Yes?No?Maybe?

Peter oli positiivselt üllatunud, kui kuulis, et Megan tuleb Tree Hilli tagasi, sest arstid leidsid, et haiglas ei ole enam tema koht. Noormehel oli korraga hea meel, aga ka väike hirm, sest keegi ei andnud garantiid, et midagi halba jälle ei juhtu. Seekord otsustas poiss aga iga hinna eest enda õel silma peal hoida. Ta oli juba paaril korral tema juures korteris käinud ja õega aega veetnud, aga majast välja ei olnud nad koos läinud. Üldse jäi Peterile mulje, et ega Megan väga välja teiste inimeste ette just ei kipu. Seega leidis ta enda arvates väga hea plaani, kuidas õeke nelja seina vahelt välja saada. Pühapäeva keskpäeval jalutas Peter otsusekindlalt Megani kortermajja, avades mõni minut hiljem enda isikliku võtmega õe korteri. "Meg, pane ennast valmis me läheme välja!" hõikas ta endalegi üllatuseks väga enesekindla ja isegi pisut käskiva häälega, mis ei talu vastuvaidlemist. Tegelikult ei olnud poiss kindelgi, et Megan ei maga veel. Tegu oli siiski pühapäevaga. Õel oleks isegi õigus ta korterist väjla visata... Loodame, et seda ei juhtu. "Ma tean küll, et sa ei ole kindlasti mitu-mitu kuud kuskile shoppama jõudnud ja su garderoob kindlasti igatseb endale paari uut hilpu, sest..." sõnad kadusid korraga Peteri suust ning ta jäi hetkeks vait, enne kui vaiksemalt lõpetas, "sa oled naine." Peter oli kindel, et kui Megan nõustub, siis pärast paari poe külastamist on nooruk täiesti läbi, aga enda õe jaoks võis ta ju pingutada.

OT: Õeke

Siiani lollimajast põgenemisplaani mõelnud Meganilegi tuli see meeldivaks üllatuseks, kui ühel päeval tema juurde tuldi ja teatati, et ta on vaba, kuid endiselt rohtude peal. Jajah, mida iganes. Igatahes polnud Caroline enam see õel inimene, kes ta oli. Ta kahetses kõike, kuigi iseasi, kas keegi seda üldse usub. Tal olid siirad kavatsused minna vabandust paluma inimestelt, kellele ta kunagi midagi halba on teinud. Esialgu otsustas naine aga madalat profiili hoida, sest need ajakirjanikud topivad oma nina igale poole. Võib-olla ongi hea mõte üldse Tree Hillis mõnda aega hoida. See nädal polnud Megan aga välja jõudnudki, vaid mõtles pigem kodus päris paljude asjade üle järele, ent laupäeva õhtul oli ta siiski üle pika aja pidutsenud ning magas end nüüd välja. "Seriously?" küsis ta unisel häälel, kui äkki Peteri häält kuulis, ja hoidis patja oma pea peal, et ta edasi saaks magada, hoolimata sellest, et edasi magamine tundus hetkel mission impossibru. "Kuule, anna rahu. Pealaegi... Mis ajast sina minuga šoppama tahad tulla?" küsis naine, keeldudes end püsti ajamast. Magaks hea meelega veel edasi.

Peter libistas enda jalanõud jalast ära ning jalutas korteris edasi. See ei olnud eriti suur ja magamistuba oli kohe nurga taga ju. "Kuule kell on juba kaksteist, mida sa põõnad siin?" küsis tüüp ja maandus voodiservale, silmitsedes enda õeraasu hetke, enne kui kavalalt muigama hakkas. "Tundub, et keegi on vist väljas käinud. Selline Megan on mulle ikka väga tuttav," lausus tüüp väga kahjurõõmsalt, kuigi tal ei olnud aimugi, kuidas ta täna nii positiivne ja julge Megani juures oli. Tavaliselt valis ta ikka väga hoolikalt enda sõnu ning vaatas nende efekti õel. Ei tea, kas ta hakkab juba hooletuks muutuma? Meg pole veel kahte nädalatki linnas olnud. "Tänasest," kehitas Peter enda õlgu, "ma võin sulle kohvi teha, kui see su kiiremini üles ajab." Tjah, ta oli isegi valmis õekesele pisike ori olema hetkel. "Ma olen kindel, et sa tahad shoppama minna ja olgem ausad, kes oleks sinuga veel ausam, kui sa küsiksid, kas sulle sobib miski selga," lausus kutt, kelle arvates käisid naised kogu aeg kambaga poes ja siis lasid üksteisel ennast hinnata, enne kui midagi ostsid.

"Pidutse ise poole viieni hommikul ja siis lase kellelgi end kell kaksteist üles ajada," torises Megan. "Ma vajan oma iluund." Tavaliselt üritaski naine vähemalt kaheksa tundi magada, aga täna ei tulnud sellest midagi välja ja nii keeldus ta ka voodist lahkumast. Zombie-Meganit vaevalt keegi näha tahaks. "Sellest ei piisa, et mind siit välja saada," lausus ta ning keeras teise külje, surudes patja rohkem oma kõrvade vastu. "Esiteks on sul vaja kraanat, et mind siit voodist üldse täna välja saada ja teiseks on roheline tee parem kui kohv," teatas Megan. Tundub, et õe voodist välja saamine on Peterile paras väljakutse, kuid tüüp ei paistnud alla andvat. "Aga kust sa tead, mis mulle selga sobib, kui sa ei ole naine?" küsis Megan ja ajas end voodis istuli, sest Peteri sõnad olid kuidagi eriti huvitavad. Vennad ei pruugi ju alati oma arvamusega kõige ausamad olla.

"Kes käskis sul poole viieni pidutseda?" küsis noormees, "pole sul seda iluund vaja. Oled niigi ilus. Pealegi võibolla oleksid sa võinud sellele natuke varem mõelda, kui mulle enda korteri võtme andsid." Nüüd kannatagu, sest Peteril ei ole plaanis mitte kuskile minna. Vajadusel võib ta Meganile ühe korraliku sahmaka külma vett ka voodisse visata, kui ta muidu välja ei tule. "No, siis ma võin sulle ühe kange rohelise tee teha," parandas Peter enda sõnu. Ohhoo, Meg ajas ennast juba istuli. Need on edusammud. "Ma olen mees ja enda teada veel täitsa sirge. Seega see, et ma tänava peal igale tüdrukule järele ei jookse, ei tähenda, et ma neid ei vaata ja hinda," sõnas Peter, hakates kergelt punastama. Mnjah, nad ei ole Meganiga sellistest asjadest tavaliselt rääkinud. "Kas sa tõesti arvad, et ma laseksin sul endale midagi koledat osta?" kergitas poiss enda kulme.

"Okei, nüüd kõlad sa juba liigagi ema moodi," lausus Megan Peteri väikest "moraali lugemist" kuuldes. Pidutsedes kadus naisel lihtsalt ajataju ja siis jõudiski ta tihti sealt alles varajastel hommikutundidel tagasi. "Hakka tegutsema," muigas naine, sest oli juba isegi aru saanud, et vähemalt praegu on küll Peter tema ori ja vahepeal võis end ju kantseldada lasta, kui keegi nii truult valmis seda tegema oli. Nähes, et väikevend punastab, ei suutnud Caroline aga naeruturtsatust tagasi hoida ja siis ta lihtsalt pidi ühte asja veel küsima. "Noh... Meeldib sulle ka hetkel keegi?" oli naine uudishimulik ja leidis isegi, et sellistest asjadest on vennaga päris huvitav rääkida. "Ei, aga ma tean, et nooremad vennad on kõigeks võimelised," vastas Caroline ja võttis padja endale sülle. Nüüd hakkas uni enam-vähem ära minema, aga see ei tähendanud, et ta oleks viitsinud veel voodist välja tulla.

Peter hakkes selle kommentaari peale kergelt naerma, sest enda jutuga andis ta siin tõesti hetkel täielikult ühe ema välja. Samas ei saa öelda, et poisi sõnad kuidagi valed oleksid olnud. "Süüa tahad ka või?" uuris nooruk, ajades ennast samal ajal voodiservalt püsti. Ta lonkis vaikselt kööki ning pani alustuseks vee keema. Sellel ajal kui vesi kees, otsis Peter kapist tassi ja tee välja. "Meeldivad mulle paljud inimesed, aga mitte sellisel moel nagu sina mõtled," lausus poiss, vaadates üle õla õe poole, vangutades hetk hiljem vaikselt enda pead. Õe viimase lause peale oleks poiss tahtnud öelda, et vaata, kes räägib, aga hoidis parem enda keelt hammaste taga. Pole vaja seda hommikut/lõunat ära rikkuda. "Sa suhkrut ei taha tee sisse?" uuris Peter.

"Ei taha," vastas Megan. Ta sõi väga harva hommikul, sest hommikuti ei läinud toit lihtsalt alla, niisiis piirduski ta tavaliselt tassikese rohelise teega ja lõunani pidas vastu küll. "Kahju. Nii oleks tahtnud teada, kes see õnnelik on," teeskles Megan kerget pettumust, kui kuulis Peteri vastust enda küsimusele. Samas vaatas ta hetkeks kella ja leidis, et nüüd võiks end voodist isegi välja ajada ja üks värskendav dušš võtta. "Ei taha suhkrut, aga sa tegutse. Ma lähen käin duši all," lausus naine ning pani oma pikad tumedad juuksed üles, enne kui vannituppa kadus.

"Selleks läheb küll aega, enne kui mina endale kellegi leian," oli Peter selles väga kindel. Esiteks ta ei otsigi endale kedagi nii hullupööra ja teiseks on ta võõrastega nii tagasihoidlik, et ükski tüdruk ei sooviks endale nii vaikset ja rahulikku noormeest. "Vaata, et sa sinna liiga kauaks ei jää," lausus poiss, sest kodus kippus küll Megan ülikaua duši all käima. Kui vesi keema läks, valas Peter selle tassi ning lasi teel tükk aega tõmmata, enne kui tee valmis sai. Kuna Meganil läheb veel ilmselt aega, siis asetas Peter tassile ühe pisikese taldriku tagurpidi peale. Siis jääb see ikka soojaks. Maandunud uuesi õe voodile, silmitses poiss lihtsalt lage. Mis tal muud ikka teha oli? Loodetavasti ei jää ta nüüd ise magama.

"Eks seda näha ole!" hüüdis Megan Peterile, kui vannituppa kadus. Seal pani ta juba vee jooksma ning riietas end lahti, enne kui duši alla läks ja end puhtaks pesi. Sellele järgnes muidugi rida iluprotseduure, mille tõttu Megan võiski terve igaviku vannitoas istuda ja inimestel lihtsalt oodata lasta. Kui ta tavaliselt lõpetas, oligi vannitoa ukse taha juba järjekord tekkinud. Kui Peter just vahepeal pessu minna ei tahtnud, ei pidanudki Megan vähemalt enda korteris ootama, et ta vannitoast lahkudes ukse taga oleva järjekorra eest leiaks. Läks vähemalt pool tundi, enne kui Megan oma toimetustega vannitoas lõpetas ja hommikumantli selga pani. "Sina ei taha süüa?" küsis naine vennalt, enne kui kööki suundus ja laua taha istus, et oma tee ära juua.

Kui Megan vannitoast välja tuli, tõusis Peter istuli ja raputas õe küsimusele vastuseks pead. "Ma ärkasin juba kaheksa ajal ja sõin. Pealegi tegi Leo just enne mu lahkumist kalapirukaid ja ma sõin paar tükki tee peal ära. Üleüldse ma mõtlesin, et kui sa mu poes täielikult ära väsitad, siis me võime pärast koos sööma minna," pakkus Peter, olemata kindel kui kaua Megan tema seltskonda tahab üldse. Nad sai küll paremini läbi, aga kui hästi?

"Mis sul viga on?" turtsatas Megan. "Sa ärkad isegi pühapäeval nii vara." Megan magas keskkooli ajal nädalavahetustel vähemalt kümneni, kui just mitte kauem. Kui ta pärast keskkooli lõppu varem ärkama pidi, oli see seotud kas ülikooli või naise modellikarjääriga, sest mõni pildistamine oli tal juba väga vara hommikul. "No vaatame," lausus Megan ja võttis lonksu oma teest, kui Peter arvas, et pärast võiks koos sööma minna. Oleneb, kas naisel läheb kõht tühjaks või mitte, kuigi tegelikult võiks kuskile ju minna küll.

"Minul ei ole midagi viga. Ma lihtsalt läksin eile üsna vara magama ja uni lihtsalt kadus," lausus Peter õlgu kehitades. Ta ei kasutanud isegi äratust. Ta lihtsalt ärkas. "Võibolla on asi selles, et Leo ärkab juba kella kuue ajal üles ja hakkab kolistama. Ju ma siis hakkan vaikselt temaga samasse rütmi minema," muigas poiss, kellel oli tegelikult päris lahe enda vanaonuga ühe katuse all elada. Vanamees oli tegelikult päris muhe inimene. "Vaatame," kordas poiss, kuidi see kõlas Megani suust rohkem nagu 'vaevalt küll'.

"Sa oled varsti juba ise nagu vanamees," turtsatas Megan, kui kuulis, et Peter hakkab Leoga vist samasse rütmi minema. Kes neist vanainimestest aru saab? Lähevad juba seitsme-kaheksa ajal õhtul voodisse ja ärkavad veel enne seda, kui päikegi tõuseb. Muidugi oli ka Megan mõnikord sunnitud sama tegema, sest ta vajas nii-öelda "iluund". "Mis vanamees teeb üldse?" uuris naine, lonksates aeg-ajalt oma teed. Onu Leoga polnud ta juba ammu suhelnud ja veel vähem tuli Caroline'ile pähe vanaonule külla minna.

"Ega palju vist puudu ei jää jah," turtsatas Peter. Tal lihtsalt ei olnud vahepeal midagi teha ja siis ta läkski varem magama. Tal oli küll sõpru, aga mitte nii palju ja neil kõigil ei olnud kogu aeg vabaaega. "Tule külla ja küsi ise," sõnas noormees alguses, kui jätkas siis, "ta on pensionil seega ega ta palju midagi ei tee, aga ta näiteks kokkab siiani kogu aeg. Ma saan peaaegu iga õhtu tipprestorani toite. Lisaks nokitseb ta enda uue kokaraamatu kallal. Kas sa teadsid, et ta on neid juba kolm välja andnud?" Tegelikult oli üllatava, et Leo enda pisikese sissetuleku juures täitsa hästi ära elas. Pealegi võttis ta nüüd veel ühe noore ka enda katuse alla elama. Vahva sell.