaovad ajapikku. Nate oli ta semu, nad olid tiimikaaslased kooli korvpallimeeskonnas. Ja nüüd Nate vihkab teda. Tahab teda tappa. Stefan ei tahtnud surra. Ta ei tahtnud elada ka. Ammu juba ei tahtnud. Aga ta ei taha kellegi surmas ka süüdi olla.

See veel puudus, et Nate märatsema hakkaks, teadmata, kuidas asjalood on. Mõned sekundid seda kisa ja peksmist taluma pidanud, tahtis Jes Nathanielile kallale minna, aga tema juskui ei allunud talle. Nuuksed ei lasknud rääkida, värisemine takistas seda veelgi. "Ta ei ole surnud," ütles Jessica, teadmata, kas Nate seda üldse kuulis. Teadmata, kas tema sõnad tõele vastavad. Miks Albert juba ei tule? Ta ju pidi kohe tulema.

Kui Claire ja Miles selle kurjakuulutava kõne said, oleksid nad kohe haiglasse tormanud, aga enne pidid nad pisikesele Stylesile hoidja leidma. Õnneks oli üks naabritest nõus mõneks ajaks pisikesel poisil silma peal hoidma. Selleks ajaks kui nad haiglasse jõudsid, olid nad mõlemad jõudnud mitu stsenaariumit peast läbi lasta, kuid alles nüüd oli neil võimalik päriselt teada saada, kuidas asjalood on. Alles olid nad selle toreda tüdruku enda perekonda võtnud ja nüüd tahetakse teda ära võtta? Nii ei saa lihtsalt minna. Claire ja Miles uurisid, kust nad Mirthi leida võiksid ning võtsid suuna sinna.

Vaevalt olid nad õigesse koridori astunud, kui kisa neid kiiremini liigutama pani. Miles, kes jõudis esimesena rüselevate noormeeste juurde, tõmbas Nathanieli teisest tüübist eemale. "Rahune maha. Meil kõigil on raske, aga see ei aita midagi," lausus Miles tüübile, hoides teda endiselt kergelt kinni, "vaevalt Kylie sooviks, et sa midagi sellist teeksid." Mehel olid selle nooruki suhtes algusest peale kerged kahtlused olnud, kuid pärast õhtusööki Nate'iga muutis ta pisut enda hoiakut. Claire jalutas samal ajal Jessica juurde ning pani enda käe ümber tema. Ta võis ilmselt neidu juba enda teiseks tütreks nimetada, kuigi Jessie pole viimasel ajal nende majas käinud. "Kuidas tal on?" uuris Claire vaikselt enda poja kihlatu käest.

Miles'i sekkumine Stefani ja Nate'i rüselusele rahustas Jessica selle koha pealt, et Stefan järgmist palatit ei hõiva. Sel hetkel, kui Claire talle käe ümber pani, hakkasid Jessical pisarad voolama. Enne olid tal lihtsalt silmad märjad ja ta nuuksus, aga Claire'i puudutus justkui teavitas teda, et Kylie elu ongi päriselt ohus ja ta päriselt ka võib surra. "Ma ei tea," vastas Jes Say emale. Ta tõepoolest ei teadnud. "Albert lubas kohe rääkima tulla, aga ta ei ole tulnud veel," lausus ta siis. "Stefan ütles, et ta oli haiglasse jõudes ärkvel ja sonis, et ta ei jõua minu juurde." See võis tähendada kahte asja - tal pole peapõrutust, sest oli mõistuse juures; tal on peapõrutus, aga lühimälu ei saanud kahjustada. Küsimus on selles, kuidas tema ülejäänud keha funktsioneerib - ega ta selgroog vigastada ei saanud, ega tal sisemisi verejookse pole.

Jessica lauset Nathaniel ilmselgelt ei kuulnud, kuna ta oli liialt hõivatud selle vihaga, mida ta Stefani vastu hetkel tundis. Kui Sayeri isa ei oleks teda oma endisest tiimikaaslasest eemale tõmmanud, oleks Nate ilmselt seal väga kaua mehe näolappi rusikahoopidega kaunistanud. Nathaniel kuulis küll Milesi sõnu, kuid nende mõte talle kohale ei jõudnud. Mingil hetkel oli Claire sinna jõudnud ning nii palju mõistust oli Nathanielil siiski peas, et mitte Steffile siis kallale minna, kui naine oli seda pealt vaatamas. Noormees oleks parima hea meelga haiglast välja kõndinud, kuid ta pidi Kyliet nägema, et ise selles veenduda. Nate vaatas Stefanile hetkeks otsa, kuid viis seejärel oma pilgu eemale. Sayeri isa haardest lahti rapsinud, ei öelnud noormees midagi ning kõndis mõned sammud eemale. Kätega üle näo tõmmanud, vajus Nathaniel maha istuma. Ta ei suutnud seal niisama tegevusetult passida. See ajas ta hulluks! Mehe süda peksles ning olgugi et ta sundis end paigal olema, oleks ta hea meelega Stefanit jälle taguma läinud. Siis ta vähemalt teeks midagi. Nathaniel kuulis, kuidas Jessica nutma hakkas ning Nate toetas oma pea põlvedele ja värises. Ta ei olnud valmis veel kaotama naist, keda ta armastas. Neil pidi olema veel terve igavik koos! Mingil määral süüdistas Nathaniel ennast juhtunus, kuna noormees ei läinud ise Kylie'le järgi.. Oleks ta seda teinud, oleks Ky turvaliselt ta käte vahel.

Claire tõmbas Jessica õrnalt enda embusesse, kui too nutma hakkas. Ka naise enda silmad tahtsid märjaks minna. Olugi et Kylie oli tema kasutütar, hoolis ta temast nagu enda lihasest tütrest. Muidugi ei tundnud ei tema ega ka Miles Kylie't nii nagu Nate ja Jessica, kuid lapse kaotus on igale vanemale raske. Loodetavasti ei ole asjad siiski veel nii kaugel. Kui Nate ennast Milesi haardest lahti rabeles, ei hakanud mees teda enam tagasi hoidma. Las rahuneb maha natuke. Selle asemel pööras ta pilgu Stefanile. "Sa oled korras?" küsis Miles, sest noormehe nägu oli ikka siit ja saelt rusikat maitsta saanud. Jõudnud järeldusele, et ta jääb elama, jalutas Miles vaikselt Nathanieli juurde ning istus tema kõrvale maha. Ta ei teinud mingit katset temaga rääkida või talle kätt toetavalt õlale panna. Kuna Miles oli teadlik, et ega kutil Tree Hillis väga kedagi vanemate või sugulaste näol ei ole, siis loodetavasti piisab ka neist. Nad peaksid siiski ju tulevikus üheks perekonnaks saama... kui kõik hästi läheb. Miles ohkas raskelt ning tõmbas kätega üle näo.

Stefan oli Miles'ile tänulik, et ta Nathanieli temast eemale tõmbas, sest valus oli selle klobimisetagi. Ise vastu hakkama ta siiski ei vaevunud, sest vaatamata sellele, et Kylie'l helkurit polnud, tunneb ta ennast selles õnnetuses ikkagi kõige suurema süüdlasena. Ühtegi autot ei tulnud ei eest ega tagant, miks ta nii tee serva peal sõitis? Miks ta täistulesid peale ei pannud? Oleks võinud kasvõi aeglasemalt sõita, oleks õigel ajal pidurdatud saanud. Küsimuse peale ei osanud Steff midagi kosta. Jääb elama. Tema jääb elama. Aga kas see tüdruk jääb? Stefan surus käed oma juustesse ja sikutas neid. Ta oli nii vihane enda peale. Miks ta üldse sõitma läks? Muud moodi oleks ka aega surnuks lüüa saanud. Nüüd venib aeg veel hullemini kui enne ja olemine ei läinud ka sugugi paremaks. Vahepeal jõudsid turvamehed kohale, aga näinud, et olukord on kontrolli alla saadud, nad lahkusid ja saatsid õe Stefani nägu üle vaatama. Stefan püüdis keelduda, aga õde suutis ta ikkagi endaga kabinetti kaasa minema sundida.

Jessica jõllitas endiselt seda seina, sest seda jõllitades näeb ta koheselt, kui Albert tuleb. Enam ei läinudki kaua, kui doktor West koridori saabus, nõutu ja natuke murelik nägu ees. Jes päästis end Claire'i embusest ja seisis Alberti ette. Ta ei pidanud midagi lausumagi, et Albert teaks, mida tema kasutütar teada tahab. "Ta on elus, aga ma ei tea, mis seisus ta on. Arstid ei saa seda enne kindlaks teha, kui patsient ärkab. Tal oli sisemine verejooks, mille me peatasime. See oli hetkel kõik, mida me teha saame. Te võite teda vaatama minna, aga kuna on oluline, et ta praegu puhata saaks, siis ma palun, et te vaikselt oleksite. Püüdke teda mitte äratada," rääkis doktor West. Üks õde pidavat regulaarselt tema näite kontrollimas käima.

Nathaniel tajus, kuidas keegi, eeldatavasti Miles, ta kõrvale maha istuma vajus. Jumal tänatud, et seal ei tulnud mingit lohutavat jorinat, et küll kõik korda saab ning Nate oli sisimas selle eest väga tänulik. Mees tõstis pea alles siis, kui ta kuulis Jessica samme ning nägi arsti. Möödus mõni hetk kui Nathaniel oli Jessica kõrval, kuulates huviga igat arsti lauset. Ta on elus! Kylie on elus! See oli juba midagi. Nate vaatas oma tulevase abikaasa parimale sõbrannale otsa hetkeks ja viis pilgu seejärel arstile tagasi. Kuulanud lõpuni, pomises Nate mõned tänusõnad ja viis seejärel pilgu Jessicale. "Ma arvan, et poleks mõistlik kui me sinna kõik koos läheksime. Kas lähme üks haaval või kahekesi?" tahtis Nathaniel Jessica arvamust seejärel teada. Kõik millele mees hetkel mõelda suutis oli see, et Kylie on elus ja noormees näeb teda kohe.

Kylie magas. Ta lebas selili palativoodil, tema kael oli igaks juhuks lahases ning tema parem käsi, mille ta kaitserefleksina hoobile ja kukkumisele ette pani, oli kipsis. Palatis viibis peale tema vaid üks haiglaõde. Ky oli valuvaigisteid täis topitud ja tema küljes olid mõned juhtmed. Tema pea ümber oli side ja kulmu peal oli plaaster, mis varjas ära ühe paaripistelise õmbluse. Tal oli veel üks õmblus, aga selle varjasid haiglariided. Mirthi elu ei olnud enam ohus, aga õnnetuse tagajärjed on veel teadmata.

Jessica omakorda vaatas Claire'i poole. Nad kõik tahtsid Mirthi näha. Ise oma silmaga näha, et Ky hingab. Veenduda selles, et Kylie on elus. "Ma lähen hiljem," andis Jessie oma otsusest teada, "Albert, on sul hetk aega?" Saanud noogutuse, võttis Jes oma koti, et Albertiga tema kabinetti minna. "Te võite kõik koos minna, aga olge lihtsalt vaikselt," ütles doktor West teistele ning liikus siis Jessicaga koos enda kabinetti.

Miles ja Claire jalutas samuti Alberti juurde, kui too nende juurde ilmus. Õnneks olid arsti sõnad pigem positiivsed, kuid jätsid siiski võimaluse, et midagi võib veel juhtuda. Loodame siiski parimale. Kui doktor mainis, et nad võiksid Kylie'le rahu anda, pöörasis Claire ja Miles justkui kokkulepitult enda pilgud Nathanielile. "Sa võid esimesena minna. Me ootame siin samas," sõnas Claire ja naeratas kergelt noormehele. Kui Jessica ja noormees kadunud olid, võttis naine kotist enda mobiili, et Sayerile helistada ja teada anda, mis juhtunud on.