Midagi läks vist valesti...

"Jaja, räägi mulle sellest, et ma olen ohtlik," lausus Megan, hääles kerge sarkasminoot. See oligi põhjus, miks naine praegu selles haiglas oli - ta pandi sinna, sest oli ohtlik nii endale kui teistele, seetõttu ei tahetud esialgu isegi külalisi tema juurde lasta, kuni arstid nägid mingit paranemist ja väikesed järeleandmised tegid, hakates külalisi lubama. Lucieniga läheb muidugi raskeks, sest see kutt enda jonni ei jäta. Tal ja Meganil on kana kitkuda ning naine teadis seda. "Seda on hea kuulda, et sul keegigi seal on," lausus naine, kui Peterit kuulas. "Ma olen talle ja ta vennale ka päris palju haiget teinud, eriti ta vennale ja ma saan temast aru, et ta ei taha mind enam näha," rääkis naine vaikselt, kuid seda rohkem endale. Ta ähvardas pidevalt Phoebet, kuid tüdruk oli sitke ja seisis talle alati vastu, samas kägistas Colini tüdrukut... või õigemini endist tüdrukut, kelle ta oleks võinud tappa, kui mees oleks natuke hiljem saabunud.

"Ma ei tea, mis käis läbi sinu pea, kui sa otsustasid käituda nii nagu sa käitusid, aga ma olen kindel, et see Megan keda mina enda arvates tean või vähemalt teadsin, ei oleks kunagi mitte midagi sellist teinud. Võibolla sa oledki siin selleks, et enda vana 'mina' üles leida," sõnas Peter, minnes enda monoloogi lõpus juba päris filosoofiliseks. See on see, kui liiga palju raamatuid lugeda ja filme vaadata. "Tänu Phoebele olen ma endale veel paar sõpra saanud. Üks on isegi linnapea poeg," muigas nooruk, kellele meeldis, et nad mingil määral niisama tühjast tähjast rääkisid. Põhiline oli see, et nad rääkisid ja Megan ei teinudki teda peaaegu iga teise lausega maha. "Nad võivad sinu peale pahased olla, aga ma olen kindel, et nad kuulaksid su ära ja võibolla saaksid ka aru," lausus Peter, kes oli hetkel vähemalt Hollowaydest väga heal arvamusel.

"Ma ei tea, aga mulle meeldis panna teisi tundma, nagu nad oleksidki lihtsalt üks inimrämps, neid alandada... neile haiget teha," rääkis Megan, kuid viis oma roheliste silmade pilgu siis oma sõrmedele, mida ta mudis. "Aga Peter, ma ei taha enam olla see pealaest jalatallani kurjust täis inimene. Ma isegi ei mäleta, et ma kunagi hea inimene oleks olnud, aga ma tahan unustada selle nõia, kes ma olin. Ma tahan, et see Megan oleks surnud," jätkas ta, kuid asetas käed lõpuks rinnale risti, kui uuesti pilgu tõstis. "Aga kui kuulata sind, siis sina pole vähemalt filosoofia tundidest poppi teinud," lubas naine endale kerge muige. Ta nägi alles nüüd, kui tark vend tal on, hoolimata sellest, et tavaliselt üritas Megan Peterile sisendada, et ta on idioot. "Loota ju võib, aga neil on väga hea põhjus mind vihata," lausus Megan, soovimata selle teema juures rohkem peatuda.

Peter kuulas seda kõike ning talle tundus uskumatu, et see tuleb tema enda õe suust. Kuidas saab kellelegi meeldida teistele valu tekitamine? Midagi peab ikka sellistel inimestel peas natuke paigast ära olema. Loodetavasti suudab Megan ennast käsile võtta. Öeldakse ju, et kõige raskem osa on probleemi tunnistamine. Kui see tehtud saab, siis pidavat paranemine juba paremini minema, sest haige teab, mille poole ta püüelda soovib. Surmast rääkimine pani noormehe korraks ehmuma. Ta lootis, et sai ikka õigesti aru, et Megan tahab nagu enda 'halvemat' poolt surnuna näha, mitte ise ennast. See oleks kohutav. "Kas ma olen üldse kunagi poppi teinud? Ma arvan, et ei," sõnas Peter, "tundub, et meie peres said sina välimuse ja mina ajud." Samas ei olnud see kohe kindlasti vihje sellele nagu õde loll oleks. Ta lihtsalt ei olnud koolis kunagi nii hoolas kui Peter. Mnjah, Meganit vihata võivad hetkel paljud, aga küll see ajaga vast mööda läheb. Poiss ei hakka vist parem ütlemagi, et tema üks õpetaja on Lucieni õde ja selle sai ka nooruk alles teise nädala keskel teada. Natuke imelik on seal tunnis istuda, aga õnneks on õpetaja väga professionaalne. "Hetkel ära vaeva ennast sellega, mida keegi teine mõtleb. Oluline on perekonna toetus, mis on sul olemas, ja soov paraneda. Kui sa ükskord välja saad, küll siis kõik muu ka paika loksub. Kõik muidugi oleneb ka sellest, kas sa tahad enda karjääriga jätkata või sellest natuke tagasi tõmmata," sõnas Peter.

Meganil endal oli ka natukene häbi seda tunnistada, et ta nautis teiste alandamist ja ta tõesti ei taha seda enam teha. Sellepärast ta haiglas ju oligi, kuigi võis juba arvata, et välja saades pannakse talle ka rohud peale. Iseasi, kas ja kuidas ta neid muidugi võtma hakkab. "Sa unustasid populaarsust mainida," lausus Megan nagu muuseas. Keskkooli ja ülikooli ajal oli ta üks kõige populaarsematest tüdrukutest, kuid õppimisega oli nagu oli. Caroline'il oli parematki teha ja ülikooli jättis ta modellikarjääri pärast üldse pooleli. "Kui agentuur mind üldse enam näha tahab. Ma olen nii palju jamasid juba korraldanud ja nagu sa tead, on meedial kombeks sinna veel kõvasti kõike juurde panna. Ausalt, ma vihkan neid ajakirjanikke juba," rääkis naine, sest leidis, et meedia topib alati oma nina sinna, kuhu ei peaks toppima.

Peter turtsatas Megani täienduse peale ning isegi naeris hetkeks. Millal nad küll viimati nii rääkisid? Ilmselgelt on neil alati natuke erinevad huvid olnud ja sellest tulenevalt on nad ka kooli erinevalt hinnanud. "Aga kui sa ei oleks enam modell, siis kes sa olla tahaksid? Kas sul ei ole sellist nagu teist töö, mis sulle meeldiks?" uuris Peter lihtsalt sellepärast, et juttu kenasti käimas hoida ja tegelikult teda tõsiselt huvitas see vastus. Kas Megan on alati tahtnud modell olla? "Pärast kõike, mis sa läbi oled elanud, ei meeldiks mulle ka ajakirjanikud," lausus poiss, jättes mainimata selle, kuidas nad temale peale lendasid kohe, kui Megan haiglasse viidi. Raske elu on see kuulsuseelu. "Aga võibolla sa võiksid siiski hoiduda kasutamast sõna 'vihkama', sest juba see tekitab negatiivseid emotsioone," lausus Peter. Ta peaks äkki hoopis psühholoogiks hakkama?

"Ma ei tea," vastas Megan Peteri küsimusele. "Ma ei oska midagi muud teha. Modellindus on kõik, mis mul on, kuigi võib-olla prooviks kunagi ehk näitlemistki," rääkis naine. Sama hästi võiks ta ju ülikooli tagasi minna ja selle ära lõpetada, aga ta ei pidanud fotograafia eriala lõpetamagi, enne kui sai aru, et kaamera taga istumine ja pildistamine polnud tema jaoks. Tema oli see, kellele meeldis kaamera ees olla ja ise piltidele jääda. "Ma arvan, et katsungi mõnda aega madalat profiili hoida, kui siit välja saan. Võib-olla olen mõned kuud Tree Hillis," arvas naine. Tree Hill tundus temasugusele mõnus ja rahulik kohake, kui ajakirjanike eest end peita on vaja, hoolimata sellest, et pool Tree Hilli tahab naist niikuinii lintšida. Meedia las arvab, et supermodell Megan Whitely on justkui maa alla vajunud. "Keep telling me that," turtsatas naine, kui Peter ütles, et ta peaks vältima sõna "vihkama" kasutamist.

"Näitlemine on miski, millele ka mina mõelnud olen, aga ma arvan, et ma ei saaks selle suure tähelepanuga hakkama," lausus Peter, kuigi mõtteid oli ta muidki. See ei olnud ainuke idee. Alati saab ju teha ka mõnda sellist tööd, kus suhtlemine pole nii oluline. "Kui sa Tree Hilli tuleksid, võiksin ma küll sinu juures elada, kui sulle sobib," arvas noormees. Võibolla oleks Meganil endal ka niimoodi lihtsam jälle suure maailmas olla. Ta ei peaks siis kohe üksinda olema. Pealegi oleks tal keegi, kellega rääkida. Põhiline ainult, et nende suhted siis ka veel nii head oleksid nagu praegu üllataval kombel. "Peaks nii tegeme, et kui sa seda sõna kasutad, saan mina kohe endale mitu dollarit. See oleks kasulik mõlemale," muigas nooruk, kuid ta ei mõelnud seda tõsiselt, sest tal ei ole raha vaja.

"Aga kui see tähelepanu värk kõrvale jätta, siis mida sa näitlemise heaks teeksid?" tundis Megan huvi. Naisel endal võiks see isegi lihtne olla, kuna reklaamides on ta kuigipalju juba näidelnud ja ehk oleks aeg saada osa mõnes sarjas või filmis. Nüüd oli Megan selle aga enda jaoks keeruliseks teinud, sest ta pole enne haiglasse sattumist teinud muud kui endale jamasid kaela tõmmanud. Good job, Megan! "Võid küll," noogutas naine. "Aga palun, katsu sina ka ajakirjanikke ja nende küsimusi vältida nii palju kui vähegi saad. Mul ei ole vaja seda, et meedia minu kallal ilkuma hakkab ja teeb järeldusi, mis ei vasta ehk tõele," palus ta venda. Tähelepanu oli hetkel viimane asi, mida ta tahtis. Parem on mõnda aega pildilt kadunud olla. "Teeni ise oma raha," turtsatas Megan, kui venna ettepanekut kuulis.

"Noh, esiteks tahaksin ma seda lihtsalt proovida ja siis vaataksin edasi. Ma ei saa öelda, et see mul mingi eluunistuseks oleks," lausus Peter, kes ei osanud kuidagi õe küsimusele vastata. See pani noormehe täitsa mõtlema. Võibolla jääb see lihtsalt tema hobiks. "Eks ma nende vältimiseks Tree Hilli läksingi ju," sõnas poiss, kes ei leia, et see eriti ahvatlev oleks, kui tema sõnu väänatakse ja ta siis veel kuskile ajakirja või ajalehte sattuks. "Kusjuures teeningi. Ma töötan Tree Hilli kinos," vastas Peter Megani turtsatusele.

"Aga mis siis on?" uuris Megan. Ta polnud Peterilt vanem tema unistuste kohta küsinudki, nii et see üllatas naist ennastki. Kas Peter üldse on sellistele asjadele veel mõelnud? "Sa tegid õigesti, et sinna läksid," lausus naine. Richmondis ei saaks Peter ehk majast väljagi tulla, ilma et keegi kuskilt välja kargab ja tema õe kohta küsima hakkab. Kui see on ajakirjandus, on see ikka tõsiselt nõme ja ajakirjanikud peaksid end häbenema. "Siis pole ju vaja mingit swear jari, kuhu ma teatud sõna kasutamise eest raha pean panema," kehitas Megan õlgu, kui märkas, et õde oli tema juurde tulnud. "Noh, tundub, et mul on aeg rohtu võtta," ütles ta veidi vaiksemal häälel. See aga tähendas seda, et praeguseks on külastusaeg läbi ja kui Peter tahtis, võis ta hiljem tagasi tulla.

"Ma ei teagi," kehitas poiss õlgu, "mulle meeldib hirmsasti kirjandus, aga samas ka ujumine. Samuti tunnen ma ennast klaveri taga hästi. Ilmselt midagi selles valdkonnas, aga mida see on veel küsitav." Peteril on aega ka veel küllalt, et välja mõelda, mis see tema jaoks see õige asi oleks, millega enda edasine elu siduda. Vajadusel võib ju isegi aasta vabaks võtta. "Ma arvan ka, kuigi ega vanemad väga rõõmsad ei olnud, et me mõlemad ära kadusime," lausus poiss, mis siis, et Megani puhul ei olnud asi just eriti vabatahtlik. "Ega jah... ega ma seda raha pärast pakkunudki. Ikka sinu enda pärast," lausus nooruk, silmitsedes õde, kes nende juurde ilmus. Noormehel ei olnud aimugi, mida see tähendab, kuid Megani sõnad andsid kena täpsustuse. "Kas ma pean nüüd ära minema?" küsis Peter kerges segaduses olles. Ta oleks tahtnud veel Meganiga rääkida nüüd, kus nad tõesti rääkisid, mitte ei kakelnud.

"Sa oled veel noor, jõuad mõelda küll," lausus Megan. Võib-olla osutub Peter üheks neist, kellel on multitalent, kui poiss juba niigi mitmekülgne oli? Kes teab. "Nad käisid enne siin," lausus Megan, kui Peter vanemaid mainis. Siis ei rääkinud naine nendega sõnagi, vaid paistiski, nagu oleks ta kuskil ära. Ta oli küll olemas, aga mitte päriselt. "Ja mida sa selle rahaga peale hakkaksid?" küsis naine, kuid õde segas end siiski varsti vahele. "Jah, praeguseks on külastusaeg läbi," vastas õde, kuni Megan viipas hetkeks sõrmega, et õde ootaks natuke sellega, kui naise külastustoast ära viib, et Peteriga see jutuajamine vähemalt lõpetada.

Vanemate käest sai küll Peter teada, et õde on võimalik nüüd külastada, aga seda nad küll ei maininud, et nad temaga ise ka rääkisid. Võibolla ei läinud see kõige paremini. Igatahes ei hakanud poiss parem selle kohta pärima. "Mina? Otse loomulikult täiustaksin enda raamaturiiulit," muigas Peter, "muideks kui ma järgmine kord tagasi tulen, siis olgu sul see raamat läbi." Peter viipas raamatule ja selle peal olevale šokolaadile, mis kunagi ammu oli Megani lemmik olnud. Kes teab, mis talle nüüd meeldib. "Aga eks ma üritan siis millalgi uuesti tulla," sõnas nooruk ja saatis õele ühe põgusa ja toetava naeratuse. Kallistama ta igaks juhuks ei hakanud, aga kui Megan seda ise teeks, siis ega Peter vastu ei oleks.

Pigem ei mäletanudki Megan, millal vanemad viimati tema kõrval olid peale selle, et nad tal siin haiglas külas käisid. Kus nad siis olid, kui naine neid tõesti vajas? "Kõlab küll sinu moodi," nentis naine, kui Peter mainis, mida ta saadud rahaga teeks. "Nagu ma tõesti loeks raamatuid," turtsatas ta. Kui teda ei huvitanud need palatis olevad ajakirjad, siis raamat ammugi mitte, aga Megan ei tahtnud tänamatu olla. Eks siis tuleb üritada vähemalt esimesed paar lehekülgegi ära lugeda, kui muu ei huvita. Kui Peter uuesti lubas tulla, noogutas Megan selle peale ja ajas end püsti, enne kui õega kaasa läks.

OT: Läbi?