Insidious

Christianil oli üle pika aja esimene vaba õhtu. Tema graafikut kärbiti pisut, nimelt õhtustest ja öistest vahetustest said hommikused vahetused, mis lõppesid nagu tavainimeselgi - kell 5. Alustati siiski juba viiest hommikul, et öiste vahetuste administraatorid saaksid koju minna ja siis õhtul jälle tagasi tulla. Sel esimesel vabal õhtul oli Kay väljas, seega polnud ka õega midagi teha. Ja mida teha siis oma vaba õhtuga? Esimene valik oli minna baari või öökluppi, et nautida oma nooruse kuldaastaid. Kuid Chris ei leidnud mõtet minna üksi. Seega jäi ta mingit ajalehte sirvima köögilaua taha, kus oli üleval ka mitme päeva kino kava. Ja see tundus vägagi ahvatlev idee olevat. Kell 8 hakkas Insidious: Chapter 2 seanss. Kolmveerand kaheksa oli Chris juba kinosaalis koos suure Coca-Colaga ja popkorniga. Saal ei olnud kuigi täis. Otsides endale sobivat kohta, tundis ta rahva seast ära ühe tuntud näo - Megani. Tüdruk oli üksi. Megan ilmselt Christiani ei teadnud, aga näitsik ise oli juba GC näol linnas tuntud. Noormees on sellele kohale paar korda pilgu peale visanud ning teatud nimed on mällu jäänud. Ta liikus neidise poole. "Kas see koht on võetud?" uuris Chris. Kuigi ta oleks võinud endale valida ükskõik mis koha saalist, pakkus talle huvi neidise isiksus. Tema kohta ei tundu olevat palju häid jutte.

OT: Megan Whitely

Megan plaanis jällegi pikemaks ajaks Tree Hilli jääda, pärast seda kui ta lõpuks haiglast välja sai. Ta otsustas kõike puhtalt lehelt alustada ja olla parem inimene. Niisiis olid ka tema suhted vennaga paranenud, kuid tema Meganiga kahjuks kinno tulla ei saanud. Kuna naine pidi üksi minema, kaalus ta isegi mitte minemist, aga kuna kodus polnud muud ka teha, otsustas ta ikkagi minna. Pealegi ei saanud ju juba broneeritud piletit raisku lasta. Kuskil veidi enne veerand kaheksat läks ta kodust ära ja jõudis varsti ka kinno, kust endale ühe väikse magusa popkorni võttis ja siis lõpuks saali suundus. Kuna tema pileti peal seisis rida 6 koht 8, otsis Megan selle pimedast saalist üles ja poetas end maha. Ekraanil jooksid veel reklaamid, kuid popkorn tundus ahvatlev. "Ma arvasin, et koha ja rea number on teil pileti peal juba olemas," lausus naine, kui äkki võõrast noormeest end kõnetamas kuulis. "Kui teie pileti peal sama rida ja sama koha number on, siis on see koht teile," selgitas ta ning näitas enda piletit.

Christianile meeldis kinodes tagapool istuda. Tema arvates oli sealt parem vaade, kuna esiridadest tundus kinoekraan alati kuidagi liiga suur ning kõike ei saanudki jälgida. Nooruk vaatas Megani piletit, millel seisis rida 6 koht 8 ning seejärel näitas Chris enda piletit, millel seisis rida 9 koht 10. "See film on juba enamusel osal Tree Hillis nähtud ning olen kindel, et palju rahvast ei tule, seega võib ju üsna kindel olla, et kumbki nendest kohtadest sinu kõrval jääb kindlasti vabaks," arvas Chris. "Kuid kui sa ootad kedagi, võin ka enda kohale minna," lisas ta veel ning pööras juba ümber, et sammuda enda koha poole.

Megan oleks ka parema meelega pileti tahapoole võtnud, aga need kohad paistis juba broneeritud, nii et tuli leppida selle keskel istumisega. "Wow, üks neist, kelle pärast ma tahapoole piletit ei saanud. Well played," lausus Megan, viies oma rohelised silmad kutile. "Ma küll ei tea, miks sa nüüd ettepoole ja just minu kõrvale tahad istuda, aga jah, see koht siin on minu teada vaba," lausus naine, minnes nüüd samuti "sina" peale üle.

Christian vaid naeratas tütarlapse lause peale. Eks jah, need tagumised kohad olid päris paksult täis ja esiread täitsa tühjad. "Ma arvan, et põhjenduse, miks ma just sinu kõrval tahan istuda, jätan enda teada," lausus kutt, teades, et Megani huvi kasvas nüüd ainult suuremaks. See, kas Chris avaldab neidisele tolle põhjuse või mitte, oli hetkel kaalutlemisel. Ta võttis istet näitsiku kõrval, kohal nr 7. Tolle põhjuse tõttu ei tahtnud kutt päris vaikuses istuda ja kui ta oma tähelepanu mujale ei viiks, oleks popcorni tops juba enne filmi tühi. "So.. sulle meeldivad õudusfilmid?" esitas Christian tüdrukule kõige tavalisema küsimuse kinoskäigu ajal.

"Igav," sõnas Megan. Loodetavasti pole tegu mingi järjekordse stalkeri või kõmuajakirjanikuga, kes iga jumala asja naise kohta teada tahab ja ilmselt nende skandaalide ja kõige muu toimunu kohta veel pärima ka hakkaks. Megan tuli Tree Hilli, et natukenegi rahu saada, mitte neid nõmedaid küsimusi kuulata ja neid veel kommenteerida. "Käivad kah," vastas naine, olles noormehe vastu üsna külm, sest ta ei usaldanud võõraid.

"Tõesti? Sind ei huvita?" oli Chris üllatunud ja turtsatas seejärel. Mingi stalker või kõmuajakirjanik ta ei olnud. Tegelikult nägi ta neidist esimest korda oma silmaga, enne oli näinud möödajuhtuvalt Kay mingis moeajakirjas ja seega ka tüdruku nime. Ajakirja ja GC oskas kutt hästi kokku viia. "Käivad kah? Sul pole siis midagi paremat teha, kui mingit filmi vaadata, mis kuulub sinu 'käivad kah' kategooriasse?" turtsatas ta.

"Muidugi huvitab, aga igav on see, kuidas sa seda enda teada hoiad. Kust ma peaksin teadma, et tegu pole stalkeriga?" vastas Megan täiesti ausalt noormehe küsimusele. Ta polnud seda tüüpi varem näinud, aga ikkagi ei suutnud naisele kohale jõuda, miks ta temast nii väga huvitatud oli. Nad olid ju võõrad. "Muidugi on, aga kuna mu vend ei saanud tulla, siis ei tahtnud ma piletit raisku lasta. Ausalt öeldes üksinda kinos on väga niru olla," vastas Megan ning pistis veel näputäie popkorni suhu, kuni saal lõpuks pimedaks läks.

"Sa oled kuum," sõnas Chris. Tõsi oli küll see, aga tegelikult tal polnud mitte mingit kavatsust Meganit ära sebida. "Ning ei, ma pole mingi stalker. Stalkerid vaatavad eemalt ning jälitavad sind igale poole. Enamus neist ligidale ei tuleks, veel vähem kinos, kus suvalist juttu teha," rääkis Chris. Ta teadis stalkerite tunnuseid vaid erinevate artiklite lugemisest. Nooremana meeldis talle ikka netis surfata ja uurida võimalusi, mis elu parandaks. Ka muud artiklid juhtusid teele. "On küll, kuid vahel võib see olla isegi kena vaheldus. Minu puhul puhkus," sõnas kutt. Ta ei tunnistanud seda kunagi, kuid peale õuduka vaatamist kinost tulles üksi pimedatel tänavatel koju jalutades oli ikka kergelt kõhe küll.

"Aitäh, ma arvan," lausus Megan, kes ei teadnudki nüüd, kuidas tüübi sõnu võtta. Ta tundus äärmiselt libekeelne ja selline meelitaja tüüpi sell olevat, aga kes teab... võib-olla tegi tüüp Meganile lihtsalt komplimendi, sest nii naine seda just viisakusest praegu võttis. Miks ta üldse pidi kinos äkki naisega juttu tegema? "Ma just sama ei arva, sest minu arvates on igav üksi kinos käia ja kõik vaatavad, et sa oledki mingi loner," lausus naine