Yes?No?Maybe?

"Ma ei piina sind siin enam kaua oma kleitidega," lubas Megan, kui Peter talle punased kleidid tõi. Esimene talle meeldis, kuid tundus pidulik. Teine jättis üsna ükskõikseks ja viimane tundus jällegi natuke liiga tavaline. Mitte Megani stiil. Siiski arvas ta, et võtab esimese, ja kui oli oma valikud teinud, tuli Caroline nende riietega proovikabiinist välja. "See pidulikum punane kleit jääb," lausus ta ning pani teised ise tagasi. "Tahad nüüd äkki ise kuskile minna?" uuris naine.

"Tahad öelda, et sa said enda ostlemisisu juba täis? Ei noh, väga tore. Ma ikka arvestasin, et ma pean sinuga mitu tundi poode kammima," lausus Peter. "Mis puutub sellesse, kas ma tahaksin kuskile ise minna, siis ma käin tavaliselt ainult raamatupoes ja sinna mul hetkel väga asja pole. Vaevalt sa viitsiksidki minuga sinna tulla," muigas noormees. Ta viis ju õele isegi haiglasse raamatu, aga ta on üsna kindel, et Megan pole seda lahtigi teinud, aga kes teab. Hetkel on naine nii palju muutunud, et kõik on võimalik.

"Okei, tegelikult võiks pesu ka juurde osta, nii et sa pead minuga pesupoodi ka tulema," lausus Megan. "Aga kõigepealt tahtsin ma kindel, olla, et sul väga igav ei hakka ja sa vahepeal ehk nendes poodides ka käia saaks, kus sa ise käia tahad. Muidu sa jäädki minuga neid riide- ja pesupoode läbi käima," rääkis naine. Ta ei mäletanudki, millal viimati endale pesu ostis, aga nüüd sai riidekappi kõvasti täiendatud. Peaks võib-olla kosmeetikakotti ka täiendama, kuid see jäägu hiljemaks. Praegu läks Megan aga kassasse ja tasus oma ostude eest. "Nii et raamatud või pesu?" pöördus Caroline uuesti oma noorema venna poole.

"Ära muretse kogu aeg minu pärast. Ma ise tahtsin sinuga tulla nii et... tead, mõtle hetkeks nagu vana Megan, ainul et ilma selle... tead küll mis osata," lausus Peter, lootes juba hetk hiljem, et õde ei pane talle tema viimaseid sõnu pahaks. Need lihtsalt tulid suust välja, enne kui ta mõelda jõudis. "Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, ma võin sinuga pesupoodi tulla," turtsatas poiss ja hakkas kergelt naerma. Huvitav, kas ta peab seal ka hakkama naise välimust hindama, et öelda, kas osta midagi või ei.

"Kuule, mehed vihkavad šoppamist, muidugi ma muretsen siis, et sa plehku ei tahaks pista," lausus Megan. "Ja mis mõttes tead küll mis osata?" kortsutas naine kulmu, saamata aru, mida Peter mõtles. "Siis pesupood enne, aga ära arva, et sa mind erinevat pesu näed proovimas. Selle lõbu võid jätta ajaks, kui sul endal kunagi tüdruk on ja temaga pesupoes oled," lausus naine muiates ja võttis suuna pesupoele, kui oma kleitide eest H&Mis maksis.

"Ma ei vihka seda," väitis noormees kindlameelselt, lastes Megani järgneva küsimuse lihtsalt enda kõrvust mööda, sest tal ei olnud tõesti soovi seda arutama hakata. "Kuule, mul ei ole nagu väga soovi ka seda näha," muigas Peter, "hah, nagu see kunagi juhtuks." Hetkel vähemalt küll Peter mingeid tüdrukuid ei jahi. Pole väga tema teema. Kool, töö ja Megan olid juba piisavad, millega enda aega sisustada.

"Muidugi," muigas Megan, kuid ei hakanud Peterit selle jutuga rohkem kiusama. Ta võis õnnelik olla, et vend üldse täna midagi sellist ette tahtis võtta. "Mine tea, igaühe jaoks on kuskil keegi," sõnas naine, olles kindel, et varsti on Peteril ikka mingi tüdruk käe kõrval. See juhtub lihtsalt siis, kui seda kõige vähem ootad. "Külmutatud jogurtit ei taha?" pöördus Megan venna poole, kui nende teele külmutatud jogurti lett jäi.

"Võimalik, aga ma olen üsnda kindel, et minu see õige kukkus vahepeal kuskile aukku või jäi puu otsa kinni," muigas Peter. Ta lihtsalt ei olnud seda inimest veel leidnud, aga küll ta ükskord kohale jõuab. "Kas sinul ei ole siis seda õiget? kas või kunagi olnud?" tundis noormees korraga huvi, sest nad ei rääkinud varem sellistest asjadest. Pealegi on Meganil mitmeid poiss-sõpru olnud. Äkki keegi neist oli talle ka tõeliselt tähtis. "Tead, see oleks tegelikult päris hea mõte," leidis Peter, peatudes leti juures.

Peteri sõnade peale hakkas Megan naerma ja raputas pead. "Või on ta lihtsalt kogu aeg sinu kõrval olnud, aga sa pole sellest aru saanud," lisas naine, kui oli rahunenud, ehkki mida tema ka armastusest teadis. Ta pole kunagi isegi armunud olnud, ehkki armastusse ta uskus, kuigi seda ei arva temast võib-olla keegi. "Ei ole," raputas Megan venna küsimust kuuldes pead. "Ma ei arva, et oleksin kunagi isegi armunud olnud. Mehed tulevad ja lähevad. Ei midagi eksklusiivset," rääkis ta. Colin oli vist üks nendest, kellega naine veidi kauem kui kuu aega koos oli olnud, aga ka siis rikkus ta selle suhte ise ära ja tõmbas mehe selja taga ringi. "Eks sa siis vali välja, millist maitset tahad," lausus Caroline, kui nad Peteriga külmutatud jogurti leti juures peatusid.

"Vaevalt," sõnas Peter ning vaatas õde, kui too väitis, et ükski neist noormeestest polnud tema jaoks midagi tõelise armastuse moodi. Nüüd tekkis poisil muidugi küsimus, kas õde üldse kedagi neist tüüpidest armastas või kasutas ta neid lihtsalt selleks, et mitte üksi olla. Siiski ei hakanud ta Meganit rohkem kiusama. "Olgu, sa tahad ise maksta?" küsis poiss muiates. Ta valis endale naturaalse- ja maasikajogurti segu, millele lisas maasikaid, kiivisid, küpsisepuru ja šokolaadi kastet. Tundus hea.

"Jah, sest sellised asjad juhtuvad heal juhul ainult filmides," turtsatas Megan, ehkki alati see nii ei olnud. Jah, võib-olla Megan kasutaski neid eelnevaid tüüpe mõnes mõttes ära, aga ta ei arvanud, et põhjuseks oleks hirm üksi olla. Ta polnud sellele tegelikult kunagi mõelnudki, kas ta oli selline nagu oli ainult oma haiguse tõttu või tõesti hirmust üksi olla. Mõnes mõttes oligi ta üksi ja oleks ehk siiani, kui Peter oleks tema suhtes alla andnud ja ta hüljanud. Noormees oli ju üks neist, kellega Megan väga vastikult käitunud on. "Jah, sest millal ma viimati üldse sulle midagi välja tegin?" vastas naine, kui Peteri küsimust kuulis.

"See oli ilmselt siis kui mere veel roheline oli ja taevas sinine," muigas Peter, vaadates õele otsa. Nad ei liikunud ju ka eriti koos. Seega Megan ei oleks saanud talle nagu nii midag välja teha. Nüüd aga on tal selleks võimalus. Saanud enda külmutatud jogurti kätte, ootas Peter enda õe ära, enne kui edasi hakkas liikuma. "Nüüd tuleks see ära süüa, enne kui me kuskile poodi läheme," lausus poiss ja maandus ühele pingile istuma.

"Ja kui päike kollasem ning pilved valgemad olid," lisas Megan ja maksis arve ära, kui ta enda jogurti ka kätte sai. Naine ise võttis maasikajogurti ananassitükkide ja Oreo küpsistega. Nämma. "Jah, saame hetkeks maha istuda ja jalgu puhata, ehkki mu jalad nii väsinud veel ka pole," noogutas naine ning istus oma venna kõrvale maha, võttes seejärel ampsu oma külmutatud jogurtist. "Tead, me võime pärast isegi vanamehe juurde minna," teatas naine. Mida muud tal ikka terve ülejäänud päeva teha oleks?

"Isegi mina ei ole veel väsinud," muigas Peter. Megan on ilmselt harjunud enda killerkontsadel ringi jalutama. Poiss ei saa siiani aru, kuidas õeke üldse suudab mööda poodiumit otse kõndida, seljas veider kleit ja ülikõrged kontsad. Lihtsalt ulme. Naistele peaks kontsade kandmise eest küll au andma. "Kuidas ise heaks arvad," sõnas poiss, kellel polnud selle vastu midagi. Poiss hakkas enda jogurtit sööma ning pidi taaskord tõdema, et see on palju kergem kui jäätis, aga sulama kipub ta küll kiiremini. "Ta kindlasti piinab sind alguses kõvasti küsimustega, aga sa saad hakkama," lausus nooruk, "mina elasin selle üle igatahes."

"Sina ei klõbista killeritel ringi ka," muigas Megan, ehkki oli ise juba harjunud nii kõrgete kontsadega. Talle meeldisid need, sest kontsad tegid ta naiselikuks ja olid seksikad. Megan nautis enda jäätist ning asetas ühe jala üle põlve. "Aitäh, et hoiatasid," muigas naine. "Nii et mul on põhjust tõsisemat ülekuulamist oodata?" Yeah, vanad inimesed on tõesti toredad.