You need to know it if you want to drive it

Autode osadeks võtmine ja uuesti kokkupanemine on Jacki jaoks olnud nagu kommi pisikese lapse jaoks. Ta lihtsalt armastab seda. Ning samuti tagab see hea väljapääsu reaalsusest, võimaldades noormehel olla vähemalt kuus tundi omas maailmas, kuhu reeglina keegi juurde ei pääse. Ainult tema ja auto.
Kuigi täna oli laupäev ning töökoda peaks suletud olema, oli garaažiuks siiski lahti ning seest kostus metallikolksatusi, ohkeid, mõningad vandesõnad aeg-ajalt ning vaikne muusika, mille saatel Rathbone sobitas kokku ühe vana Mustangi mootorijuppe, mis on kõik eraldi ja spetsiaalselt tema poolt välja otsitud või ostetud. Suuremalt jaolt saab Ross juppe lammutuskodadest, aga mõne üksiku peab ta ostma spetsiaalselt poest. Kuna need on uuelt üsna kallid, siis hangib ta enamasti vajalikud osad lammutusest.
Tulevikus loodetavasti musta värvi olev 70-ndate Mustang seisis momendil nagu paljas skelet, millel polnud ei liha ega nahka peal. Isegi organid puudusid. Autol oli olemas raam ning ainult kaks esimest istet. Kapotti alune, kus peaks olema mootor, kriiskas tühjusest. See, mis peaks sinna sisse sobima, oli momendil auto kõrval ning rippus jämedate kettide otsast maast poole meetri kõrgusel, mis vaikselt Jacki sõrmede all kasvas.

To: Hunter

SPOILER: Click to show

Hunter poleks mõned nädalad tagasi isegi mõelnud, et ta veedab enda laupäevase päeva sellises kohas nagu Keith's Body Shop. Esiteks ei ole tal autot, mida seal putitada lasta ja teiseks ei tea ta ise suurt midagi autodest. Vähemalt selline oli seis enne seda, kui Hunter Jackiga rohkem suhtlema hakkas. Ta on alati Chadi ja Matti eeskujul arvanud, et ta ei ole just kõige usaldusväärsem ja parem seltskond, aga mida rohkem poiss tüübiga aega hakkas veetma, seda enam leidis ta, et Jack on tegelikult väga lahe suure venna tüüpi inimene. Kõige rohkem meeldis muidugi Hunterile tõsiasi, et noormees viitsis teda autoga sõitma õpetada ja lisaks sellele näitas ka seda huvitavat kuningriiki, mis asub auto kapoti all.

Nüüdses oli Hunter auto juhtimist õppinud juba kaks nädalat, küll aga mitte iga päev, vaid siis kui Jack viitsis ja tal aega oli. Poiss ei tahtnud talle väga närvidele käia ka enda lunimisega, sest muidu ta veel ütleb, et ei hakka enda aega üldse tema peale raiskama. Vaatamata nende koos veedetud ajale oli see Hunterile paras üllatus, kui Jack teda laupäevaks töökotta kutsus. Kuna tal muidugi midagi muud teha ei olnud, siis sättiski ta enda sammud sinna poole, endal peas tuhat ja üks mõtet, miks mees teda kutsunud oli.

Kohale jõudnud, leidis Hunter eest aga töökoja, mis oli täiesti tühi. Isegi silt uksel näitas, et koht on laupäeval suletud. Siiski oli seest poolt kuulda vaikseid hääli. Lükanud ukse lahti, jalutas Hunter töökotta sisse, lastes silmadel kõigelt üle libiseda. Seal oli palju asju, mille kohta poiss oleks tahtnud küsida - mis see veel on? Aga ta jättis need pärimised hilisemaks. Õhus hõljuv töökojale iseloomulik lõhn tundus Hunterile alguses harjumatu, aga siiski jalutas ta ruumis häälte suunas edasi, kuni Jacki juurde jõudis, kes seisis mingi asja kõrval, mis pidi ilmselt kõva fantaasia kasutamisel autot kujutama. "Hei," sõnas Hunter, et Jacki tähelepanu võita. Ta tundus mingi asja putitamisega väga hõivatud olevat. "Mis asi see veel on?" küsis poiss, viibates käega asja suunas, mis tundus nagu mootor, aga see oli kõvasti... noh, sealt tundusid nagu osad asjad puudu olevat. Tundus, et Jacki õpetusest oli natuke kasu ka olnud.

SPOILER: Click to show

Kuulnud garaažiukse avanemist, tõstis Jack viivuks pilgu mootorilt ukse suunas, aga kuna ta Hunterit ega kedagi teist ei märganud, siis langetas ta enda silmad uuesti käsitööle, kruttides külge 74-nda aasta mudelile sobiva turbovõimsuse jaoks vajalikke kütusepõlemiskambrit, mida oli ilmselt kõige raskem saada, kuna toona sellistele autodele ja üldse ei olnud leiutatud turbot. See on mingil määral tehnoloogias uus termin ja nähtus.
"Hei," tervitas kutt poissi vastu, kui viimane lõpuks temani jõudis. Turbo üksikute poltidega kergelt kinni kruttinud, võttis Jack eemalt ühe hallika lapi, mis oli tänu mootoriõlile nüüdseks peaaegu üleni süsimust. Enda näppe selle sisse puhastades, viis Ross enda tumedad silmad Hunterile. "See peaks mõne päeva pärast olema osakene sellest iludusest - 1974. aasta Ford Mustang. Mitte just paljud kriitikud ei nõustu minuga, kui ma ütlen, et see on kena auto, kuid oma kümnendi tippmodell oli küll," lausus Rathbone, kõndides auto juurde, mille kergelt roostes raami vastu ta õrnalt patsutas. "Ning umbes selline peaks ta paari nädala pärast nägema," lisas noormees endamisi muiates, nõksatades mootori taga seinal olevale stendile, kus oli lisaks erinevatele garaažis eesolevatele töödele, hinnakirjale, numbritele ja mõnele pooleldi täidetud graafikule ka pildid 1974. aasta Mustangist omas neljas küljes pluss veel eraldi pildid mootorist. "Kui ma temaga kord lõpetan, on ta uuesti kõige kaunim modell siin kandis," turtsatas Jack kergelt.

the car

"Sa tahad öelda, et sellest saab see?" viipas Hunter kõige pealt sõrmega plekikolu poole ja siis stendile. Tundus raske uskuda. Poiss surus käed teksade taskutesse ning jalutas stendi juurde, kus ta imetles pilti sinisest Ford Mustangist. "Päris lahe... ja sa saad selle tõesti mõne päevaga valmis?" oli nooruk enam kui üllatunud, sest tema silmaga vaadates tundus sellel masinal veel kõvasti arengut olevat. Ta vaatas üle õla Jacki poole ning noogutas aeglaselt. Hunter oli kergelt öeldes rabatud. Kõik see autode maailm oli talle uus, aga samas pakkus suurt huvi. Ta oli hetkel selles garaažis nagu laps kommipoes, ainult et ta ei näppinud kõike. Ta lihtsalt vaatas kõike. "Kust sa ta said üldse ja mis sa teed sellega pärast... ma mõtlen, kas sa sõidad ise või müüd maha?" tundis poiss huvi, keerates ennast ringi ning jalutades tagasi auto roostes kere juurde, tõmmates sõrmega mööda seda. "Ja miks sa minu siis siia kutsusid?" uuris Hunter viimaks, kui oli tulevast modelli, nagu Jack seda nimetas, ühelt poolt ja teiselt poolt uurinud.

"Vähemalt selline plaan mul on," noogutas Jack enda sõnade kinnituseks. Pilgu viivuks Mustangile viinud, mis momendil ei näinud tõesti suurem asi auto välja, maigutas ta endamisi suud. Fantaasiat läheb tõesti palju vaja, et näha seda asja autona. "Mootori küll, aga kogu kupatusele läheb vähemalt nädal. Mul on vaja leida uksed, klaasid, mis pole raske, sobilikud rehvid, millega võib natukene keerulisem olla. Lisaks vajab ta põhjalikku kuivpesu ehk rooste tuleb maha pesta liivapritsiga, natukene lihvimist ei teeks ka paha ning siis tuleb ära värvida. Osade otsimine võtab alati rohkem aega kui kokkupanek," lausus noormees, toetades ennast vastu stendi juures olevat lauda.
"Ühest laohoonest, siis oli teda materiaalselt küll rohkem, aga mõned originaaljupid on juba kas mootoriga ühenduses või ootavad puhastamist. Ning vaatab, kas müün ta mõnel oksjonil maha või sõidan ise. Sinna veel aega on," kehitas Jack endamisi õlgu. Tema tumedad silmad jälgisid Hunterit, kes kõndis tagasi auto juurde, vaadates seda põhjalikult. "Sina oled siin sellepärast," sõnas mees käsi laiutades, suunates need samas auto poole. "Juhul kui sa tahad õppida sõitma, pead sa mõnda asja ka auto kohta teadma," lisas ta põhjenduseks enda žestile.

Hunter kuulas kogu seda tööd, mida see auto vajab ning tõi kuuldavale ühe ohke, tõmmates käega läbi juuste. Ta ei tundunud just väga optimistlik selle metallikolu osas, aga võib-olla suudab ta mõne nädala pärast enda suhtumist muuta. "Oksjonil saab selliste vanade autode eest palju, mis on korda tehtud?" uuris Hunter, pöördudes mehe poole. Kui see sõiduk näeks tõesti mõne aja pärast välja nagu see Mustang seal pildil, siis ei oleks poisil endal küll kahju sellise auto eest raha välja käia, mitte et tal seda nüüd eriti palju oleks. "Ühesõnaga sa tahad endale tasuta tööjõudu, kes aitaks sul sellest romust, midagi sõidetavat teha," sõnas poiss kaaluvalt, "okei, aga ma vajan ilmselt kõvasti juhendamist. Ma võin loomi kokku tagasi lappida, aga mitte... seda." Hunter muigas kergelt ning vaatas Jackile otsa. Ei tea, kas ta tahab teda endiselt endale appi?

Kui Jack vanade autode ülesehitamisega neli aastat tagasi algust tegi, ei olnud ka tema esimene kord väga optimistlik ning lõi oma viis korda käega, kuid pärast paarikuist nokitsemist ning iludus oli valmis. Teine kord oli noormehe jaoks juba lihtsam ning täna, mil ta nokitseb enda neljanda või lausa viienda auto kallal, on see juba puhas lust ja lillepidu.
"Oleneb margist ning tehtud tööst. Kui ma saaksin täpselt samasuguse iluduse valmis, siis saaks selle eest heal juhul pea 10 000 dollarit," sõnas Jack teadlikult, kuna oli sellise mudeli müümisvõimalusi restaureerimise alguses uurinud. See oli suur raha. Otsemüügiga teeniks ta umbes 8,000 dollarit, aga oksjonil on alati võimalus rohkem teenida, juhul kui tahtjaid on rohkem kui üks.
"Osaliselt tööjõudu, aga peamiselt sellepärast, et sul on vaja tulevikuks seda kõike teada. Sa ei saa omada sõidukit, kui ei tea, mis selle kapoti all toimub," lausus Ross, lükates ennast lauast eemale ning kõndis tagasi auto juurde. "Ning ma oleksin heameelega sulle õpetaja eest, kuid sa peaksid sellega arvestama, et see võib kiskuda päris mustaks. Seal taga on paar tumedat tööjakki, mida poisid siin kannavad, sa võiksid selle endale selga tõmmata, juhul kui ei soovi natukene tumedamat värvi riietele juurde," lisas ta lõbusalt, nõksatades peaga nende selja taga olevale pisikesele eraldi ruumile, mida eraldavad töökojast suurte klaasistakendega sein ja kaks ust. Nende pisikene puhketuba, kus on hea kontrollida töökojas toimuvat.

Hunter noogutas heakskiitvalt, kui oli kuulnud summat, mida selle sõiduki eest saada võiks. Noh, sellisel juhul tasub see nokitsemine isegi ära, kuigi aega läheb sellele omajagu. "Kui sa nii ütled ega mul midagi paremat nagu nii teha ei ole," sõnas poiss ning jalutas hetk hiljem ette antud suunas, et endale midagi muud selga ajada. Ta eemaldas enda triiksärgi ning tõmbas selle all olnud valgele maikale musta töökoja jaki peale. Teksad jäävad kahjuks jalga. Loodetavasti ta neid täitsa ära ei mökerda. Jack oleks võinud teda ju hoiatada, et ta midagi musta selga paneks. Samas oleks ta võinud ka ise selle peale tulla, kui mees ta töökotta kutsus. Mnjah... kahe otsaga asi. "Nii... ma olen nüüd valmis," teatas Hunter, kui oli vana Mustangi kere juurde tagasi tulnud. "Millest ma alustan?" tundis poiss siirast huvi, jäädes Jacki juurde seisma ja vaadates talle otsa.

Kui Hunter riideid vahetama läks, tegi Jack enda näpud uuesti õliseks, hakates mootori kallal nokitsema. Natukene veel ning siis saab selle omakohale tõsta. Suurem töö on sellega ju tehtud. Ning nii musti töid, mis määriksid riided jäädavalt ära, täna ees ei olnud.
"Alustuseks võiksid sa mulle ulatada 5-tollise mutrivõtme ning tolle metallist 7-tollise põlve, mis seal punase käru peal on," nõksatas Ross peaga mõlema eseme suunas, et Hunteril oleks neid lihtsam leida. Järgmised kümme minutit on noormees talle lisakätepaariks, aga pärast seda on ka poisil võimalik enda käed auto külge panna.

Hunter kuulas Jacki ära ning vaatas siis kõiki neid tööriistu, mis tema ees laiali olid. Huh, nüüd tuleb üks hariv päev töökojas. 5-tollise mutrivõtme suutis ta kiirelt üles leida ja noormehele ulatada, aga selle teisega läks natuke aega. "Ma tunnen ennast nagu mõned meditsiinisarjas, kus õed kirurgile asju ulatavad," turtsatas Hunter, kui oli viimaks 7-tollise põlve üles leidnud ja selle Jackile ulatanud. Asjade kätte toimetamine ei olnud õnneks kuigi keeruline töö ja sellega eksida oli üsna raske.

Jack turtsatas lõbusalt Hunteri kommentaari peale, hakates seejärel naerma. Kui nüüd praegusele olukorrale sellises võtmes otsa vaadata, siis sarnaneb see küll mõne arstisarjaga. Ainult elusa patsiendi asemel on neil mootor ning skalpelli asemel mutrivõti. "Milena rääkis, mis Danielaga juhtus, kuidas ta ennast tunneb?" küsis Ross vaikselt, kinnitades lisasisepõlemiskambri korralikult kinni. Enda silmad noormehele tõstnud, põlve näppude vahel keerutades, ohkas ta vaikselt. "Kuidas laps vastu peab? Ning Matt?" tundis noormees siirast huvi. Mingil määral on nad ju ka tema perekond.

Jacki küsimus tuli Hunterile paraja üllatusena, kuigi kui järele mõelda, siis on noormees tõesti ka osa perekonnast ja üsna loogiline, et Milena rääkis talle juhtunust. Lihtsalt poiss ei kujutanud ette, et see Jackile korda läheks, sest varem ei ole see nagu jutuks tulnud. Tundub, et poiss hindas meest natuke valesti. "Daniela on väsinud, murelik ja haiglast tüdinud, aga muidu tundus ta täitsa korras olevat, kui ma teda viimati külastasin," vastas Hunter esimesele küsimusele, "laps oli küll sündides väga väike ja elu lootus suhteliselt olematu, aga nüüd minevat kõik iga päevaga aina paremaks. Eks seal muidugi pisemaid asju ole ette tulnud, aga siiani peab ta päris kenasti vastu. Matt... noh tema osas on raske öelda... ta ei tule mulle just enda probleemidest rääkima. Eks ta tundub kodus olles samuti väsinud, murelik ja üsna eemal olev. Ilmselt ta tahaks rohkem aidata ja tegutseda, aga praegu pole suurt midagi tehe peale ootamise." Hunter hingas sügavalt välja ja raputas kergelt enda pead. Tema ka ju täitsa täpselt ei teadnud, mis seal kõik toimub. Ühtteist oli ta ikka erinevatelt inimestelt välja uurinud, aga ta oli kindel, et osa on tal ikka teadmata.

Jack noogutas õrnalt, pannes mutrivõtme viivuks käest, toetades ennast kergelt vastu mootorit ning lihtsalt kuulates ja poissi jälgides. Sellised sündmused toovad perekonna üksteisele lähemale, samas aga löövad ka lahku. Ross on midagi sarnast ka enda peres noorena kogenud. "Ma loodan, et ta kosub kiirelt ning kõik läheb hästi. Nad kõik tegelikult. See mõjutas igat üht teie peres ning Daniela omas," sõnas Rathbone vaikselt, viies enda pilgu tagasi mootorile, hakates selle kallal nokitsema. Saanud turbo külge käiva põlve ilusti kinni, tõusis ta püsti. Nüüd jääb üle see vaid autosse sobitada, et saaks tööd hiljem jätkata. "Ja kuidas sul endal läheb?" oli Ross täiega siiras. Sommersid on osakene tema perekonnast, kuigi ilmselt Matt ja Chad seda 100% tagasi lükkavad.

"Jah, seda küll," noogutas Hunter, jälgides Jacki, kes vastavalt sellele teemale pisut tõsine ja isegi murelik välja nägi. Tegelikult oli lahe teada, et mees ka nende perekondade pärast muretseb. Ta ka siiski osake neist, mis siis, et pool perekonda teda väga ei aktsepteeri. "Üsna hästi ma arvan," lausus poiss, "elan üks päev korraga. Tegelikult kui aus olla, siis need autosõidu päevad on praegu need, mida ma väga ootan, sest siis saab mõtted mõneks ajaks mujale viia." Tegelikult ei olnud Hunter kindel, mida Jack täpselt enda küsimusega mõtles.