Yes?No?Maybe?

"Palju õnne," muigas Megan. Kuni Peter aga hommikul vaikselt suutis toimetada ja soovitatavalt Meganit ikka üles ei üritanud ajada, ei häirinudki naist venna varajane ärkamine. Las ta askeldab, Meg magab ikka edasi. "Kuna sa üritad niikuinii mind meeleheitlikult toast välja vedada, siis võime ju koos minna," arvas Megan. Siis näebki ära, kus tema väikevend hetkel pesitseb ja kas vanamehe juures üldse midagi muutunud on. Kahju küll, et ta pankrotti läks. "Okei, edu talle nende kokaraamatutega," sõnas naine ja jõi enda tee lõpuni. Nüüd peaks vist riided selga panema.

"Kui sa tahad. Millal sa teda üldse viimati nägid?" tundis Peter siirast huvi. Ta teadis, et õde oli Tree Hillis varem käinud, aga Leo sõnade põhjal ei olnud ta tema maja küll üles leidnud. "Kui sa temaga nendest rääkima hakkad, siis sa ei saagi tema juurest ära... lihtsalt mainin," muigas noormees, kes oli juba harjunud nende juttudega. Peter vaatas korraks kella ning ootas siis rahulikult edasi, et Megan enda asjatoimetustega ühele poole saaks.

Kuulnud Peteri küsimust, Megan turtsatas ja raputas korraks pead. "Kui ma isegi mäletaks," vastas ta pooleldi naerdes. Kui ta Tree Hilli üldse tuli, siis ei olnud naisel mõtteski vanaonu külastada ning viimane kord, kui Megan Tree Hillis käis, ei jõudnud ta ka Leo juurde, kuid siis teda ei huvitanudki. "Sest vanad inimesed tahavadki palju rääkida," lausus naine ning ajas end laua tagant püsti, asetades tühja teetassi kraanikaussi. "Kuule, ma jätan su jälle mõneks ajaks uhkesse üksindusse. Panen riided selga," ütles ta vennale ning kadus oma tuppa.

"Miks ma ei imesta," pobises noormees rohkem endale, tuues hetk hiljem kuuldavale turtsatuse, kui Megan lausus, et vanad inimesed tahavadki palju rääkida. Samas ega neil vist kellegagi eriti suhelda ei olnud. Nüüd aga oli Peter majas ja Leo sai üle pika aja kellegagi koos olla. "Selge. Kas keegi on sulle öelnud, et sa peaksid enda külalislahkuse kallal töötama," muigas Peter ning maandus uuesti sellili õe voodisse. Tal lihtsalt ei olnud midagi muud teha. Kuidagi pidi ju ootama.

Meganil ei läinudki oma toas kõige kauem, sest täna polnudki õnneks üks neist päevadest, kui naine ei teadnud, mida selga panna. Ta haaras kohe oma riidekapist musta vööga kleidi, pesusahtlist mustrilised sukkpüksid ning ehtekarbist oma riietusega sobivad ehted, kui äkki Peter jälle välja ilmus. Kuulnud noormehe küsimust, Megan turtsatas. "Mis mu külalislahkusel viga on?" ei saanud ta aru, miks Peter arvab, et ta peaks oma külalislahkuse kallal tööd tegema. Ta ei olnud ju nii ometi nii ebaviisakas?

Outfit

"Alustuseks ei tasuks neid tegevusetult üksinda jätta," lausus Peter, "kuigi noh, eks selle pehmendavaks asjaoluks võib olla minu ootamatu sisse sadamine. Teiseks ei panda tavaliselt külalisi endale süüa tegema, vaid tehakse vastupidi, kuigi okei, ma ei tahtnudki süüa. Aga noh... järgmine kord mõtle sellele." Poiss muigas ja lootis, et Megan saab aru, et ta ei mõtle enda eelmist soovitus täiesti tõsiselt. See oli siiski pooleldi nali. Ainult võibolla natuke kehv. "Muideks sa näed väga ilus välja," mainis Peter, kes ei saanud seda mainimata jätta. Tal oli ikka eriti kena õde, aga ärge nüüd arvake, et ta temast mingil kummalisel viisil mõtleks. Palun ei. "Lähme?"

"Aga palun, siin on telekas ja arvuti, tunne end kui kodus," muigas Megan, kui Peteri järjekordset loengut kuulas. "Ja teiseks ma ei pannudki sind endale süüa tegema, vaid sa ise tahtsid seda. Ja noh, kui mu vend tahab mu ori olla, siis minul ei saa selle vastu küll midagi olla," Loomulikult ei teeks ta Peterist päris Tuhkatriinut, kui vend peaks mingil põhjusel tahtma sisse kolida. Kuna tüüp ise tahtis oma vanemat õde teenindada, ei saanud ju Megan teda ometi keelata. Saigi ise kauem vedeleda. "Ma tänan," lausus Megan, kui vend talle komplimendi tegi. Loomulikult teadis naine, et on ilus, aga komplimendid olid alati muusika tema kõrvadele. "Jajah, lähme," nõustus õeraas ja pani esikus saapad jalga ning mantli peale, kuna oli jahe pani naine ka salli.

Peter lahkus korterist pärast Meganit, oodates teda seejärel natuke aega, kui too korteriukse kinni pani. Noormees oli korterist väljas jälle see tagasihoidlik poiss, kes sugugi nii jutukas ei olnud. Ta läks koos õega õue. "Kuhu sa siis minna tahad? Lähme shoppama või soovid hoopis onu juurde minna?" küsis Peter, olemata päris kindel, mille kasuks Megan otsustas.

Megan ise oli korterist väljudes aga seesama naine, kes ta kunagi pealtnäha oli, näidates välja ülimat enesekindlust. Ainus, mis muutunud oli, oligi see, et ta ei tahtnud enam kellelegi halba ja kahetses seda, mida ta nii mõnelegi inimesele teinud oli. "Küsib inimene, kes tegi mulle ettepaneku šoppama minna," turtsatas Megan mööd tänavat edasi jalutades. Tree Hilli kaubanduskeskus tundub igatahes lähemal kui sild, mis tuleb ületada, et teisele poole linna saada. "Mina arvan küll, et kui šoppama, siis šoppama ja Leo võib oodata," arvas naine.

"No mina ei tea ju..." kehitas Peter enda õlgu, "ise sa rääkisid midagi Leost ja ajasid mu pea segamini. Ma ei ole siiski mõtete lugeja. Aga kui ostlema, siis ostlema." Noormees oli tõesti selle ettepanekuga täna õe juurde ilmunud, sest see oli miski, mida nad vist kunagi kahekesi koos ei olnud teinud. Võibolla ainult siis, kui nad väga väikesed olid ja koos vanematega poodides käisid. Igatahes võis ta kindel olla, et Meganil ei ole midagi uute riiete vastu.

"Ma rääkisin, et teda võib-olla läheks hiljem vaatama," lausus Megan ega mõistnud, kuidas ta sellega venna pea sai segamini ajada. Kas tüüp siis ei kuulanudki teda või oli tal lihtsalt kehvem mälu kui Megan mäletas? "Ma saan aru, et mina täiendan nüüd oma garderoobi, aga sa ei taha midagi?" uuris naine. See oleks ka natuke niru, kui Peter peab ainult vaatama, mis tema õele sobib ja mis ta ära peaks võtma. Terve päev naisteosakonnas. Ühe noore mehehakatise jaoks ei pruugi see just meeldivalt kõlada, nii et eks talle tuleb vist ka midagi ikka osta, kui ta selle päeva vastu peab.

"Selge," noogutas Peter. Ei saaks öelda, et ta enda õde ei kuulanud, aga ju siis midagi ikka läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja. "Kui midagi silma jääb, siis võib ju osta, aga midagi erilist ma küll ei vaja," arvas nooruk. Ta võib hiljem pigem raamatupoes käia. See talle meeldiks, aga ei tea, kas midagi ära ka ostaks, sest ta avastas Leo juures suure raamaturiiuli, kus oli piisavalt sellised teoseid, mida ta kunagi varem lugenud ei olnud.

"Eks sa ise tead," kehitas Megan õlgu. Kui poisil mingeid erisoove ei olnud, siis ta väga midagi peale suruma ka ei hakanud, kuigi arvas, et äkki võiks Peter mõne uue riidehilbu või arvutimängu või midagi saada. Millal Peter viimati üldse uusi riideidki sai? "Tead, Tree Hill polegi nii hull kui ma alati arvanud olen," teatas naine, kes peaaegu alati seda väikelinna maha tegi. Nüüd oli ta ise seal mõnda aega viibinud ja leidis, et tegelikult kõlbab see elamiseks küll.

"Ei ole tõesti, aga mis sind siis enda arvamust muutma pani?" tundis Peter huvi. Tema tuli Tree Hilli lihtsalt sellepärast, et Richmondist ära saada. Ta oleks võinud ükskõik kuhu elama minna. Nüüd on tal samas hea meel, et just sellesse väikelinna jõudis. Siin oli tal vähemalt üks sõber ees ja vanaonu oli ka tore. Nüüd on veel Megan ka siin. Kas asi saab veel paremaks minna? "Ma olen alati arvanud, et sa oled pigem suurlinna inimene," lisas nooruk.

"Siin mõnda aega viibimine ja plaan madalat profiili hoida," vastas Megan. Kui ta tahtis pidutseda, siis võis ju minna TRICi, sest seal tavaliselt midagi ikka toimus, ehkki need peod polnud kunagi sellised nagu suurlinnas. "Olen endiselt," tunnistas naine. Praegu ta lihtsalt ei saanud endale suurlinna naasmist lubada, sest siis oleks kohe sada ajakirjanikku kaelas ja fotokavälgud kohe sähvimas. "Tead, mille poolest Tree Hill mulle veel meeldib? See on suurepärane koht nendest lollakatest ajakirjanikest eemale hoidmiseks," teatas naine.